90 raamatut 90 päevaga. Boris Pasternak, "Doktor Živago" ({{commentsTotal}})

Kaader filmist
Kaader filmist "Doktor Živago" Autor/allikas: press

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1957.

Kui jätta poliitiline ajalugu kõrvale, on 1957 vallatu ja tore aasta – Ameerikas tuuakse turule esimene elektronkell, mille värskeks omanikuks saab ajastu staar Elvis Presley, samuti Ameerikas leiutatakse esimene frisbi ehk lendav taldrik ning jällegi Ameerikas, New Yorgis esietendub Leonard Bernsteini "West Side Story".

Kuid muidugi ei juhtu kõik tähtis vaid Ameerikas. 1957. aastal toimuvad olulised sündmused Aafrikas, kus prantslased keelavad ÜRO-l sekkuda üha verisemaks muutuvasse Alžeeria konflikti ja britid loovad eeldusi oma kolooniatele iseseisvuse andmiseks. 4. oktoobril lendab orbiidile Maa esimene tehiskaaslane Sputnik 1 ning kuu aega hiljem, 3. novembril järgneb talle Sputnik 2 Laikaga pardal. Viimase saatus on kurb – ilmselt sureb ta palavusse vaid mõni tund pärast starti ega püsi elus nädalaid, nagu reipalt raporteerib nõukogude propaganda.

Kurb ja keeruline – kuid siiski õnneliku lõpuga – on ka Boriss Pasternaki romaani "Doktor Živago" lugu. 1956. aastal keeldub kirjandusajakiri Novõi Mir Stalini ajal niigi palju kannatanud meistri teksti avaldamast. Toimetus viitab seejuures raamatu hälbimisele sotsialistlikust realismist. Õnneliku juhuse tahtel smuugeldab aga üks kommunistist Itaalia ajakirjanik käsikirja kaasa ning 1957. ilmub "Il Dottor Živago" esmatrükk Itaalias.

Nõukogudemaal on skandaal tohutu ja paisub veelgi, kui aasta hiljem määratakse just Pasternakile Nobeli kirjanduspreemia. Tõsi, "Doktor Živagot" mainitakse põhjenduses vaid kaude. Seal seisab suhteliselt neutraalselt, et Pasternak saab auhinna "oluliste saavutuste eest nii tänapäeva lüürilises luules kui ka suures Vene eepilises pärandis". Pasternakil aga ei lubata Stockholmi auhinda vastu võtma sõita ning ta sureb 1960. aastal.

Kuid teos jääb. Ja jutustab ühelt poolt lugu oktoobrirevolutsiooni ja sellele järgnenu õudustest, kuid ühtlasi on see lugu inimese võitlusest ja soovist jääda igas olukorras inimeseks. Jan Kausi sõnul on "Doktor Živago" "ülendava kirjanduse tõeline tähtteos" ja sellega võib vaid nõustuda.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.  

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: