Rein Raud kultuuri mõjust: samasugusel kohal, kus "Tõde ja õigus", on praegu ka "Simpsonid" ({{commentsTotal}})

Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik ja kultuuriteoreetik Rein Raud, kellega vesteldi tema äsja ilmunud teosest, mis keskendub kultuuri terviklikule käsitlemisvõimalusele tänapäeva killustunud maailmas.

"Kultuur on kihistus, ta ei ole süsteemne tervik, mis otsast otsani toimib samade reeglite alusel, vaid ta on selline lõdvalt integreeritud kogum kõikidest asjadest, mida inimene kasutab, et muuta oma maailma endale tähenduslikuks. Peaaegu kõikidel asjadel, mis meid ja meie elu kuidagi määratlevad või liigutavad, on kõigil oma väike narratiiv või lugu, mis muudab nad meie jaoks mõistlikuks," avas Rein Raud oma vaadet kultuurireaalsusele. Hiljuti ilmunud teoses "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture" on ta üsna kriitiliselt suhtunud viimaste aastakümnete kultuuriteoreetilistesse käsitlustesse, mis ei loo kultuurist suurt pilti. Raua taotlus on laiem käsitlus, mis võimaldaks mõista kultuuri terviklikumalt.

"Need tähenduslikuks muutmise viisid, süsteemid või ressursid, mis on meie käsutuses selleks, et oma maailma endale ära seletada – need kõik moodustavadki kultuuri. See on pidevalt muutuv organism. Sinna tuleb koguaeg juurde uusi pakkumusi või väiteid ja siis inimesed otsustavad, kas see aitab mind või ei. Midagi jätavad nad kõrvale, midagi võtavad kasutusele. Ja need, mis nad kasutusele võtavad, ei pruugi olla alati see kõige parem," selgitas Raud kultuuri laiemat mõju.

Tema sõnul tuleb pidevalt valmis olla neid ressursse ja tähendusi ümber hindama, selleks, et olla reaalusega heas kontaktis. "Kui me üritame jääda kindlaks oma ettekujutustele, siis me saame alati lüüa. Ma olen üritanud endale sõnastada põhimõtted, reeglid või normid, mille järgi ma oma valikuid ja otsuseid teen, aga ka see ei tähenda, et ma pean neile alati kindlaks jääma. Igaüks meist kobab natuke pimeduses," rääkis ta.

Raua käsitluses on üheks kultuuri mudeldamise variandiks baastekstid, mis on omased konkreetsele kultuuriruumile. Need annavad aluse sellele, mida mäletatakse, aga ka sellele, milliseid uusi tekste luuakse. "Alati kui hakatakse rääkima Eesti kultuuri baastekstidest, siis mõeldakse "Kalevipoeg", Tammsaare, Lutsu "Kevade". Kusjuures võib täitsa olla, et kõik Eesti inimesed on nendega ühel või teisel viisil kokku puutunud, aga kui mõelda, mida nad tegelikult kasutavad, et oma maailmale tähendust anda, siis seda on seal võrdlemisi vähe. Samasugusel kohal, kus on "Tõde ja õigus", on ka näiteks Ameerika animasari "Simpsonid". Aga see ei tähenda, et selle seeria eluiga meie teadvuses oleks sama pikk, läheb kümmekond aastat mööda ja on midagi muud,” tõi ta näiteks. Baastekstid on tema sõnul need, mis on ajas suurema püsivusega, kuigi need ei pea olema konkreetses kultuuriruumis loodud tekstid. „See on nagu mingi kooslus, kus keskosa on stabiilsem, äärealadel sahiseb ja sumiseb rohkem, sealt tuleb midagi siis keskele ja midagi jälle liigub ära," selgitas ta baastekstide olemust.

Hiljuti ilmunud raamatu kirjutamine võttis aega 30 aastat ning see pikaaegne ettevõtmine oli autori jaoks võimalus pääseda tänapäevasest killustumisest. "Mul on kogu aeg selline tunne, et kui ennast killustada ja lasta end laiali rebida, nagu meie ajastu hea meelega teeb – kõigi pisikeste asjade ja ettepanekute vahel – kui seda jäädagi tegema nii, et pole telge või ühte suur asja, mida sa teed, siis ongi need killud. Aga kui sa teed pikalt, süvenedes ja mõttega asja, mis on sinu jaoks tähtis, siis see saab valmis," rääkis ta.

Selles killustunud maailmas ei ole aga kadunud võimalus suurt pilti kokku panna. "Suurelt saab ja on vaja mõelda. Kõige parem on, kui see suurelt mõtlemine on nii, et me kasutame seda, mis meie ümber toimub, neid väikeseid asju, et teha korrektiive selles, kuidas me suurelt mõtleme. Näiteks paari aastakümne jooksul on toimunud tohutu muutus selles, kuidas inimene mõtestab ennast maailmas. Trendikas on uurida sotsiaalmeediat või Youtube`i, aga päriselt need ongi meid muutnud ja mitte üksnes meie arusaama iseendast, vaid ka meie poliitilist keskkonda, seda, kuidas inimeste vaated kujunevad, millest omakorda sõltub väga palju muud. Need on kõik omavahel seotud ja kui me väga klammerdume üksiknähtuse kritiseerimisele, siis me lakkame suurelt mõtlemast. Aga kui me tahame ainult pea pilvedes suuri filosoofilisi abstraktsioone välja mõelda, siis me kaotame ka kontakti sellega, mis meie ümber on."  

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
Apollo avas Tartus kinoApollo avas Tartus kino
Galerii: Tartu kuulutati Eesti kinopealinnaks

Apollo Kino avas nädalavahetusel Tartus kinokeskuse. Pidulikul avamisel kuulutas linnapea Urmas Klaas Tartu Eesti kinopealinnaks.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk