Vallo Toomla: me ütleme ei asjadele, mis meid ei huvita ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli režissöör Vallo Toomla, kes rääkis oma uuest filmist "Teesklejad" ja sellest, kuidas ta ise filmi temaatikaga suhestub. Noor lavastaja tõi välja ka mõned oma, nn Y-põlvkonda iseloomustavad jooned.

Toomla esimene täispikk mängufilm "Teesklejad" on püüdnud tabada teatud psühholoogilisi mustreid, mis iseloomustavad ühte põlvkonda. Režissööri sõnul on küll Y-põlvkond niivõrd killustunud, et üldistada on keeruline, kuid teatud ühisjooni võib siiski leida: "Meil on mingisugune tung teostada ennast ausalt – teha seda, mis meile meeldib ja mida me tahame teha. Me ei käi ilmtingimata läbikäidud radu selleks, et lihtsalt hakkama saada. Me oleme julged ja ütleme ei asjadele, mis meid ei huvita."

Omal moel käsitleb film täiskasvanuks saamise protsessi, mille käigus tuleb teha palju raskeid valikuid. "See sõna "täiskasvanud" ise on eesti keeles ilus. Meil kõigil on olemas nagu mingi potentsiaal, mingi ruum, mida me saame täita ja see on inimestel erinev. Kui me jõuame sellele potentsiaalile lähedale, siis me võimegi öelda, et oleme täiskasvanud. Nagu õunad puu otsas, nad on täiskasvanuna üsna samasuurused. Meil on see ruum, milleni on vaja täis kasvada. Mõnel õnnestub see natuke kiiremini ja mõnel võtab see kauem aega ja vahetevahel on ka haruldasi õunu," kirjeldas ta keerukat mõistet.

Üks olulisi teemasid filmis on otsustamine ja otsustusvõimetus valikute rägastikus. "Otsustamine on loomulikult raske, eriti praegusel ajal, kui on väga palju valikuid või kui sa oled väsinud ja meeled on hägustunud, ei tea mida tahta. Või siis kui on palju või vähe halbu valikuid. Otsuse tegemine on alati raske, aga et teha häid otsuseid või olla julge otsustama, peab saama tuttavaks oma südametunnistusega või enda kutsega," rääkis Toomla.

Filmis on otsitud vastust küsimusele, kuidas elada nii, et täituksid unistused, saavutataks ühiskondlik tunnustus, oleks majanduslik kindlustatus ning kõige selle juures säiliks vabadus. Need dilemmad ei ole ka Toomlale võõrad: "Loomulikult ma olen tahtnud vabadust. Ühiskondlikku tunnustust ilmselt mitte nii teadlikult, aga minu elukutse ise nõuab, et oleks vaja tunnustust ja mis puudutab majanduslikku kindlustatust – see aitab hakkama saada ja elada. Kuidas seda kõike korraga saavutada, selleks mul mingit head vastust ei ole ja ka tegelastel seal filmis ei ole. Aga selleks, et leida selles rägastikus mingi vastus, tuleb oma südame häält kuulata. Ma arvan, et üks võti on see, et tuleks võtta endale aega ja peaks oskama ei öelda. Tuleks õppida tundma, mis on sinu enda jaoks õige ja vale."

"Kui ma mõtlen paralleelidele tegelaskujudega, siis ma olen küll olnud sarnaste küsimuste ees. Selleks ajaks kui ma seda filmi hakkasin tegema, ma sain aru, et mul ei ole selle isikliku vabadusega, mida ma nii väga hindasin, midagi peale hakata. Mõistsin, et elus on palju tugevamaid väärtusi, nagu elu ise. Elu on midagi haruldast ja imelist, olla tunnistajaks uue inimese sünnile, on midagi väga erakordset. Austus elu vastu on üldse midagi väga tähtsat ja me võtame tihti elu iseenesest mõistetavalt, mida me ei tohiks teha. Küpsemise jooksul ma olen oma arusaamu muutnud ja õppides armastama, olen ise kasvanud," rääkis ta isiklikust kogemusest.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme

Allikas: "Plekktrumm"



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: