ERM: lõpptulemus, kus midagi näha ei jää ({{commentsTotal}})

ERM
ERM Autor/allikas: Arp Karm/ ERM

ERMi sisearhitektuuri detailid kaotavad nägemis­ulatusest kõik, mis segab ruumimõju esilepääsu.

Uuest muuseumihoonest pidi arhitektuurivõistluse võitnud arhitektide (Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane) kontseptsiooni järgi ka sisearhitektuuriliselt saama selge vormi ja viimistlusega ülimalt minimalistlik hoone. Ei mingeid liialdusi detailides, pinnakatetes ega ka sisustuses. Tajutav pidi olema ruumi kõrgus ja avarus, võimendatud perspektiiv ja läbipaistvus. Sellest kujunes kogu projekti suurim ja põnevaim proovikivi. Aastatepikkuse töö eesmärk oli saavutada lõpptulemus, kus midagi näha ei jää.

ERMi sisearhitektuuri detailid teenivad kõik üht eesmärki: varjata ja kaotada nägemisulatusest kõik, mis segab ruumimõju esilepääsemist. See tähendab üldjuhul kõige peitmist, mis tagab selle suure hoone toimimise: ventilatsiooni- ja küttetorustik, valgustuse juhtmed ja akustikapaneelid. Välistatud olid kõikvõimalikud liistud nii põrandal kui ka ukseavades, tüüplahendustega restid ja plafoonid. Ometi tuli sellele kõigele tagada hooldusjuurdepääs.

Kõige keerulisemaks kujunes võrklae lahenduse väljatöötamine. Oma loomult langev materjal pidi olema jäik, järgima soovitud kaldenurka ning olema eemaldatav. Teiseks suuremaks väljakutseks said seina ja põranda liitekohad koridorides ja näitusesaalides. Seal pole kasutatud ühtegi traditsioonilist ja ehitajale lihtsat tüüplahendust, teisisõnu, ehitus- ja paigaldusvigu katvaid piirdeliiste.

Kogu hoone viimistlusmaterjalid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel: betoon, klaas, dekoratiivkrohv, tammepuit, terasvõrk. Värvitoonide loetlemiseks piisab teise käe sõrmedest: hall, veel kord hall, sinine, valge ja must. Lihtsal naturaalsel ja minimalistlikul valikul on ikka üks ja seesama eesmärk – et ruum mõjuks. Selle teadmise valguses on ehk pisut arusaamatu teatraalne plastmassist püsinäituse kujundus, tekkinud on ruum ruumis ning arhitektide algupärane ettekujutus kaotanud oma tunnetuse ja mõju. Kahju.

Mööblit on uues muuseumihoones just nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Kogu mööbel, v.a töötoolid, konverentsisaali toolid ja osa puhkenurkade toolidest, on valmistatud eritellimusena. Väga suure osa sisseseadest moodustab taas see osa, mida tavakülastaja ei näe: spetsiaalselt ERMile projekteeritud hoidlate kapid-riiulid muuseumi alumisel korrusel. Laboratooriumide, restaureerijate ja muu personali puhke- ja tööruumide mööbel on samuti kujundatud uut hoonet ja nüüdisaegseid vajadusi arvestades. Töötajate kontorimööbel on lihtne ja tüüpne, seda saab hõlpsalt, sõltumata ruumist ja töötajast, ümber paigutada ja kombineerida. Kabinettide mõlemad seinad on klaasist ja seega on välistatud mööbli ulatumine seinast seina.

Peasissepääsu fuajees võtab külas­tajad vastu suur tammepuidust halupink. See on mäng kahjuks ka juba meie küladest kaduma kippuva, kuid eesti maakodule nii omase puuriida ja ruumiinstallatsiooni piirimail. Peale massiivse pingi on kasutatud veel ka nahaga kaetud „rannakive“, et külastaja saaks istuda, jalgu puhata ja seda erakordset ruumi nautida.

Avaliku osa sisustus on tagasihoidlik, vormilt ja viimistluselt võimalikult lihtne. Mööbel ja valgustus lisavad avarasse ruumi ka uue rütmi. Seda on eriti tajuda kaupluses, kohvikus, restoranis ja raamatukogus. Tähelepanu ei ole pööratud mitte niivõrd igale mööbliesemele eraldi kuivõrd just liigendusele, mida tekitavad lauad, toolid ja õhulised rippuvad valgustid. Kindlasti lisavad külastajad kogu ruumile veel ka omakorda rütme ja värve.

Artikkel ilmus 30. septembri Sirbis.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Sirp



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Leonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokoguLeonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokogu
Lapini mets tuleb tagasi

Neljapäeval, 24. augustil avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Leonhard Lapini isikunäitus „Eesti mets”, millega kunstnik alustab oma 70. sünnipäeva tähistamist.

Tommi KinnunenTommi Kinnunen
Lugege katkendit. Tommi Kinnunen, "Peraküla"

Varrakult ilmus uus teos Soome kirjanikult Tommi Kinnunenilt, keda eesti lugeja teab "Nelja tee risti" autorina. Pakume pisikese stiilinäite värskest eestindusest.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.