ERM: lõpptulemus, kus midagi näha ei jää ({{commentsTotal}})

ERM
ERM Autor/allikas: Arp Karm/ ERM

ERMi sisearhitektuuri detailid kaotavad nägemis­ulatusest kõik, mis segab ruumimõju esilepääsu.

Uuest muuseumihoonest pidi arhitektuurivõistluse võitnud arhitektide (Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane) kontseptsiooni järgi ka sisearhitektuuriliselt saama selge vormi ja viimistlusega ülimalt minimalistlik hoone. Ei mingeid liialdusi detailides, pinnakatetes ega ka sisustuses. Tajutav pidi olema ruumi kõrgus ja avarus, võimendatud perspektiiv ja läbipaistvus. Sellest kujunes kogu projekti suurim ja põnevaim proovikivi. Aastatepikkuse töö eesmärk oli saavutada lõpptulemus, kus midagi näha ei jää.

ERMi sisearhitektuuri detailid teenivad kõik üht eesmärki: varjata ja kaotada nägemisulatusest kõik, mis segab ruumimõju esilepääsemist. See tähendab üldjuhul kõige peitmist, mis tagab selle suure hoone toimimise: ventilatsiooni- ja küttetorustik, valgustuse juhtmed ja akustikapaneelid. Välistatud olid kõikvõimalikud liistud nii põrandal kui ka ukseavades, tüüplahendustega restid ja plafoonid. Ometi tuli sellele kõigele tagada hooldusjuurdepääs.

Kõige keerulisemaks kujunes võrklae lahenduse väljatöötamine. Oma loomult langev materjal pidi olema jäik, järgima soovitud kaldenurka ning olema eemaldatav. Teiseks suuremaks väljakutseks said seina ja põranda liitekohad koridorides ja näitusesaalides. Seal pole kasutatud ühtegi traditsioonilist ja ehitajale lihtsat tüüplahendust, teisisõnu, ehitus- ja paigaldusvigu katvaid piirdeliiste.

Kogu hoone viimistlusmaterjalid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel: betoon, klaas, dekoratiivkrohv, tammepuit, terasvõrk. Värvitoonide loetlemiseks piisab teise käe sõrmedest: hall, veel kord hall, sinine, valge ja must. Lihtsal naturaalsel ja minimalistlikul valikul on ikka üks ja seesama eesmärk – et ruum mõjuks. Selle teadmise valguses on ehk pisut arusaamatu teatraalne plastmassist püsinäituse kujundus, tekkinud on ruum ruumis ning arhitektide algupärane ettekujutus kaotanud oma tunnetuse ja mõju. Kahju.

Mööblit on uues muuseumihoones just nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Kogu mööbel, v.a töötoolid, konverentsisaali toolid ja osa puhkenurkade toolidest, on valmistatud eritellimusena. Väga suure osa sisseseadest moodustab taas see osa, mida tavakülastaja ei näe: spetsiaalselt ERMile projekteeritud hoidlate kapid-riiulid muuseumi alumisel korrusel. Laboratooriumide, restaureerijate ja muu personali puhke- ja tööruumide mööbel on samuti kujundatud uut hoonet ja nüüdisaegseid vajadusi arvestades. Töötajate kontorimööbel on lihtne ja tüüpne, seda saab hõlpsalt, sõltumata ruumist ja töötajast, ümber paigutada ja kombineerida. Kabinettide mõlemad seinad on klaasist ja seega on välistatud mööbli ulatumine seinast seina.

Peasissepääsu fuajees võtab külas­tajad vastu suur tammepuidust halupink. See on mäng kahjuks ka juba meie küladest kaduma kippuva, kuid eesti maakodule nii omase puuriida ja ruumiinstallatsiooni piirimail. Peale massiivse pingi on kasutatud veel ka nahaga kaetud „rannakive“, et külastaja saaks istuda, jalgu puhata ja seda erakordset ruumi nautida.

Avaliku osa sisustus on tagasihoidlik, vormilt ja viimistluselt võimalikult lihtne. Mööbel ja valgustus lisavad avarasse ruumi ka uue rütmi. Seda on eriti tajuda kaupluses, kohvikus, restoranis ja raamatukogus. Tähelepanu ei ole pööratud mitte niivõrd igale mööbliesemele eraldi kuivõrd just liigendusele, mida tekitavad lauad, toolid ja õhulised rippuvad valgustid. Kindlasti lisavad külastajad kogu ruumile veel ka omakorda rütme ja värve.

Artikkel ilmus 30. septembri Sirbis.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Sirp



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: