Kirjanduskommentaar. Naised aitavad Indreku karilejooksnud intellektualismist välja ({{commentsTotal}})

"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." Autor: Tallinna Linnateater

Tammsaare muuseumi eestvedamisel ja Vikerraadio kaasabil on võimalik valida oma lemmik "Tõe ja õiguse" tegelane. 25. oktoobrini Vikerraadio kodulehel, ERRi kultuuriportaalis ja Tammsaare muuseumis Tallinnas toimuv hääletus annab huvilistele ette kümme tegelast.

Valida saab mõistagi Andrese, Pearu, Mauruse ja Indreku poolt, ent nende nelja meestegelease kõrval hakkab silma, et kümnest kandidaadist on välja pakutud koguni kuus naist. Seda võib mõelda nii, et küsitluse tegijad hindavad naispeategelaste rolli "Tões ja õiguses" meeste omast suuremaks.

Tugevaid, rahva teadvusse arhetüüpselt kinnistunud naiskaraktereid, kus naine poleks pelgalt objekt ja passiivne kannataja, ei olegi Eesti klassikasse kirjutatud teostes tegelikult ülemäära palju. Esimesena meenub kohe Tammsaare enda enesekindel ja ürgselt tark Kõrboja Anna, siis Raja Teele, Ukuaru Minna, Libahundi-Tiina ja ehk ka Mäeküla Piimamehe Mari, kuigi viimases kahes kannab naispeategelane küll meeldejäävat, ja kas vabatahtlikku või mitte, ent siiski pigem ohvrirolli.

Nagu kirjutab Tammsaare muuseumi direktor Maarja Vaino äsja publitseeritud doktoritöös, siis Tammsaare naiskarakterid mõjuvad meestele ilmutuslikult ning toovad nad välja "karile jooksnud intellektualismist". Goethelt laenatud kujundiga väljendudes nad justkui "tõmbavad" inimest ülespoole. Sellised tegelased on Vaino arvates "Tões ja õiguses" näiteks Krõõt, Mauruse tütar Ramilda ja vigase jalaga Tiina. Ja just Indrek on see mees, keda pea kõik need naised ilmutuslikult mõjutavad ja karile jooksnud intellektualismist välja aitavad: Vargamäe kuldsete aegade sümbol Krõõt, pärispattu meelde tuletav ema Mari, noormeheeas temaga flirtiv Ramilda, traagiliselt lõpetav abikaasa Karin ning terveks saanud ja ka kindlasti Indrekut kaude kõvasti ravinud Tiina.

Nii et – kui jagate küsitluse korraldajate arusaama, et naispeategelased on "Tões ja õiguses" meeldejäävamad, ja soovite nende poolt hääletada, võib mõelda ka nii, et kes on just Indrekut romaanitsüklis enim mõjutanud naine.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.