90 raamatut 90 päevaga. John Steinbeck, "Hommiku pool Eedenit" ({{commentsTotal}})

John Steinbeck Autor: biography.com

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1952.

Sel aastal toimuvad taliolümpiamängud Oslos. 26. veebruaril teatas Winston Churchill, et Suurbritannial on valminud tuumapomm, mida plaanitakse katsetada Austraalias. Sel aastal sünnib Vladimir Putin. Ka Eestis lähevad asjad omasoodu – Kuresaare linn nimetatakse ümber Kingissepa linnaks. Hakatakse kasutama Kohtla-Järve põlevkivikaevandust.

Ameerikas ilmub 1952. aasta suvel John Steinbecki romaan "Hommiku pool Eedenit". See on võimas romaan, just selline kena tellis, mida jupp aega nosida. Seda, et Steinbeck ka ise soovis kirjutada nii-öelda suurt romaani, on igast otsast lugedes tunda. Ta on esmalt perekonnasaaga, kus, nagu heas kirjanduses sageli, on asjad halvasti. Mängus on võimsad inimlikud tunded nagu teineteisest mittearusaamine, teinineteisest eemaldumine, igatsus jne. Ja muidugi on selles romaanis ka piibellikud motiivid, alustades Aadamast ja Eevast, pattulangemisest, ja lugu kahest erinevast vennast, Kainist ja Abelist. Ka pealkiri – "Hommiku pool Eedenit", viitab piiblile ja piibel oli ka Steinbecki üks lemmiklektüüre.

Ta ütleb oma raamatu kohta, mis ei ole ta debüüt – See on esimene raamat, igal inimesel on ainult üks raamat. Ja vist on jah nii, sest need samad teemad on olemas Steinbeckil romaanides Hiirtest ja inimestest, Me tusameelne talv, kus peategelane Ethan peab oma poes konservipurkidele loenguid – üks ilus ja kurb tegevus. Aga selles raamatus – Hommiku pool Eedenit - tulevad need teemad kõige reljeefsemalt esile.

Kuigi Steinbeck ise arvas, et see on veel parem raamat kui tema eelmine romaan "Vihakobarad", siis erilist edu ta ei lootnud. Ta ütleb – Ma ei usu, et see populaarseks saab, sest ma leiutan meetodi ja vormi ja tooni ja konteksti. Mõtles Steinbeck mis ta mõtles, juba pool aastat hiljem oli sellest raamatust saanud Ameerikas tõeline bestseller.

Hommiku pool Eedenit on eesti keeles olemas ja seda tasub lugeda. Ja selle eestikeelse tõlke järelsõnas ütleb Steinbeck oma tekstide kohta üldisemalt, aga see ütlus sobib ideaalselt ka selle raamatu kohta: Kõige õudsam hirm, mida laps võib tunda, on see, et teda ei armastata, ja hülgamine on põrgu, mida ta kardab. Ma arvan, et kõik inimesed maailmas on suuremal või vähemal määral tundnud hüljatust. Ja hüljatus toob kaasa viha, ja viha mingi kuriteo kättemaksuks hülgamise eest, ja kuritegu süütunde – ja see ongi inimkonna lugu.
 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.