Kunstiministeerium ennustab kunstiteaduse tulevasi trende ({{commentsTotal}})

Autor: Street Art Jam

Vastavatud Eesti Rahva Muuseum sisaldab endas ka kunstisaali, mille tegevust kureerib kunstiteadlane Reet Mark, kellelt lähituleviku plaanide kohta küsides sai ilmseks, et olenemata sellest, et saali avanäituseks on Eesti- ja Tartu Kunstimuuseumide fondide ning erakogude põhjal koostatud maalikunsti keskne näitus, ei kavatse ERM pikemas perspektiivis kujutava kunsti eksponeerimisele keskendunud näituseasutustega konkureerima hakata, vaid taotleb olla väljundiks rahvamuuseumi spetsiifikast lähtuvatele teemadele ja vormidele.

Sellegipoolest näen ma ERMi kunstisaali avanäitusel "Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes"[1] potentsiaali olla esimeseks linnukeseks Eesti kunstiajaloo uurijate lähituleviku meelisteemade ennustajana.

Kunstiajaloolaste fookuses on nüüd juba üle kümne aasta olnud sotsrealism ja sellele järgnenud karm stiil. Nii üks kui teine olid taasiseseisvumise järgsel kümnendil kunstiloos marginaliseeritud, sest nõukogude ametliku kunsti uurimine ei sobitunud kuidagi taasiseseisvumise järgse rahvusliku meelsusega. Selle asemel pühenduti nõukogude aja vältel põranda all lõõmanud nonkonformistlikule kunstile.

Sotsrealismi kui ajaloolise perioodi tunnustuse tipphetkeks oli Kumu esimese püsiekspositsiooni "Rasked valikud" avamine, mille keskmes seisis just nõukogude aja ametlik kunst. Seejärel pöördus uurijate pilk pikkamisi ka karmile stiilile, mida nüüdseks paralleelselt sotsrealismiga võrdlemisi põhjalikult uuritud on.

Mind, kes ma ei ole mitte uurija, vaid lugeja, vaevab juba ammu küsimus, mis saab olema uus teema?

Reet Mark, kelle poolt 2003. aastal Tartu Kunstimuuseumis kureeritud "Sotsialistliku realismi võidukäik Eestis" oli esimesi sotsrealismi kunstiloolisi taasaktualiseerimisi, on minu hinnangul ERMi kunstisaali avanäitusega suutnud taaskord päevavalgele tuua teema, millest tänini rääkida pole tahetud - nimelt rahvusromantismi. Luues oma kuraatoritööga otsese paralleeli 20. sajandi alguse kümnendi ja 80ndate rahvuslike motiivikäsitluse vahel oponeerib Mark tänavu suvel ilmunud Eesti Kunstiajaloo kuuenda köite teise osa veergudel Sirje Helme poolt ametlikuks normiks kirjutatud seisukohale, et 80ndatel maalitud Kalevipojad on omamütoloogiline, endasse sulguv periood Eesti kunstis, milles aset leidnud rahvuslike motiivide kasutus ei ole otseselt seostatav rahvusliku eneseteadvuse ülesehitamise püüde või vajadusega.[2]

Helme toetub oma käsitluses 2007. aastal Kumus Ando Keskküla kureeritud näitusele "Kaheksakümnendad sulgudes"[3], mis sisaldas muu seas Jaak Arro, Epp Maria Kokamäe ja Leonhard Lapini teoseid, mis nüüd ka ERMi kunstisaali avanäitusel väljas.

80ndate kui kunstiloolise perioodi käsitlust iseloomustab tänini üldine vaoshoitus ja segregatsioon. Kui 90ndaid käsitleva kunstiteadusliku artiklikogumiku nimeks on "Ülbed üheksakümnendad", siis 80ndaid kontseptualiseerib kogumik "Kadunud kaheksakümnendad".

Reet Mark näib oma kuraatoritöös lähtunud olevat enese varasemast kogemusest 20. sajandi alul tegutsenud kunstirühmaga Vikerla.[4] Selle autorite rahvusromantilisele, ent pretsedenditult siirale mütoloogiakäsitlusele ajaloolisi paralleele otsides tundub ka mulle sarnasuste nägemine taasiseseisvumisele eelnenud kümnendil ootamatult vohanud Kalevipoja-kujutisega täiesti kohane. Kuid tõele au andes ei päde ma selles vaidluses poolt valima. Selle asemel peidan end väite varju, et ma ei pruugi olla küll pädev, ent olen piisavalt teadlik ajaloo ümberkirjutamise mehhanismidest, et kaugusest nautida titaanide mängu, teades, et midagi taolist nagu ajalooline tõde, milleni vaidlus viia võiks, ei ole olemas. 

 

[1] http://erm.ee/et/content/rahvusromantiline-v%C3%A4gi-ajaloo-haardes

[2] Sirje Helme Kaheksakümnendate lõpuaastad” Eesti kunsti ajalugu, kuues köide II osa, lk 192-202.

[3] http://kumu.ekm.ee/kaheksakumnendad-sulgudes/

[4] http://www.tartmus.ee/et/naitused/noortekujuri.html

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio



Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

Jan Uuspõld lavastusest "Talvevalgus": nagu oleks head armastuslugu kuulnud

30. märtsil esietendub Tallinna transpordikoolis Theatrumi värske lavastus "Talvevalgus", kus astuvad peaosades lavale Jan Uuspõld ja Maria Peterson. "Ringvaade" tegi nendega juttu.

Arvustus. Ed tegi seda jälle

Uus plaat

Ed Sheeran

÷ ("Divide")

9,5/10

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Age Juurikas: minult ei tasu oodata ritta laotud klassikuid

Pühapäeval kell 19 avab Rae Kultuurikeskuses oma muusikalise ning äraspidise “Pandora laeka” priimapianist Age Juurikas, kelle seost meie vallaga kinnitab lausa rahvastikuregister. Uurisime, mis tal täpsemalt kavas ning miks meeldib talle vene heliloojate looming.

Kultuuriministeeriumi töörühm hakkab ajakohastama teatrite rahastust

Kahekümne aastaga on Eesti teatrimaastik põhjalikult muutunud, juurde on tulnud palju uusi teatrivorme ning teatrite rahastamist reguleeriv etendusasutuste seadus ei vasta enam Eesti reaalsele teatrisituatsioonile.

FILM
"OP" jagas soovitusi Maailmafilmi festivaliks

14. korda toimuv Maailmafilmi festival on lõpuks leidnud endale kodu ja jääb paikseks Eesti Rahva Muuseumisse. "OP" palus festivali teejuhtideks kaks festivali kirglikku fänni.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Kunstiministeerium. Kriitikute avalikest isiklikest kirjadest

Mõni aasta tagasi soovitas Kaido Ole mulle, kui kunstikriitikule kirjutada kiri kunstnikule.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.