Martin Oja uuest ERMist: näitusemajast ellujäämise laboriks ({{commentsTotal}})

Soome-ugri püsinäitus
Soome-ugri püsinäitus "Uurali kaja". Autor/allikas: PM/ Scanpix

Martin Oja tegi tiiru Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uutel näitusepindadel.

Eemalt, parkimisplatsi poolt vaadates terendab kaks märksõna. Militaarne ja kosmoslik. Raadi lennuväljal on maandunud Impeeriumi "Star Destroyer" ja kaevunud poolenisti maasse; sisemuses helendavad valgustatud jalgrajad, puuteekraanid ja klaastuubid, millest võib leida krüogeenilisse unne suigutatud eksponaate. Praegune kosmoseajastu ootab tulnukat lähitulevikust. Teda on valmis kõnetama EstCube, Lennart Meri kohvrisuurune satelliittelefon, värskelt üle värvitud rehepeksumasin, Kukruse Memme täisehetes luustik ja esimene sinimustvalge lipp, pärit aastast 1884. Kui ERM oleks tähistaevas, siis lipp kujutaks endast Põhjanaela; see on fikseeritud punkt, mille ümber tiirleb materiaalset ekspositsiooni saatev nähtamatu semiootiline võrgustik. Madalasse klaaskirstu sängitatud trikoloori on esitatud kui alfa-muumiat, prestiižse arheoloogiamuuseumi superstaari, kelle steriilse kambri juhatab sisse eesruum vähemtähtsa sarkofaagiga.

Kosmoselaeva puhul tekib paratamatult küsimus, millal ta uuesti õhku tõuseb ja millises suunas trajektoori võtab. Sellega on uue ERMi puhul pisut keerulised lood. Esmalt tuleb näha, kuidas uus maja tööle hakkab ning milliseid koostöövõrgustikke enda ümber luua suudab. Palju määrab ka see, kuidas suunatakse ülaltpoolt rahastust. Mõneti tasakaalust väljas on seis, kus lõviosa finantsi on kallatud betooni ja klaasi ning pole sisuliselt võimalik juurde luua uusi töökohti teaduritele. ERMi kui mälu- ja identiteedimasina lakkamatus töös on näituste kanda vaid üks osa; just info kogumise ja korrastamise juures võiks välja tulla tõeliselt tulevikku suunatud aspekt.

Kui näeme oma tulevikku Kaupo Vipi "Globaalpohmeluses" kirjeldatud maailmas, siis võivad just ERMi-taolised asutused osutuda populatsiooni ellujäämises kriitiliselt tähtsaks, ja seda enam mitte sümboolses, vaid sõna otseses mõttes. Ühiskonna korrastatuse langemisel aastakümnete tagusele tasemele on väga oluline, et oleks põhjalikult uuritud ja säilitatud "eelmise versiooni" tehnoloogiaid, nii sotsiaalsete kui materiaalsete probleemide lahendamise viise. Potentsiaalseid kaastöölisi kasvab ERMile iga kodumaise kõrgkooli pinnalt. Kui pidevalt küsitakse, kuidas saaks pool- ja täishumanitaarid Eestile kasu tuua, siis peitub just muuseumi kui koordineeriva uurimiskeskuse rollis üks võimalikke vastuseid.

Riigi pealiskaudsust näitab ka suhtumine energeetilisse jätkusuutlikkusse. Asi pole selles, et ERMi laed on kõrgemad kui kosmoselaevale eales optimaalne, või selles, et kasulikku põrandapinda on hoonel tervelt 3,4 hektarit. Pea kohal kõrguvaid kuupmeetreid ei saa tingimata kasutuks lugeda – kahtlemata kommunikeerivad need avarust ja jõukust ja annavad edasi sõnumit, mis mõjub hästi eestlase enesehinnagule: "Enne niimoodi ei saanud, nüüd aga küll. Tegime ära ja päris kõva on!" Probleemi saab hoopis kokku võtta seigaga, et muuseumirahvas kujutles vaimusilmas maakütet, millel oleks maja ümbritsevat avarat territooriumi kasutades olnud eeldus väga hästi toimida, ning mille algselt veidi kallim lahendus oleks end mõistliku ajaga säästlikuks pööranud. Paraku võivad Tartu küttebossid taas õnneuimas muielda. Riigi Kinnisvara kandis hoolt, et superklient neil sülest ei libiseks. Maksumaksja raha voolab segamatult ja igati korrektselt erakätesse.

Avaruse positiivsel poolel on aga paralleel metsaga. Kujutan ette uue aasta algust, mil esimesed lahtiolekukuud on muuseumil möödas ning külastajate tipphordid sealt läbi marssinud. Siis valitseb pikkades käänulistes koridorides ning põnevates ekspositsioonisoppides meeldiv vaikus. Ilma et peaks stressama pideva nügimise pärast, saab külastaja eksponaatidesse süveneda ja nende vahele justkui metsa ära eksida. Linnainimesele on see eksimine siiski turvaliseks tehtud. Päris-metsale, heina- ja sõnnikulõhnasele orgaanikale viitavad märgid on viidud miinimumini. Siin-seal saalis kõrguvad puutüved on mulaažid, reheparred on penoplastist ja hõimurahva tare on üleni kaetud mustjashalli sünteetilise värviga. Mõlemad püsinäitused – nii soome-ugri rahvastele kui ka eestlaste eluolule keskenduv – kannavad nähtamatut žanrimärki Etno 2.0. Kentsakal kombel võib see tunduda pigem stiilne kui odav. Ekspositsioon on loodud üsna nutikalt ja professionaalselt. Tahtmata dubleerida sõja- või okupatsioonide muuseumi rida, on uus ERM väga teadlikult eemaldunud ideoloogiast, püüdnud väljendada neutraalsust ja pluralismi. Vähemalt sama palju kiitust väärib, et hoolimata interaktiivsusest pole mängulise elemendiga üle võlli lennatud. On õnnestunud vältida populaarset lõksu, muutumist meelelahutuspargiks, ning suudetud jääda sisemiselt väärikaks muuseumiks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: