90 raamatut 90 päevaga. Agatha Christie "Teatame mõrvast" ({{commentsTotal}})

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1950

Tartus võetakse maha Gustav Adolfi monument. Otepääl kõrvaldatakse Vabadussõja monument, seda tehakse ka mitmel pool mujal Eestis. 23. mail väljub Balti jaamast esimene otserong Moskvasse. Nõukogude Liit ja Ameerika tegelevad võidurelvastumisega. 25. juunil algab Korea sõda.

Aga mis toimub samal ajal Chipping Cleghorni alevikus? Seda teab muidugi miss Marple ja eelkõige Agatha Christie, kellel ilmub aastal viiskümmend järjekordne romaan "Teatame mõrvast". See on neljakümne viies romaan Christie 72-st romaanist. Tegin veidi statistikat ja tuleb välja, et Christie on kirjutanud enam-vähem raamatu aastas.

Mis siis ikkagi toimub Chipping Cleghorni alevikus? Eks ikka mõrv, ei muud. Huvitav, kas Agatha Christiel on raamatuid, kus ei toimuks mõrva ega isegi mõrva katset? Kruvitakse ja kruvitakse lihtsalt pinget, aga midagi ei juhtugi. Ilmselt mitte, Christie teadis, mis lugejaid köidab ega tahtnud oma publikut alt vedada. Selles raamatus "Teatame mõrvast" algab kogu lugu pihta siis, kui kohalikus ajalehes ilmub teade, et peagi toimub alevikus mõrv. Ja toimub kah.

Aga miks on Agatha Christie nii populaarne? Noh, ta muidugi oskab hästi oma lugu jutustada ja pinevust kerida ja su tähelepanu, nagu krimkades ikka, eemale juhtida. Tõeline mustkunstnik. Aga midagi on siin veel. Ja ma nimetaksin seda soojade mõrvade sündroomiks. Miss Marple pole tänapäeva kurnatud keskealine mees nagu Wallander, vaid meeldiv, puhas daam, kes liigub ringi kuskil väikekodanlikus ja hubases alevikus. Ta on soe nagu vanaema, ainult selle väikse iseärasusega, et tõmbab mõrvu ligi – nii kui vanadaam välja ilmub, läheb kohe tapmiseks. Aga kuna kogu keskkond on nii meeldiv, siis ei tundu isegi mõrvad jubedad. Võiks öelda, et miss Marple rehabiliteerib surma. No kui juhtus, siis juhtus, aga joome teed, ajame laua taga juttu, küpsised, peamine sõnum on ikkagi see, et elu on ilus, ja isegi kui elu otsa saab, juhtub see kah soojalt ja koduselt, nagu ulataks kohalik pagar sulle paberkotis korpe. Kujutame ette, kui meie enda suguvõsas peaks aset leidma mõrv ja ootame uurija tulekut, siis loomulikult eelistame me seda puhast daami Wallanderile. Sest kui ilmub Wallander, siis on kindel, et kõik mis on halvasti, läheb veel halvemaks.

Kuna kommentaari aeg on piiratud ja kogu raamatut ei jõua ümber jutustada, ütlen huvilistele ära, et mõrvariks osutub raamatus "Teatame mõrvast" täiesti üllatuslikult Charlotte.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: