Maarja Vaino: keele säilimiseks peab säilima teaduskeel ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eile avati Raadil Eesti Rahva Muuseum. Nagu muuseumi kodulehe tutvustuslauses öeldakse: "107 aastat pingutust ja ongi muuseum valmis."

Mõtlesin tänase kommentaari pühendada muuseumile ja tema tähendusele. Aga siis hakkas silma suur pealkiri ERR-i Novaatori portaalis, kus arvutiteadlane, Tartu ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo avaldas arvamust, et mida kiiremini eesti teaduskeel välja sureb, seda parem. Kuna lause oli tõstetud pealkirjaks, jäi see paratamatult silma. Ning muidugi tekitas küsimuse, kas tõesti oli see intervjuu kõige olulisem sõnum, mida avalikkusele edasi anda? Niisugused rõhuasetused mõjutavad ju alateadlikult lugejaid. Antud juhul pealkiri kahtlemata võimendas seisukohta, nagu poleks eestikeelne teaduskeel oluline.

Ja nii otsustasin, et Eesti Rahva Muuseumi asemel tuleb rääkida hoopis sellest, mis muuseumit ja teda ümbritsevat täitma peaks. Muuseum ei ole ju – ükskõik kui uhked ja ilusad – selles olevad asjad. Muuseum elab inimestes. Tema täitjaks peaks olema eestikeelne ja –meelne rahvas, kel on omal maal olemas kõik see, mis igal kultuurrahval. Omakeelne ajakirjandus, kirjandus ja teadus. Omakeelne riigivõrk ja haridussüsteem. Omakeelne teenindussfäär, släng ja laulusõnad. Lihtsalt üks omakeelne maailm, mis võimaldab rahval kirjeldada kogu elu kõigis tema detailides ja nüanssides. Ning mis ühtaegu on üks omamoodi salakeelne maailm, mille sarnast teist ei ole. On tõesti nukker, et neid nii endastmõistetavaid asju tuleb rääkida Eesti Rahva Muuseumi avamispäeval ning ajal, mil oleme hoogsalt valmistumas oma riigi 100. aastapäeva tähistamiseks.

Mis siis juhtub, kui teaduskeel välja sureb? Tundub, et tagajärgedest on omajagu palju räägitud, aga korrakem veelkord üle. Keele säilimiseks peavad elus püsima kõik tema osised, sealhulgas erialade oskuskeel. On andmeid selle kohta, et keeled, mis on kasutusel teaduskeelena, ei erine mitte ainult leksika, vaid ka grammatika poolest nendest keeltest, mida teaduses ei kasutata. Kokkuvõttes keel vaesub, enese väljendamine muutub aina puudulikumaks ning ühel hetkel ongi end lihtsam väljendada mõnes teises keeles. Tänapäeval on selleks mõistagi inglise keel. Ühes hiljutises telesaates osalenud noored bändipoisid ütlesid: "Me suudame end väljendada koos olles paremini inglise keeles."

Paratamatult meenub ajaloost tuntud kunagi õitsval järjel olnud etruskide kultuur. Etruskide hääbumise ühe olulise põhjusena nähakse nende keelevahetust: nad lülitusid ümber neid alistanud roomlaste keelele ning sulandusid seeläbi lõpuks täielikult roomlaste hulka. Muuseumidesse on siiski jäänud omajagu etruskide tsivilisatsiooni pärandit, näiteks suurel hulgal väikseid savikujukesi, mida see rahvas armastas voolida. Neid muuseumivitriinides vaadates kangastuvad miniatuursed laulukoorid. Otsekui oleksid savikujud kogunenud pidama liikumatut laulupidu…

Eesti Rahva Muuseumi avamise päeval – kuigi tegelikult muidugi iga päev – tahaks kõige rohkem seda, et eesti rahvast ei saaks kunagi kadunud rahvaks muuseumivitriinides. Tahaks, et me oleksime muuseumides käija, mäluga rahvas, kuid mitte kunagi paigutatud muuseumisse sel moel, nagu on juhtunud etruskidega. Tahaks, et nii uus muuseum kui ka iga teine koht Eestis oleks elava eesti keele ja meele toimumispaik. Ja et selleks kohaks oleksid tingimata ka meie ülikoolid ja teadusasutused.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: