Uurijad peavad ERM-i kogude avamist veel ootama ({{commentsTotal}})

Nädala üks suursündmusi oli juba sajandi ehitiseks nimetatud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) maja avamine Tartus. "Aktuaalne kaamera. Nädal" viis vaatajad aga sinna, kuhu muuseumikülaline muidu ei pääse - hoidlatesse.

107 aastat ootust ja vaeva ning ERM sai sel nädalal suurejooneliselt avatud, lausa nii suurejooneliselt, et peauks ei pidanud suurele masside voorimisele vastu, tahtis eest ära kukkuda ja ohutum oli see lihtsalt eest ära tõsta, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Aga ainuüksi 6000 ruutmeetrit avalikku muuseumipinda on midagi, millest eelmises Kuperjanovi tänava näitusemajas võis vaid und näha. Kuid see, mis jääb tavalise külastaja silme alt kõrvale, on veel suurejoonelisem. Keldris asuvate sõrmega avatavate uste taga on 8000 ruutmeetrit tipptasemel hoidlaid.

"See on piiratud ring inimesi, kes siia saab. Iga muuseumitöötaja, kes ERM-is töötab, ei saa siia," ütles ERM-i peavarahoidja Riina Reinvelt.

Neli aastat tagasi oli Veski tänava hoidlates vaatepilt trööstitu - seinad hallitasid ja neilt langes alla krohvi. ERM-i toonase direktori Krista Aru mure lihtsalt karjus uute ruumide järele.

Nüüd aga avas peavarahoidja Riina Reinvelt "Aktuaalsele kaamerale" uute hoidlate uksed. "On moodsad riiulid, metallist. Ei ole enam suvalised vineerist, saepuruplaadis kapid. Ei ole nii kõrged need ruumid. Veski tänaval olid 4-5 meetrit kõrged ja koguhoidjad pidid kõrgetel redelitel turnima. Siin on 2,7 meetrit," kirjeldas ta.

Elektrooniline liigutaja annab hoidla riiulitele hoogu ja kogude osakonna töötajad pääsevad kerge vaevaga ligi neile materjalide, mida vaja. Ainus, mis võrreldes varasemaga on sama, on museaalid ise.

Muidugi ei ole kõik esemed veel hoidlatesse jõudnud ja mitu tuhat banaanikasti alles ootab lahtipakkimist. ERM-i töötajatel peab aga olema veatu süsteem, kuidas kõik esemed kogudesse pannakse, sest riiuleid paistab justkui lõpmatus koguses.

"Ega kellelgi ei ole aega kõiki silte läbi lugeda. Muuseum kasutab infosüsteemi. Infosüsteemis on asukohad märgitud. Meil esemekogus on üle 140 000 eseme. Keegi ei suudaks ju meelde jätta, mis kuskil asub ja see ei tohikski ühe inimese peas asuda," rääkis Reinvelt.

Otsima peab museaale aga sageli, sest uurijad tahavad väga erinevate esemetega pidevalt tutvuda.

"Aastas käib meil kaks-kolm tuhat uurijat, mis tähendab, et iga päev võtame mingeid asju hoidlatest välja ja viime vaatamiseks. Ei ole ainult see, mis näitustel on," ütles Reinvelt.

ERM-i hoidlad on seoses kolimisega olnud suletud üle aasta ning uurijatel juba käed sügelevad. Paraku tuleb neil aga veel ennast tagasi hoida, kuni hoidla töötajad jõuavad kõik omale kohale panna.

"Me kindlasti ei ava sel aastal oma kogusid uurijatele. Järgmisel aastal me loodame aasta teisel poolel arhiivkogu, võib-olla ka fotokogu avada, aga esemekoguga võib veel paar aastat minna," tõdes Reinvelt.

ERM-i üks väärtuslikumaid ruume on väärismetallide hoidla. Eestil on vähe kulda, aga hõbedat see-eest palju.

"Hõbeda kogu on üsna suur - üle nelja tuhande eseme, suurema osa sellest moodustavad muidugi ehted, mis käivad rahvariiete juurde, aga on ka muid hõbeesmeid," rääkis Reinvelt.

Toimetaja: Merili Nael



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.