Maarja Vaino: keele säilimiseks peab säilima teaduskeel ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eile avati Raadil Eesti Rahva Muuseum. Nagu muuseumi kodulehe tutvustuslauses öeldakse: "107 aastat pingutust ja ongi muuseum valmis."

Mõtlesin tänase kommentaari pühendada muuseumile ja tema tähendusele. Aga siis hakkas silma suur pealkiri ERR-i Novaatori portaalis, kus arvutiteadlane, Tartu ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo avaldas arvamust, et mida kiiremini eesti teaduskeel välja sureb, seda parem. Kuna lause oli tõstetud pealkirjaks, jäi see paratamatult silma. Ning muidugi tekitas küsimuse, kas tõesti oli see intervjuu kõige olulisem sõnum, mida avalikkusele edasi anda? Niisugused rõhuasetused mõjutavad ju alateadlikult lugejaid. Antud juhul pealkiri kahtlemata võimendas seisukohta, nagu poleks eestikeelne teaduskeel oluline.

Ja nii otsustasin, et Eesti Rahva Muuseumi asemel tuleb rääkida hoopis sellest, mis muuseumit ja teda ümbritsevat täitma peaks. Muuseum ei ole ju – ükskõik kui uhked ja ilusad – selles olevad asjad. Muuseum elab inimestes. Tema täitjaks peaks olema eestikeelne ja –meelne rahvas, kel on omal maal olemas kõik see, mis igal kultuurrahval. Omakeelne ajakirjandus, kirjandus ja teadus. Omakeelne riigivõrk ja haridussüsteem. Omakeelne teenindussfäär, släng ja laulusõnad. Lihtsalt üks omakeelne maailm, mis võimaldab rahval kirjeldada kogu elu kõigis tema detailides ja nüanssides. Ning mis ühtaegu on üks omamoodi salakeelne maailm, mille sarnast teist ei ole. On tõesti nukker, et neid nii endastmõistetavaid asju tuleb rääkida Eesti Rahva Muuseumi avamispäeval ning ajal, mil oleme hoogsalt valmistumas oma riigi 100. aastapäeva tähistamiseks.

Mis siis juhtub, kui teaduskeel välja sureb? Tundub, et tagajärgedest on omajagu palju räägitud, aga korrakem veelkord üle. Keele säilimiseks peavad elus püsima kõik tema osised, sealhulgas erialade oskuskeel. On andmeid selle kohta, et keeled, mis on kasutusel teaduskeelena, ei erine mitte ainult leksika, vaid ka grammatika poolest nendest keeltest, mida teaduses ei kasutata. Kokkuvõttes keel vaesub, enese väljendamine muutub aina puudulikumaks ning ühel hetkel ongi end lihtsam väljendada mõnes teises keeles. Tänapäeval on selleks mõistagi inglise keel. Ühes hiljutises telesaates osalenud noored bändipoisid ütlesid: "Me suudame end väljendada koos olles paremini inglise keeles."

Paratamatult meenub ajaloost tuntud kunagi õitsval järjel olnud etruskide kultuur. Etruskide hääbumise ühe olulise põhjusena nähakse nende keelevahetust: nad lülitusid ümber neid alistanud roomlaste keelele ning sulandusid seeläbi lõpuks täielikult roomlaste hulka. Muuseumidesse on siiski jäänud omajagu etruskide tsivilisatsiooni pärandit, näiteks suurel hulgal väikseid savikujukesi, mida see rahvas armastas voolida. Neid muuseumivitriinides vaadates kangastuvad miniatuursed laulukoorid. Otsekui oleksid savikujud kogunenud pidama liikumatut laulupidu…

Eesti Rahva Muuseumi avamise päeval – kuigi tegelikult muidugi iga päev – tahaks kõige rohkem seda, et eesti rahvast ei saaks kunagi kadunud rahvaks muuseumivitriinides. Tahaks, et me oleksime muuseumides käija, mäluga rahvas, kuid mitte kunagi paigutatud muuseumisse sel moel, nagu on juhtunud etruskidega. Tahaks, et nii uus muuseum kui ka iga teine koht Eestis oleks elava eesti keele ja meele toimumispaik. Ja et selleks kohaks oleksid tingimata ka meie ülikoolid ja teadusasutused.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.