Maarja Vaino: keele säilimiseks peab säilima teaduskeel ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR

Eile avati Raadil Eesti Rahva Muuseum. Nagu muuseumi kodulehe tutvustuslauses öeldakse: "107 aastat pingutust ja ongi muuseum valmis."

Mõtlesin tänase kommentaari pühendada muuseumile ja tema tähendusele. Aga siis hakkas silma suur pealkiri ERR-i Novaatori portaalis, kus arvutiteadlane, Tartu ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo avaldas arvamust, et mida kiiremini eesti teaduskeel välja sureb, seda parem. Kuna lause oli tõstetud pealkirjaks, jäi see paratamatult silma. Ning muidugi tekitas küsimuse, kas tõesti oli see intervjuu kõige olulisem sõnum, mida avalikkusele edasi anda? Niisugused rõhuasetused mõjutavad ju alateadlikult lugejaid. Antud juhul pealkiri kahtlemata võimendas seisukohta, nagu poleks eestikeelne teaduskeel oluline.

Ja nii otsustasin, et Eesti Rahva Muuseumi asemel tuleb rääkida hoopis sellest, mis muuseumit ja teda ümbritsevat täitma peaks. Muuseum ei ole ju – ükskõik kui uhked ja ilusad – selles olevad asjad. Muuseum elab inimestes. Tema täitjaks peaks olema eestikeelne ja –meelne rahvas, kel on omal maal olemas kõik see, mis igal kultuurrahval. Omakeelne ajakirjandus, kirjandus ja teadus. Omakeelne riigivõrk ja haridussüsteem. Omakeelne teenindussfäär, släng ja laulusõnad. Lihtsalt üks omakeelne maailm, mis võimaldab rahval kirjeldada kogu elu kõigis tema detailides ja nüanssides. Ning mis ühtaegu on üks omamoodi salakeelne maailm, mille sarnast teist ei ole. On tõesti nukker, et neid nii endastmõistetavaid asju tuleb rääkida Eesti Rahva Muuseumi avamispäeval ning ajal, mil oleme hoogsalt valmistumas oma riigi 100. aastapäeva tähistamiseks.

Mis siis juhtub, kui teaduskeel välja sureb? Tundub, et tagajärgedest on omajagu palju räägitud, aga korrakem veelkord üle. Keele säilimiseks peavad elus püsima kõik tema osised, sealhulgas erialade oskuskeel. On andmeid selle kohta, et keeled, mis on kasutusel teaduskeelena, ei erine mitte ainult leksika, vaid ka grammatika poolest nendest keeltest, mida teaduses ei kasutata. Kokkuvõttes keel vaesub, enese väljendamine muutub aina puudulikumaks ning ühel hetkel ongi end lihtsam väljendada mõnes teises keeles. Tänapäeval on selleks mõistagi inglise keel. Ühes hiljutises telesaates osalenud noored bändipoisid ütlesid: "Me suudame end väljendada koos olles paremini inglise keeles."

Paratamatult meenub ajaloost tuntud kunagi õitsval järjel olnud etruskide kultuur. Etruskide hääbumise ühe olulise põhjusena nähakse nende keelevahetust: nad lülitusid ümber neid alistanud roomlaste keelele ning sulandusid seeläbi lõpuks täielikult roomlaste hulka. Muuseumidesse on siiski jäänud omajagu etruskide tsivilisatsiooni pärandit, näiteks suurel hulgal väikseid savikujukesi, mida see rahvas armastas voolida. Neid muuseumivitriinides vaadates kangastuvad miniatuursed laulukoorid. Otsekui oleksid savikujud kogunenud pidama liikumatut laulupidu…

Eesti Rahva Muuseumi avamise päeval – kuigi tegelikult muidugi iga päev – tahaks kõige rohkem seda, et eesti rahvast ei saaks kunagi kadunud rahvaks muuseumivitriinides. Tahaks, et me oleksime muuseumides käija, mäluga rahvas, kuid mitte kunagi paigutatud muuseumisse sel moel, nagu on juhtunud etruskidega. Tahaks, et nii uus muuseum kui ka iga teine koht Eestis oleks elava eesti keele ja meele toimumispaik. Ja et selleks kohaks oleksid tingimata ka meie ülikoolid ja teadusasutused.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.