Romi Hasa: klikipealkirjade paljastajad ({{commentsTotal}})

Arvutihiir
Arvutihiir Autor/allikas: PM/Scanpix

Kui ma 90ndatel Tartu Ülikoolis ajakirjandust tudeerisin, õpetas Priit Pullerits meile kohe esimeses uudise kirjutamise loengus: uudise pealkiri peab lühidalt edasi andma uudise kõige tähtsama sisu. Ütlema ära olulise, et lugeja teaks otsustada – kas soovib antud teema kohta lähemalt lugeda või ei.

Millalgi netiuudiste võidukäigu jooksul on see näpunäide aga pea peale pööratud – uus reegel tundub, vähemasti ingliskeelsete meelelahutusuudiste ja kõikvõimalike eneseabi-, elustiili- ja nõuande-lehekülgede puhul, et pealkiri ei tohi mingil juhul paljastada loo iva. Pealkirjadest on saanud omamoodi kiusamisvahend või narrimisviis – nende eesmärk on varjata loo põhilist ideed, et lugeja igal juhul pealkirjale klikiks. (Ja väljaanne saaks reklaamitellijatele näidata võimalikult suuri klikkijate hulki).

Milliseid n-ö klikipealkirju ma siis silmas pean?

”Nüüd on selge! Milline naine meeldib meestele?” (naistekas.delfi.ee) Kliki taga peidus olev vastus: tark ja haritud.

Klikipealkiri ”Nii juhtub iPhone’ga kui see maailma kõrgeima hoone katuselt alla visata” (Time) Vastus: läheb katki.

Klikipealkiri: ”Parim vahend pohmelli vastu” (digg.com) Vastus: joo vähem.

Klikipealkiri: ”Hakaniemi kohale tõusis meeliülendav vaatepilt” (Iltasanomat) Vastus: Pilv

Klikipealkiri: ”Nina, 31a, on reisinud 5 aastat ümber maailma – nii saab ta seda endale lubada” (Ilta-Sanomat) Vastus: Nina, 31a, käib tööl.

Klikipealkiri: ”Psühholoogiline põhjus, mis paneb sind ostlema Zaras ja H&M’is” (tyyli.com) Vastus: Psühholoogiline põhjus = odavad hinnad.

Ja nii edasi ja nii edasi. Kõige klassikalisem klikipealkirja koostamise valem on ilmselt siiski ”Kas oled kogu elu teinud …………. valesti?” Punktiiri kohale pane milline iganes argine tegevus, näiteks omleti tegemine või juukseklambri kasutamine.

Clicksaver’ga  klikipealkirjade vastu

Kui Eesti elustiili- ja meelelahutusportaalides on klikipealkirjade kasutamine vist veel suhteliselt leebe, siis Soomes kasutavad ka suured meelelahutusväljaanded neid oma veebikülgedel nii jõhkralt, et ”vastumürgina” on asutatud FB lehekülg Klikinsäästäjä (Klikisäästja), millest hiljuti valmis ka ingliskeelne variant Clicksaver. Klikisäästja idee on teha lugeja eest töö ära ja paljastada kliki taga peituv uudis. Üllatus-üllatus: tihti on paljastatud uudis pehmelt öeldes uudisväärtusetu.

Soomekeelsel Klikinsäästäjä Facebook’i lehel on juba üle 150 000 jälgija ja ka reaalne mõju olukorrale: Klikinsäästäjä asutaja Lauri Skön kirjutab veebilehel nimelt, et Iltalehti on sügise hakul teatanud, et loobub klikiajakirjandusest. Sköni sõnul on neil olnud asjalikke mõttevahetusi ka teiste Soome meediakanalitega.

PS Huvitav, kui näiteks toiduainetööstus käituks oma klientidega samamoodi nagu meelelahutusmeedia, kas siis leiaksime poeriiulilt konservikarbi sildiga ”Ennenägematu mere-elukas – ava karp!”

 

Artikkel ilmus portaalis edasi.org.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: edasi.org



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: