90 raamatut 90 päevaga. Jaroslav Hašek, "Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõja päevil" ({{commentsTotal}})

Švejk
Švejk Autor/allikas: Jirka.h23/commons.wikimedia.org

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1954

Moskva lähedal Obninskis avati maailma esimene tuumaelektrijaam. Marilyn Monroe abiellus ühe pesapallimängijaga. Miamis avab oma uksed Burger King.

Suur aeg nõuab suuri inimesi! Ja sel aastal see suur inimene sünnibki. Loomulikult on tegemist Švejkiga. Ilmub Jaroslav Hašeki "Vahva sõdur Šveiki juhtumised maailmasõja päevilt". Samal aastal ilmub ka Erich Maria Remarque'i romaan "Aeg antud elada, aeg antud surra". Ja põhimõtteliselt on tegemist oma hoiaku ja ideoloogia poolest sarnaste raamatutega, nii Hašek kui Remarque on patsifistlikud autorid, kes näitavad meile sõja mõttetust. Remarque teeb seda, nagu tema teeb, kriipivalt, näitab meile varemeid. Hašek on loonud aga ühe armsa poolearulise.

Švejki suurus seisneb tema lolluses ja siiruses. Jääb alati üles küsimus, kas ta on loll või mängib lolli. Mõlemad variandid on võimalikud. Selles siira lolli pilgus on midagi veetlevat ja vabastavat – see on võib-olla üks vähestest võimalustest toonast aega ja Esimest maailmasõda, või sõda üldse ja teisi inimesi, vaadata. Et kui terve maailm on lolliks läinud, siis ainus võimalus seda maailma vaadata ongi lolli pilguga.

On teada ju toonane sõjavaimustus enne Esimest maailmasõda, seda ka haritlaste ja kultuuriinimeste hulgas, ja ka Švejk otsustab minna sõtta. Kui proua Müllerová imestab, et mis te sinna lähete, te ei saa ju liikudagi, vastab Švejk, et ta laseb end kondiitrilt laenatud käruga sõtta viia. Müllerová küsib Švejkilt, kas ta ei taha hoopis arsti juurde minna, ja ilmselt ei pea proua Müllerová silmas Švejki jalga. Šveik lausub – Ma olen täiesti terve kahuriliha, välja arvatud jalad, ja sellal, kui Austria käbarad käivad räbalalt, peab iga santki kohal olema.

"Švejk" on muidugi täielik kultusteos. Seda näitab ka see, kui palju on selles tekstis tsitaate, mis käibel, või tsitaate, mida võiks ükskõik, mis ajal ja ükskõik, milliste päevapoliitiliste sündmuste puhul kasutada. Kui mingid asjad meie elus kisuvad kreeni, siis tasuks neid sündmusi vaadata Švejki pilguga ja kõik muutuks kohe palju arusaadavamaks.

Lõpetuseks üks katkend, mis võtab hästi kokku Švejki maailmavaate –
""Teatan alandlikult, et ma üldse ei mõtle."
"Himmeldonnerwetter!" röögatas üks komisjoni liige mõõka täristades. "Või tema ei mõtle midagi! Miks te, siiami elevant, siis ei mõtle?"
"Teatan alandlikult, ma ei mõtle sellepärast, et sõjaväes on sõduritel mõtlemine keelatud. Kui ma aastaid tagasi üheksakümne esimeses teenisin, siis ütles meie kapten meile ikka: "Sõdur ei tohi ise mõelda. Tema eest mõtleb tema ülemus. Kui sõdur hakkab mõtlema, siis ei ole ta enam sõdur, vaid mingi täitanud tsivilistimolkus.""

Nojah, mis sa lolliga teed.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.