Jass Kaselaan uuest näitusest: see on minu kõige igavam näitus ({{commentsTotal}})

12. oktoobril avas Jass Kaselaan Hobusepea galeriis isikunäituse "Vaikelu", mille kohta autor tõdes, et tegu on tema seni kõige igavama näitusega.

Kunstniku sõnul on "Vaikelu" inspireerivaks materjaliks muld. Steriilses galeriisaalis on lakooniline valgus, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kolm ühesuurust lauda on kaetud korrapäraselt paiknevate mullakarva esemetega. Kui tavaliselt illustreerib Jass Kaselaane skulptuure heliinstallatsioon, siis seekord on vaikus. Kaselaan ise ütles, et tegemist on tema seniajani kõige igavama näitusega - seda muidugi taotluslikult. "Vaikelu" sai alguse mitu aastat tagasi ühest antiigipoest soetatud fotost.

"Muld on maakoore pindmine kiht, mis koosneb mineraalidest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ja elusorganismidest. Tegemist on kompleksse, suuresti varieeruva elukeskkonnaga. Mullal, mida loetakse taastumatuks loodusvaraks, on inimühiskonna ja looduse toimimise aspektist lähtudes väga palju tähtsaid ülesandeid ja funktsioone. Esmalt seostub muld toidu ja biomassi kasvatamisega ning metsa majandamisega, kuid mullal on ka väga tähtis roll aineringluses puhvri, säilitaja ja muundajana. Muld seob ja filtreerib vett, süsinikku, ja lämmastikku, omab võimet reostusega hakkama saada ning hävitada haigusetekitajaid. Muld on elupaigaks ja geenivaramuks suurele hulgale mikroorganismidele ja bakteritele, mille liikidest tuntakse tänaseks vaid väheseid. Mulla tähtsust on postindustriaalses ühiskonnas alahinnatud. Muld on füüsikaliste ja keemiliste omadustega substants, kuid argise pilguga vaadeldes on see jäänud nähtamatuks. Rääkides mullast, ei saa rääkimata jätta elust ja surmast. Muld seob elusaid ja surnuid, perekonda ja maad, räägib inimeseks olemise bioloogilistest paratamatustest," selgitas ta näituse kirjelduses.

Jass Kaselaan on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna magistriõppe ja on täiendanud end Imatra Kõrgemas Kunstikoolis ja Berliinis, Emil Holmeri ja Veronica Brovall´i ateljees.

Jass Kaselaanele on antud Köler Prize’i peapreemia (2014), Kristjan Raua preemia (2014) ja Anton Starkopfi nimeline skulptuuri aastapreemia (2011).

Hiljutistest näituseprojektidest tasub esile tõsta isiknäitust "Majakas" Tallinna Linnagaleriis ja Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis ning installatsiooni "Nukkude väljak", mis valmis Köler Prize’i nominentide näituse jaoks (2014). Seda eksponeeriti seejärel Läti Kunstimuuseumi kooseisu kuuluvas Arsenālsise näitusepaigas Riias ning see asub alates käesolevast aastast Kumu Kunstimuuseumi siseõuel. Jass Kaselaane projekte iseloomustab installatsioonide totaalsus, mis on samas läbi mõeldud pisimagi detailini, arvestades valitud teemat ja projekti toimumispaigana kasutatavat ruumi.

"Vaikelu" jääb avatuks 31. oktoobrini 2016.

 Näituse esinduspilt.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Aktuaalne kaamera



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.