90 raamatut 90 päevaga. Ray Bradbury "451º Fahrenheiti" ({{commentsTotal}})

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Käes on 1953. aasta.

Eesti rahva alateadvusse läheb see aasta lootuse aastana. 5. märtsil sureb Jossif Stalin ning tekib lootus olude paranemisele, kuigi antud tõika ei maksa ka üle tähtsustada. Jah, juba märtsi lõpus kuulutati välja NSV Liidus esimene amnestia ja juuni lõpus vahistatakse kurikuulus Beria, kuid impeeriumi ääremail ollakse keskuses toimuva suhtes äraootaval seisukohal. Eesti elab metsavendadevastaste suuroperatsioonide tähe all ning sellised sündmused nagu Elizabeth II kroonimispidu või Berliini tööliste ülestõus 17. juunil jõuavad Eestini vaid kauge kajana Ameerika Hääle vahendusel.

Loomulikult ei tea toona keegi ka midagi teisel pool Atlandi ookeani ilmuvast Ray Bradbury romaanist "451º Fahrenheiti". See on teos, mille toona 33aastane autor kirjutas Ameerikas leviva mäkartismi – kommunistidevastase paranoilise nõiajahi – laineharjal hoiatusromaanina ühiskonnast, kus raamatud on keelatud ja tuletõrjujate töö on trükisõna hävitamine.

"451º Fahrenheiti" on Bradbury teine romaan. 1950. aastal ilmub algaja kirjaniku sulest novellidest koosnev ja ruttu legendi staatusse tõusev "Marsi kroonikad". Aja jooksul kujuneb Bradburyst üks viljakamaid Ameerika ulmekirjanikke, kelle loomingul on olnud oluline roll ulmekirjanduse avamisel peavoolulugejale ning ulmeteemade toomisel peavoolukirjandusse. Ja vastupidi.

Kuigi "451º Fahrenheiti" on oma ajastu laps, näitavad nii teose ekraniseeringud kui selle pidevad uustrükid ja tõlked, et raamatu tähendus on laiem. Eks igal ajastul on oma hirmud ning paljuski on praegugi aktuaalne kirjandus, milles räägitakse inimeste mõtteid suunavast ja tasalülitavast ühiskonnast. See, et "451º Fahrenheiti" ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogus Hans Luige tõlkes juba 1959. aastal, kuulub aga vaat et imede valda. Pole ju raske aimata, kuidas mõtestas nõukogude ajal eesti lugeja seda totalitarismikriitilist raamatut. 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: