90 raamatut 90 päevaga. Anthony Burgess, "Kellavärgiga apelsin" ({{commentsTotal}})

"Kellavärgiga apelsin", 1971, Stanley Kubrick. Autor/allikas: outnow.ch

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1962

Ameerika kuulutab Kuubale embargo. Rwanda kuulutab aga välja iseseisvuse. Astronaut Glenn teeb esimese ameeriklasena tiiru Maa orbiidil. Eestis tõusevad alates 1. juunist toiduainete hinnad. Näiteks liha 30 protsenti ja või 25 protsenti. Hinnatõus oli tingitud põllumajandussaaduste kokkuostuhindade kasvust. Keskkoolide õppekavadesse ilmub ühiskonnaõpetus. Aasta sportlaseks valitakse Paul Keres. Sel aastal on sündinud Tom Cruise, Elmo Nüganen, Anu Saagim, Jaan Ehlvest, Viktor Pelevin ja Jaan Elgula.

Eesti kirjanduses läheb kah järjest huvitavamaks. Sel aastal ilmub ka kassettväljaanne Noored Autorid 1962. Noorteks autoriteks on Paul-Erik Rummo, Enn Vetemaa, Linda Ruud, Mats Traat ja Arvi Siig.

Sel aastal ilmub Suurbritannia raamatupoodidesse Anthony Burgessi romaan "Kellavärgiga apelsin". Üheksa aastat hiljem teeb Stanley Kubrick selle raamatu põhjal ka filmi.

Mis seal raamatus siis toimub? Vastus on, et peamiselt igasugu jõhkraid asju. Raamatu peategelane on Alex, kes on ühe kamba liider. Kohe raamatu algul kirjeldab ta oma gängi riideid selliselt: "Meie kõigi nelja riietus oli viimase moe kõrgusel, mis tollal tähendas musti üliliibuvaid trikoopükse, trikooharude vahel oli munatoos, nagu meie seda nimetasime, see pakkus kaitset ja oli otsekui firmamärk." Ütlen siia vahele, et kui siin ütleb Alex, et trikoopüksid olid mustad, siis Kubricki filmis on püksid valged ja see muudab need tegelased klounilikumaks ja isegi perversseks.

Kirjeldus jätkub: "Meil olid seljas pihtkuued ilma, ilma reväärideta, aga tohutute õlgadega. Ja veel, mu vennad, olid meil luuvalged suure sõlmega kaelasidemed, need nägid välja nagu klopitud kartulipuder, mille sees on kahvliga songitud. Meie juuksed olid üsna lühikesed ja jalas olid meil löömiseks metsikult hoorasood saapad." Üsna kummaline välimus, päris skinhead'id nad just välja ei näinud, aga sellele kambale mõeldes tekib paratamatult küsimus, kas Burgessi raamatust pole saanud indu kõik need Suurbritannia jalgpallikambad.

Filmis on üks stseen, kus Alexi kamp tungib sisse majja, kus elab mees oma naisega. Majapidamine on üliuhke, isegi veidi naeruväärne, näiteks istub naine munakujulises toolis ja loeb raamatut, mees istub trükimasina taga. Ja korraga sajab see kamp sinna majja, hakkab laamendama, peksma nii meest kui naist, naine vägistatakse. Filmis näeb mees, kes kirjutusmasina taga istub, väga Anthony Burgessi moodi välja. Ilmselt nii see mõeldud oligi. Sest Burgess on ise öelnud, et seda raamatut sundis teda kirjutama see, et Teise maailma sõja ajal üks purjus ameeriklaste kamp peksis Burgessi esimest abikaasat.

Lõpetuseks üks huvitav fakt Burgessi kohta. Aastal viiskümmend üheksa sai Anthony Burgess teada, et tal on ajukasvaja ja elada jäänud aasta. Burgess hakkab palavikulise hooga kirjutama. Ja elab veel 34 aastat ja jõuab kirjutada 50 raamatut, nende hulgas "Kellavärgiga apelsini".

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.