Romi Hasa: klikipealkirjade paljastajad ({{commentsTotal}})

Arvutihiir
Arvutihiir Autor/allikas: PM/Scanpix

Kui ma 90ndatel Tartu Ülikoolis ajakirjandust tudeerisin, õpetas Priit Pullerits meile kohe esimeses uudise kirjutamise loengus: uudise pealkiri peab lühidalt edasi andma uudise kõige tähtsama sisu. Ütlema ära olulise, et lugeja teaks otsustada – kas soovib antud teema kohta lähemalt lugeda või ei.

Millalgi netiuudiste võidukäigu jooksul on see näpunäide aga pea peale pööratud – uus reegel tundub, vähemasti ingliskeelsete meelelahutusuudiste ja kõikvõimalike eneseabi-, elustiili- ja nõuande-lehekülgede puhul, et pealkiri ei tohi mingil juhul paljastada loo iva. Pealkirjadest on saanud omamoodi kiusamisvahend või narrimisviis – nende eesmärk on varjata loo põhilist ideed, et lugeja igal juhul pealkirjale klikiks. (Ja väljaanne saaks reklaamitellijatele näidata võimalikult suuri klikkijate hulki).

Milliseid n-ö klikipealkirju ma siis silmas pean?

”Nüüd on selge! Milline naine meeldib meestele?” (naistekas.delfi.ee) Kliki taga peidus olev vastus: tark ja haritud.

Klikipealkiri ”Nii juhtub iPhone’ga kui see maailma kõrgeima hoone katuselt alla visata” (Time) Vastus: läheb katki.

Klikipealkiri: ”Parim vahend pohmelli vastu” (digg.com) Vastus: joo vähem.

Klikipealkiri: ”Hakaniemi kohale tõusis meeliülendav vaatepilt” (Iltasanomat) Vastus: Pilv

Klikipealkiri: ”Nina, 31a, on reisinud 5 aastat ümber maailma – nii saab ta seda endale lubada” (Ilta-Sanomat) Vastus: Nina, 31a, käib tööl.

Klikipealkiri: ”Psühholoogiline põhjus, mis paneb sind ostlema Zaras ja H&M’is” (tyyli.com) Vastus: Psühholoogiline põhjus = odavad hinnad.

Ja nii edasi ja nii edasi. Kõige klassikalisem klikipealkirja koostamise valem on ilmselt siiski ”Kas oled kogu elu teinud …………. valesti?” Punktiiri kohale pane milline iganes argine tegevus, näiteks omleti tegemine või juukseklambri kasutamine.

Clicksaver’ga  klikipealkirjade vastu

Kui Eesti elustiili- ja meelelahutusportaalides on klikipealkirjade kasutamine vist veel suhteliselt leebe, siis Soomes kasutavad ka suured meelelahutusväljaanded neid oma veebikülgedel nii jõhkralt, et ”vastumürgina” on asutatud FB lehekülg Klikinsäästäjä (Klikisäästja), millest hiljuti valmis ka ingliskeelne variant Clicksaver. Klikisäästja idee on teha lugeja eest töö ära ja paljastada kliki taga peituv uudis. Üllatus-üllatus: tihti on paljastatud uudis pehmelt öeldes uudisväärtusetu.

Soomekeelsel Klikinsäästäjä Facebook’i lehel on juba üle 150 000 jälgija ja ka reaalne mõju olukorrale: Klikinsäästäjä asutaja Lauri Skön kirjutab veebilehel nimelt, et Iltalehti on sügise hakul teatanud, et loobub klikiajakirjandusest. Sköni sõnul on neil olnud asjalikke mõttevahetusi ka teiste Soome meediakanalitega.

PS Huvitav, kui näiteks toiduainetööstus käituks oma klientidega samamoodi nagu meelelahutusmeedia, kas siis leiaksime poeriiulilt konservikarbi sildiga ”Ennenägematu mere-elukas – ava karp!”

 

Artikkel ilmus portaalis edasi.org.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: edasi.org



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.