Maarja Vaino: keele säilimiseks peab säilima teaduskeel ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR

Eile avati Raadil Eesti Rahva Muuseum. Nagu muuseumi kodulehe tutvustuslauses öeldakse: "107 aastat pingutust ja ongi muuseum valmis."

Mõtlesin tänase kommentaari pühendada muuseumile ja tema tähendusele. Aga siis hakkas silma suur pealkiri ERR-i Novaatori portaalis, kus arvutiteadlane, Tartu ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo avaldas arvamust, et mida kiiremini eesti teaduskeel välja sureb, seda parem. Kuna lause oli tõstetud pealkirjaks, jäi see paratamatult silma. Ning muidugi tekitas küsimuse, kas tõesti oli see intervjuu kõige olulisem sõnum, mida avalikkusele edasi anda? Niisugused rõhuasetused mõjutavad ju alateadlikult lugejaid. Antud juhul pealkiri kahtlemata võimendas seisukohta, nagu poleks eestikeelne teaduskeel oluline.

Ja nii otsustasin, et Eesti Rahva Muuseumi asemel tuleb rääkida hoopis sellest, mis muuseumit ja teda ümbritsevat täitma peaks. Muuseum ei ole ju – ükskõik kui uhked ja ilusad – selles olevad asjad. Muuseum elab inimestes. Tema täitjaks peaks olema eestikeelne ja –meelne rahvas, kel on omal maal olemas kõik see, mis igal kultuurrahval. Omakeelne ajakirjandus, kirjandus ja teadus. Omakeelne riigivõrk ja haridussüsteem. Omakeelne teenindussfäär, släng ja laulusõnad. Lihtsalt üks omakeelne maailm, mis võimaldab rahval kirjeldada kogu elu kõigis tema detailides ja nüanssides. Ning mis ühtaegu on üks omamoodi salakeelne maailm, mille sarnast teist ei ole. On tõesti nukker, et neid nii endastmõistetavaid asju tuleb rääkida Eesti Rahva Muuseumi avamispäeval ning ajal, mil oleme hoogsalt valmistumas oma riigi 100. aastapäeva tähistamiseks.

Mis siis juhtub, kui teaduskeel välja sureb? Tundub, et tagajärgedest on omajagu palju räägitud, aga korrakem veelkord üle. Keele säilimiseks peavad elus püsima kõik tema osised, sealhulgas erialade oskuskeel. On andmeid selle kohta, et keeled, mis on kasutusel teaduskeelena, ei erine mitte ainult leksika, vaid ka grammatika poolest nendest keeltest, mida teaduses ei kasutata. Kokkuvõttes keel vaesub, enese väljendamine muutub aina puudulikumaks ning ühel hetkel ongi end lihtsam väljendada mõnes teises keeles. Tänapäeval on selleks mõistagi inglise keel. Ühes hiljutises telesaates osalenud noored bändipoisid ütlesid: "Me suudame end väljendada koos olles paremini inglise keeles."

Paratamatult meenub ajaloost tuntud kunagi õitsval järjel olnud etruskide kultuur. Etruskide hääbumise ühe olulise põhjusena nähakse nende keelevahetust: nad lülitusid ümber neid alistanud roomlaste keelele ning sulandusid seeläbi lõpuks täielikult roomlaste hulka. Muuseumidesse on siiski jäänud omajagu etruskide tsivilisatsiooni pärandit, näiteks suurel hulgal väikseid savikujukesi, mida see rahvas armastas voolida. Neid muuseumivitriinides vaadates kangastuvad miniatuursed laulukoorid. Otsekui oleksid savikujud kogunenud pidama liikumatut laulupidu…

Eesti Rahva Muuseumi avamise päeval – kuigi tegelikult muidugi iga päev – tahaks kõige rohkem seda, et eesti rahvast ei saaks kunagi kadunud rahvaks muuseumivitriinides. Tahaks, et me oleksime muuseumides käija, mäluga rahvas, kuid mitte kunagi paigutatud muuseumisse sel moel, nagu on juhtunud etruskidega. Tahaks, et nii uus muuseum kui ka iga teine koht Eestis oleks elava eesti keele ja meele toimumispaik. Ja et selleks kohaks oleksid tingimata ka meie ülikoolid ja teadusasutused.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.