Martin Oja uuest ERMist: näitusemajast ellujäämise laboriks ({{commentsTotal}})

Soome-ugri püsinäitus
Soome-ugri püsinäitus "Uurali kaja". Autor/allikas: PM/ Scanpix

Martin Oja tegi tiiru Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uutel näitusepindadel.

Eemalt, parkimisplatsi poolt vaadates terendab kaks märksõna. Militaarne ja kosmoslik. Raadi lennuväljal on maandunud Impeeriumi "Star Destroyer" ja kaevunud poolenisti maasse; sisemuses helendavad valgustatud jalgrajad, puuteekraanid ja klaastuubid, millest võib leida krüogeenilisse unne suigutatud eksponaate. Praegune kosmoseajastu ootab tulnukat lähitulevikust. Teda on valmis kõnetama EstCube, Lennart Meri kohvrisuurune satelliittelefon, värskelt üle värvitud rehepeksumasin, Kukruse Memme täisehetes luustik ja esimene sinimustvalge lipp, pärit aastast 1884. Kui ERM oleks tähistaevas, siis lipp kujutaks endast Põhjanaela; see on fikseeritud punkt, mille ümber tiirleb materiaalset ekspositsiooni saatev nähtamatu semiootiline võrgustik. Madalasse klaaskirstu sängitatud trikoloori on esitatud kui alfa-muumiat, prestiižse arheoloogiamuuseumi superstaari, kelle steriilse kambri juhatab sisse eesruum vähemtähtsa sarkofaagiga.

Kosmoselaeva puhul tekib paratamatult küsimus, millal ta uuesti õhku tõuseb ja millises suunas trajektoori võtab. Sellega on uue ERMi puhul pisut keerulised lood. Esmalt tuleb näha, kuidas uus maja tööle hakkab ning milliseid koostöövõrgustikke enda ümber luua suudab. Palju määrab ka see, kuidas suunatakse ülaltpoolt rahastust. Mõneti tasakaalust väljas on seis, kus lõviosa finantsi on kallatud betooni ja klaasi ning pole sisuliselt võimalik juurde luua uusi töökohti teaduritele. ERMi kui mälu- ja identiteedimasina lakkamatus töös on näituste kanda vaid üks osa; just info kogumise ja korrastamise juures võiks välja tulla tõeliselt tulevikku suunatud aspekt.

Kui näeme oma tulevikku Kaupo Vipi "Globaalpohmeluses" kirjeldatud maailmas, siis võivad just ERMi-taolised asutused osutuda populatsiooni ellujäämises kriitiliselt tähtsaks, ja seda enam mitte sümboolses, vaid sõna otseses mõttes. Ühiskonna korrastatuse langemisel aastakümnete tagusele tasemele on väga oluline, et oleks põhjalikult uuritud ja säilitatud "eelmise versiooni" tehnoloogiaid, nii sotsiaalsete kui materiaalsete probleemide lahendamise viise. Potentsiaalseid kaastöölisi kasvab ERMile iga kodumaise kõrgkooli pinnalt. Kui pidevalt küsitakse, kuidas saaks pool- ja täishumanitaarid Eestile kasu tuua, siis peitub just muuseumi kui koordineeriva uurimiskeskuse rollis üks võimalikke vastuseid.

Riigi pealiskaudsust näitab ka suhtumine energeetilisse jätkusuutlikkusse. Asi pole selles, et ERMi laed on kõrgemad kui kosmoselaevale eales optimaalne, või selles, et kasulikku põrandapinda on hoonel tervelt 3,4 hektarit. Pea kohal kõrguvaid kuupmeetreid ei saa tingimata kasutuks lugeda – kahtlemata kommunikeerivad need avarust ja jõukust ja annavad edasi sõnumit, mis mõjub hästi eestlase enesehinnagule: "Enne niimoodi ei saanud, nüüd aga küll. Tegime ära ja päris kõva on!" Probleemi saab hoopis kokku võtta seigaga, et muuseumirahvas kujutles vaimusilmas maakütet, millel oleks maja ümbritsevat avarat territooriumi kasutades olnud eeldus väga hästi toimida, ning mille algselt veidi kallim lahendus oleks end mõistliku ajaga säästlikuks pööranud. Paraku võivad Tartu küttebossid taas õnneuimas muielda. Riigi Kinnisvara kandis hoolt, et superklient neil sülest ei libiseks. Maksumaksja raha voolab segamatult ja igati korrektselt erakätesse.

Avaruse positiivsel poolel on aga paralleel metsaga. Kujutan ette uue aasta algust, mil esimesed lahtiolekukuud on muuseumil möödas ning külastajate tipphordid sealt läbi marssinud. Siis valitseb pikkades käänulistes koridorides ning põnevates ekspositsioonisoppides meeldiv vaikus. Ilma et peaks stressama pideva nügimise pärast, saab külastaja eksponaatidesse süveneda ja nende vahele justkui metsa ära eksida. Linnainimesele on see eksimine siiski turvaliseks tehtud. Päris-metsale, heina- ja sõnnikulõhnasele orgaanikale viitavad märgid on viidud miinimumini. Siin-seal saalis kõrguvad puutüved on mulaažid, reheparred on penoplastist ja hõimurahva tare on üleni kaetud mustjashalli sünteetilise värviga. Mõlemad püsinäitused – nii soome-ugri rahvastele kui ka eestlaste eluolule keskenduv – kannavad nähtamatut žanrimärki Etno 2.0. Kentsakal kombel võib see tunduda pigem stiilne kui odav. Ekspositsioon on loodud üsna nutikalt ja professionaalselt. Tahtmata dubleerida sõja- või okupatsioonide muuseumi rida, on uus ERM väga teadlikult eemaldunud ideoloogiast, püüdnud väljendada neutraalsust ja pluralismi. Vähemalt sama palju kiitust väärib, et hoolimata interaktiivsusest pole mängulise elemendiga üle võlli lennatud. On õnnestunud vältida populaarset lõksu, muutumist meelelahutuspargiks, ning suudetud jääda sisemiselt väärikaks muuseumiks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!