ERM: lõpptulemus, kus midagi näha ei jää ({{commentsTotal}})

ERM Autor: Arp Karm/ ERM

ERMi sisearhitektuuri detailid kaotavad nägemis­ulatusest kõik, mis segab ruumimõju esilepääsu.

Uuest muuseumihoonest pidi arhitektuurivõistluse võitnud arhitektide (Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane) kontseptsiooni järgi ka sisearhitektuuriliselt saama selge vormi ja viimistlusega ülimalt minimalistlik hoone. Ei mingeid liialdusi detailides, pinnakatetes ega ka sisustuses. Tajutav pidi olema ruumi kõrgus ja avarus, võimendatud perspektiiv ja läbipaistvus. Sellest kujunes kogu projekti suurim ja põnevaim proovikivi. Aastatepikkuse töö eesmärk oli saavutada lõpptulemus, kus midagi näha ei jää.

ERMi sisearhitektuuri detailid teenivad kõik üht eesmärki: varjata ja kaotada nägemisulatusest kõik, mis segab ruumimõju esilepääsemist. See tähendab üldjuhul kõige peitmist, mis tagab selle suure hoone toimimise: ventilatsiooni- ja küttetorustik, valgustuse juhtmed ja akustikapaneelid. Välistatud olid kõikvõimalikud liistud nii põrandal kui ka ukseavades, tüüplahendustega restid ja plafoonid. Ometi tuli sellele kõigele tagada hooldusjuurdepääs.

Kõige keerulisemaks kujunes võrklae lahenduse väljatöötamine. Oma loomult langev materjal pidi olema jäik, järgima soovitud kaldenurka ning olema eemaldatav. Teiseks suuremaks väljakutseks said seina ja põranda liitekohad koridorides ja näitusesaalides. Seal pole kasutatud ühtegi traditsioonilist ja ehitajale lihtsat tüüplahendust, teisisõnu, ehitus- ja paigaldusvigu katvaid piirdeliiste.

Kogu hoone viimistlusmaterjalid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel: betoon, klaas, dekoratiivkrohv, tammepuit, terasvõrk. Värvitoonide loetlemiseks piisab teise käe sõrmedest: hall, veel kord hall, sinine, valge ja must. Lihtsal naturaalsel ja minimalistlikul valikul on ikka üks ja seesama eesmärk – et ruum mõjuks. Selle teadmise valguses on ehk pisut arusaamatu teatraalne plastmassist püsinäituse kujundus, tekkinud on ruum ruumis ning arhitektide algupärane ettekujutus kaotanud oma tunnetuse ja mõju. Kahju.

Mööblit on uues muuseumihoones just nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Kogu mööbel, v.a töötoolid, konverentsisaali toolid ja osa puhkenurkade toolidest, on valmistatud eritellimusena. Väga suure osa sisseseadest moodustab taas see osa, mida tavakülastaja ei näe: spetsiaalselt ERMile projekteeritud hoidlate kapid-riiulid muuseumi alumisel korrusel. Laboratooriumide, restaureerijate ja muu personali puhke- ja tööruumide mööbel on samuti kujundatud uut hoonet ja nüüdisaegseid vajadusi arvestades. Töötajate kontorimööbel on lihtne ja tüüpne, seda saab hõlpsalt, sõltumata ruumist ja töötajast, ümber paigutada ja kombineerida. Kabinettide mõlemad seinad on klaasist ja seega on välistatud mööbli ulatumine seinast seina.

Peasissepääsu fuajees võtab külas­tajad vastu suur tammepuidust halupink. See on mäng kahjuks ka juba meie küladest kaduma kippuva, kuid eesti maakodule nii omase puuriida ja ruumiinstallatsiooni piirimail. Peale massiivse pingi on kasutatud veel ka nahaga kaetud „rannakive“, et külastaja saaks istuda, jalgu puhata ja seda erakordset ruumi nautida.

Avaliku osa sisustus on tagasihoidlik, vormilt ja viimistluselt võimalikult lihtne. Mööbel ja valgustus lisavad avarasse ruumi ka uue rütmi. Seda on eriti tajuda kaupluses, kohvikus, restoranis ja raamatukogus. Tähelepanu ei ole pööratud mitte niivõrd igale mööbliesemele eraldi kuivõrd just liigendusele, mida tekitavad lauad, toolid ja õhulised rippuvad valgustid. Kindlasti lisavad külastajad kogu ruumile veel ka omakorda rütme ja värve.

Artikkel ilmus 30. septembri Sirbis.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Sirp



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.