Arvustus. Andrei Mogutši "Joobnud" kisub maskid maha ({{commentsTotal}})

"Joobnud" Autor/allikas: Kuldne Mask

Kuldse Maski teatrifestivali tükkide näitamine Tallinnas on teadagi siinne venekeelse teatri kõrghetk igal aastal. Jäin korraks mõtlema, kas see pole karuteene meie Vene Draamateatrile, kui Venemaa teatritippude paraad siit läbi sõidab. Olgu, see on ketserlik mõte. Eks meie vene näitlejad kaifivad ju samuti ja saavad inspiratsiooni ja sirutavad siis omi tiibu.

"Joobnud"

Autor: Ivan Võrõpajev

G. Tovstonogovi nim. Suur Draamateater
10. ja 11.oktoobril Rahvusooperis Estonia
Lavastaja: Andrei Mogutši

Aga kujutlege, kui kuskil maailmas oleks veel üks Eestimaa, kus elab 160 mijonit inimest ja tehakse vaat et maailma parimat teatrit ja siis sõidavad need teatrid Eestisse. Pakun et meie teatriinimesed vaataksid siis neid üsna nukralt. Või noh, kui tuleks siia eestikeelsed kirjanikud, kes erinevalt minust oleksid maailmanimed...

Olgu, see oli lora.

Olgu ette ära öeldud, et Lembit Petersoni – Ivan Võrõpajevi "Joobnuid" ei ole ma veel näinud. (Aga kavatsen vaadata, nüüd eriti.)

Mogutshi "Joobnuid", millega ta on keeranud realismitraditsioonidega Tovstonogovi teatri stilistika kergelt vussi ja põhjustanud veidike segadust, aga saanud siis Moskvas pärjatud ja värvilise maski pihku, sain vaatama minna Estonia teatrisse. Vedas, et sain, sest saal oli puupüsti täis. Valdavalt oli see venekeelne publik. Aga eestlasi, kes kõrvaklappidest tõlget kuulasid, leidus ka. Need olid enamuses teatrikooli tudengid, õppejõud ja näitlejad. Ja paar muude valdkondade inimest, kes avalikult teatrist ei räägi, aga keda ma näen pea iga kord teatris, kui miskit head on.

Mulle anti koht klapptoolile. Ma polnud sellisel varem istunud ega osanud klappi avadagi. Nüüd ma olen hallineva habemega onks ja tiba imelik oli klapile istuda, aga härrasmees mu kõrval ütles julgustavalt: "See on sul ju väga hea koht!" Ja oligi. Seina külge kinnitatud klapi peal istudes oled saalipublikust tiba kõrgemal ja vaade on avar.

Aga etendus?!

Oh, ma nautisin venekeelse teatri kuulamist-vaatamist.

Tükis teadagi lõputud purjus inimeste dialoogid, mis jõuavad enamasti välja jumala ja armastuseni. Alati vähe erineva nurga alt. Selge, et purjus venelast on eestlasel äärmiselt raske mängida. On oht üle mängida või siis liiga sordiini alla jääda. Sellepärast tahangi meister Petersoni versiooni näha.

Ja purjusolekut on üldse keeruline mängida, sest keskendutakse liialt purjus olemisele, aga mängida tuleb ilmselt seda, mis asja purjus inimene ajab, kuidas ta pidurdunult või eksalteeritult mõtleb. Ja enamasti üritab ta oma purjusolekut hoopis varjata, aga see tähendab topeltmängu.

Piiteri näitlejad teevad purjusolekut muidugi orgaaniliselt. Nad on omas elemendis ja ei pinguta üle. Mõnikord tembutavad mõnuga ja harrastavad purjus inimeste balletinumbreid, aga see mõjub loomulikult. Realismus seguneb... jah, millega? Groteski, absurdi ja revüülikkusega, sest vahel räägitakse ka otse saali imaginaarset neljandat seina lõhkudes ja samas on neljas sein nõiaväel jälle kohe kohal ja sa usud uut stseeni. Taolist kabareetamist tehti Venemaal küll juba sada aastat tagasi, see on traditsioon. Tairovid ja Meierholdid ja kes nad seal olid.

Lava kaldpinnal on paksud kahekordsed poroloonmatid ja neil ei saagi teisiti liikuda kui kõikudes ja tuikudes. Nutikas leid. Mattidele saab muretult ninali kukkuda ja kukutaksegi igatpidi. Ja kõige selle vahel, nagu öeldud, räägitakse hingeminevalt kõige olulisematest asjadest elus. Nagu joobnud inimesed ikka. Ivan Võrõpajev kasutab dialoogis palju kordust, nagu vindisena end ikka korratakse ja seda ei pruugi olla kerge teha. Aga kordagi polnud tunnet, et nõks ei töötaks. Kõik tobedad kordused tehti puhtalt ära ja läksid tihti kumuleerudes üha paremaks.

Tüki ülesehitus meenutab Arthur Schnitzleri "Ringmängu", kus ka uues stseenis vahetub tegelane välja ja aetakse muudkui armastuseasja. Ja eks neid tükke ole veelgi. Nõks on osav. Karakterit saab avada mitme nurga alt. Ehitada intiimsetest episoodidest kokku suurema pildi. Üksildased inimesed kondavad ringi, aegajalt põkkuvad ja siis jätavad vastleitud suhte jälle kus seda ja teist ja sööstavad uut kaaslast otsima. Elu ja armastuse ringtants.

Mis peale mitme näitleja peene mängu ja tegelaste hingemineva südamepuistamise meelde jäi? Mingi üldisem vapustus või tõdemus oli? Võrõpajev on suurepärane oma joodiklike filosofeerimistega, aga mulle jäi sisse ehk hoopis etenduse ja näitlejate energia, ansamblimäng ja seda ma siin juba lahti seletada ei suuda. Kui kellelgi oli soolokoht, siis teised toetasid. Ja samas tulid uue hoo ja teemaga kõrvalt sisse. Andmata mingit aega hanguda. Nagu jazzis. Lavastaja priima töö.

Eesti näitleja ei saa lihtsat veenvalt niimoodi pikalt ja pidevalt karjuda, see ei oleks loomulik. Ja siis samas kohe tardunult molutada. Vene näitleja saab ja see on igati tore. Mis ei tähenda, et eesti näitleja ei saaks omamoodi orgaaniline olla. Aga venelast mängida on meil pagana ränk. Hindut võib veel mängida, sest neid me nii hästi ei tea, aga eks sest kipu siis karikatuur tulema. Jäin jälle lorama.

Bussiga kodu poole sõites kuulasin, kuidas teatritudengid lobisesid võrdlevalt Mogutshi ja Petersoni lavastustest ja sealt mul hakkaski hargnema mõte, et mis nõksudega meie ikkagi vene temperamendiga täidetud asja teha saame. Ehk peaks tegema rohkem lavastusi vene näitlejatega koos. Ja mitte ainult vene näiteljatega. Miks mitte läti näitlejatega. Pealegi saaksime siis näha uusi nägusid ja neid on lihtsam uskuda.

Aga põnevid asju nii põhiprogrammis kui OFF-programmis tuleb Kuldsel Maskil veel ridamisi. Tõsi, piletitega on nüüd juba keeruline.

Toimetaja: Valner Valme



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!