Janika Kronberg kirjanduskriitikast: hea sõnaga õlale patsutamine ei vii autorit edasi ({{commentsTotal}})

Hooaja esimeses "Kirjandusministeeriumis" oli põhjalik intervjuu selle aasta märtsis Loomingu peatoimetajaks saanud Janika Kronbergiga, kes rääkis saates nii ajakirja tulevikuplaanidest kui ka Eesti kirjandusajakirjade maastikust üldisemalt.

Kirjandusajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg selgitas "Kirjandusministeeriumis", et tema erinevalt ajakirja asutajast Friedebert Tuglasest Loomingut Werneri kohvikus ei tee. "Mina töötan enamasti ikkagi toimetuses, aga ka Tartus Vanemuise tänaval kirjandusmuuseumis ning kodukontoris," ütles Kronberg ja tõdes, et Loomingu taotlus on katta kirjandusliku sõnaga võimalikult avaraid valdkondi. "Kirjanduslik sõna on ajakirja prioriteet."

Kronberg tõdes, et Loomingu toimetus on küllaltki üksmeelne, kuid mõned kaastööd on pidanud tema peatoimetajana ka sisse suruma. "Samas oleme me pidanud mõnele autorile ka eitavalt vastama, kuid ma tahaksin ikkagi loota, et Looming peegeldab eesti kirjandust selle erinevates ilmingutes." Suurel hulgal saadetakse Loomingule ise just algupärast ilukirjandust ehk proosa- ning luuletekste. "Seda suurt kogust läbi töötada on toimetajatel väga suur töö, kuna palju lugusid tuleb just tundmatutelt autoritelt," nentis Janika Kronberg ja lisas, et artikleid tuleb see-eest tellida ning see on palju suurem probleem.

Eesti kirjanduskriitikas on Kronbergi arvates probleeme. "Kui kriitika on pigem kirjanduslik ja kujundlik, siis saab seda ka väljendada kujundliku sõnaga ning metafoorides, kuid kui kriitika on võrdlemisi selgesõnaline, siis kirjastaja ja autor võivad solvuda," tõdes Loomingu peatoimetaja ja leidis, et kirjanikud peaksid ikkagi mõistma, et hea sõnaga õlale patsutamine ei vii autorit edasi. "Minu vana sõber Valev Uibopuu ütles, et sa pead panema otse sarvede vahele."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Kirjandusministeerium



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.