90 raamatut 90 päevaga. Rudolf Sirge "Maa ja rahvas" ({{commentsTotal}})

Nõukogude lahingumasinad ja sõdurite surnukehad pärast 1940. aasta jaanuaris toimunud Raate tee lahingut
Nõukogude lahingumasinad ja sõdurite surnukehad pärast 1940. aasta jaanuaris toimunud Raate tee lahingut Autor/allikas: Wikipedia

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1956

23. oktoobril toimub Ungaris ülestõus. Sándor Petőfi mälestussamba juurde koguneb ligi 200 tuhat inimest. Võetakse maha Jossif Stalini kuju, politsei avab meeleavaldajate pihta tule. Sel aastal toimub esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlus. Nashville´is salvestab Elvis Presley oma esimese plaadi. Marilyn Monroe abiellub näitekirjanik Arthur Milleriga. 1. mail jõuavad kuulajate kõrva esimesed ultralühihelilainesaated Tallinnast. Eesti Televisioonis alustab "Aktuaalne kaamera".

Londonis Royal Court Theatres jõuab lavale John Osborne'i näidend "Vaata raevus tagasi". Nagu pealkiri ütleb, on seal näidendis keegi raevunud, eriti raevunud on peategelane, kelleks on üks noor mees. Viha tekitab kogu asjade seis, ühiskonnakorraldus ja isegi oma naine. Alates sellest näidendist hakatakse rääkima noortest vihastest meestest briti näitekirjanduses.

Samal aastal ilmub ka Rudolf Sirgel romaan "Maa ja rahvas". Kui Sirge olnuks samal ajal Londonis, kas ta siis oleks kah olnud noor ja vihane mees? Ilmselt mitte, sest Rudolf Sirge oli selleks ajaks juba 52aastane. Aga vihane ehk siiski? Ja tegelikult kirjutab ka Sirge oma romaanis "Maa ja rahvas", nagu ka Osborne, klassivõitlusest. Osborne´il oli oma maa ja rahvas, Sirgel oma. Sirge romaani tegevus leiab aset 1940. aastal ühes Eesti külas. Aeg, millest ta kirjutab, on muidugi keeruline ja aeg, milles ta kirjutab, on samuti keeruline. Kindlasti ei ole see üks esimesi raamatuid, mille järele haarata, kui tahad midagi lugeda. Aga samas ei ole ta ka selline tasapaks tekst nagu on Leberechti "Valgus Koordis", kus pahad on pahad ja head on head. Näiteks kirjutab Sirge oma raamatus ka küüditamisest. Ja ka selles pole ta kuidagi ühetine. Aare Pilv kirjutab oma artiklis Rudolf Sirge ajalooromaanidest: "Kui lääne ühiskonnas on katastroofi mõtestatud ohvriks olemise ja dehumaniseerimise kogemuse kaudu, siis nõukogude ühiskonnas ei saanud traumadega tegeldes lubada endale ohvristaatust ega rääkida ohvriks olemise halvimast aspektist – isikliku inimlikkuse kaotamisest. Lühidalt – ei saanud pihtida oma kaotusi, vaid ainult võitu ja ellujäämist."

Trauma, millest Aare Pilv Sirge puhul räägib, on erilaadne, see pole päriselt ohvri trauma: "See on nende trauma, kes pole otseselt vägivallas süüdi, kuid ei saa vägivalda täielikult hukka mõista. See trauma seisneb võimetuses seista täielikult ohvrite poolel või võimetuses tunda ennast ohvrina ära. Rudolf Sirge puhul peab see olema üsna terav probleem, sest tema enda pere küüditas režiim, mille aktivist ta samal ajal oli."

Ühesõnaga väga karm ja traagiline lugu. Kuidas oleks siin Osborne oma raevus karjunud, kui karjuda ei saanud.  

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.