Janika Kronberg kirjanduskriitikast: hea sõnaga õlale patsutamine ei vii autorit edasi
Hooaja esimeses "Kirjandusministeeriumis" oli põhjalik intervjuu selle aasta märtsis Loomingu peatoimetajaks saanud Janika Kronbergiga, kes rääkis saates nii ajakirja tulevikuplaanidest kui ka Eesti kirjandusajakirjade maastikust üldisemalt.
Kirjandusajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg selgitas "Kirjandusministeeriumis", et tema erinevalt ajakirja asutajast Friedebert Tuglasest Loomingut Werneri kohvikus ei tee. "Mina töötan enamasti ikkagi toimetuses, aga ka Tartus Vanemuise tänaval kirjandusmuuseumis ning kodukontoris," ütles Kronberg ja tõdes, et Loomingu taotlus on katta kirjandusliku sõnaga võimalikult avaraid valdkondi. "Kirjanduslik sõna on ajakirja prioriteet."
Kronberg tõdes, et Loomingu toimetus on küllaltki üksmeelne, kuid mõned kaastööd on pidanud tema peatoimetajana ka sisse suruma. "Samas oleme me pidanud mõnele autorile ka eitavalt vastama, kuid ma tahaksin ikkagi loota, et Looming peegeldab eesti kirjandust selle erinevates ilmingutes." Suurel hulgal saadetakse Loomingule ise just algupärast ilukirjandust ehk proosa- ning luuletekste. "Seda suurt kogust läbi töötada on toimetajatel väga suur töö, kuna palju lugusid tuleb just tundmatutelt autoritelt," nentis Janika Kronberg ja lisas, et artikleid tuleb see-eest tellida ning see on palju suurem probleem.
Eesti kirjanduskriitikas on Kronbergi arvates probleeme. "Kui kriitika on pigem kirjanduslik ja kujundlik, siis saab seda ka väljendada kujundliku sõnaga ning metafoorides, kuid kui kriitika on võrdlemisi selgesõnaline, siis kirjastaja ja autor võivad solvuda," tõdes Loomingu peatoimetaja ja leidis, et kirjanikud peaksid ikkagi mõistma, et hea sõnaga õlale patsutamine ei vii autorit edasi. "Minu vana sõber Valev Uibopuu ütles, et sa pead panema otse sarvede vahele."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Kirjandusministeerium