Tõnu Karjatse filmikomm. Hea uus eesti film ({{commentsTotal}})

Vallo Toomla "Teesklejad" Autor: kaader filmist

Hea uus eesti film - see on märksõna, mille kaudu aasta 2016 võiks meelde jääda. Selle hea uue loovad tänavu täispikkade mängufilmidega debüteerinud noored filmitegijad Triin Ruumet, Anu Aun ja Vallo Toomla.

Vallo Toomla "Teesklejad" esilinastus San Sebastiani mainekal filmifestivalil ja alles nüüd jõudis ka koduvaataja ette, on juba enam mitte niivõrd Eesti kui Euroopa film. Sellisele universaalsusele vihjab pildikeel, süžee ja teemavalik. Samas säilib rahvuslikule kinole ülimalt oluline erand - filmis räägitakse vaid eesti keelt, vaatamata sellele, et tegemist on Eesti-Leedu koostööga. Võib vaid kujutleda, millise poliitiliselt tähendusliku lisamõõtme saanuks "Teesklejad" juhul, kui näitlejate nimekiri oleks samuti olnud rahvusvaheline ning konflikt "omade" ja "võõraste" vahel rahvuspõhine. Kuid see olnuks juba teine film, mida siin pole veel tehtud.

Vallo Toomla "Teesklejate" tegevus toimub üksildases mereäärses moodsa lakoonilise kujundusega majas (arhitekt Emil Urbel), kus 30ndates paar püüab suhtele uut algust leida. Plaani lööb aga segi see, kui nad pakuvad varjualust teisele paarile, kes on linnamürast eemale telkima tulnud. Filmi pealkiri võtab tabavalt kokku linateose temaatika - teeskluse, mis on kattevarjuks otsustamatuse ja arguse taagale, mis rikub mitte ainult mehe ja naise, vaid ka kollektiivseid ja ühiskondlikke suhteid.

"Teesklejad" uurib, kus on piir, millest alates julgeb inimene endale otsa vaadata ja kuidas ta selle piirini jõuab. Stsenaristid Andris Feldmanis ja Liivia Ulman ei tee seda ülesannet vaatajale just lihtsalt lahendatavaks: film kui tekst mängib vaatajaga nii nagu filmi tegelased üksteisega, pannes proovile tähelepanu ja mõistmisvõime. Emotsioonid on mask, läbi mille saab teist poolt suunata, samas võib aga juhtuda, et teine pool võtab mängu liiga tõsiselt ja mäng saab hoopis teise pöörde.

"Teesklejate" trump on tugevates näitlejatöödes. See on nelja näitleja film, psühholoogiline draama, mille väljamängimine eeldab meisterlikkust. Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld ja Mari Abel teevad kõik tugevad rollid, paaride omavahelised suhted on selgelt välja joonistatud ning lavastus toetab näitlejatööd. Pohla ja Võigemasti karakterid teeb keeruliseks see, et nende mäng on mitmetasandiline - selle eesmärk on keerata ümber sõrme ka vaataja. Vihjan sellele, et "Teesklejate" süžeeliini võib vaadata kahte moodi ja kumbki tõlgendus ei ole vale. “Teesklejad” on mõistatuslik film nagu Hollandi lavastaja Alex van Warmerdami "Borgman" (2014), mis "Teesklejate" vaatamise ajal meeltes kummitas. Ka selles filmis toimub tegevus üksikus uhkes ja moodsas elumajas, kuhu võetakse pererahva armust tööle kummaline võõras, kes kirurgilise täpsuse ja järjekindlusega avab väikekodanlikkuse varjatud paise. Pole muidugi eriti oluline, kas ja kuivõrd on Van Marmerdami film olnud "Teesklejatele" eeskujuks, ehkki sarnaneva mitte ainult tegevuskohad, vaid ka näiteks Meelis Rämmeld ja Jan Bijvoet külalistena.

Need ühtelangevused või laenud ei häiri, samasuguseid motiive on maailma filmikunstis kasutatud küllaga, peamine küsimus ongi selles, kuidas seda teha. Vallo Toomla näitab, et oskab tekitada juba tuntud osistest uut kvaliteeti. Head psühholoogilist draamat pole Eesti filmis kunagi liiga palju ja vaatamata arvukatele katsetele on see õnnestunud vähestel. Toomla rakendab laia maailma kinost tuntud võtteid pinge arendamiseks, kujundikeel on sümbolistlik, hõlmates ka algelemente: vesi kui piirisituatsioon, algus ja nullpunkt; sellega seostuvad peegeldused, mis ka semantiliselt "Teesklejate" puhul on tähtsad; välk kui kahe vastandliku laengu kokkupõrke elektriline lahendus, samuti taandatav jumalikule algele, loojale ja karistajale. Toimumispaiga eraldatus taltsutamatute loodusjõudude keskel aitab esile tuua inimeste võltsi pealispinnalisust, ühtlasi rõhutab see looduse tähtsust eesti mentaliteedis.

Toomla on püüdnud säilitada keskteed autorikino ja laiemale publikule mõeldud draama vahel, kaldudes pigem autorifilmi poole. Samas ei lähe Toomla kuigi sügavaks, kaadrite pikkus on mõõdetud ja lugu saab jälgida ka väiksema mõttepingutusega. Seega on "Teesklejad" sobiv näide ühest suunast, kuhu hea uus Eesti film minemas, see on nii festivalide kui kassapotentsiaaliga kvaliteetdraama, millele on lihtne leida kaasrahastust ja levi välisriikides.

Elagu Eesti film!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Otseülekanne: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve etteaste ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?