Tõnu Karjatse filmikomm. Hea uus eesti film ({{commentsTotal}})

Vallo Toomla
Vallo Toomla "Teesklejad" Autor/allikas: kaader filmist

Hea uus eesti film - see on märksõna, mille kaudu aasta 2016 võiks meelde jääda. Selle hea uue loovad tänavu täispikkade mängufilmidega debüteerinud noored filmitegijad Triin Ruumet, Anu Aun ja Vallo Toomla.

Vallo Toomla "Teesklejad" esilinastus San Sebastiani mainekal filmifestivalil ja alles nüüd jõudis ka koduvaataja ette, on juba enam mitte niivõrd Eesti kui Euroopa film. Sellisele universaalsusele vihjab pildikeel, süžee ja teemavalik. Samas säilib rahvuslikule kinole ülimalt oluline erand - filmis räägitakse vaid eesti keelt, vaatamata sellele, et tegemist on Eesti-Leedu koostööga. Võib vaid kujutleda, millise poliitiliselt tähendusliku lisamõõtme saanuks "Teesklejad" juhul, kui näitlejate nimekiri oleks samuti olnud rahvusvaheline ning konflikt "omade" ja "võõraste" vahel rahvuspõhine. Kuid see olnuks juba teine film, mida siin pole veel tehtud.

Vallo Toomla "Teesklejate" tegevus toimub üksildases mereäärses moodsa lakoonilise kujundusega majas (arhitekt Emil Urbel), kus 30ndates paar püüab suhtele uut algust leida. Plaani lööb aga segi see, kui nad pakuvad varjualust teisele paarile, kes on linnamürast eemale telkima tulnud. Filmi pealkiri võtab tabavalt kokku linateose temaatika - teeskluse, mis on kattevarjuks otsustamatuse ja arguse taagale, mis rikub mitte ainult mehe ja naise, vaid ka kollektiivseid ja ühiskondlikke suhteid.

"Teesklejad" uurib, kus on piir, millest alates julgeb inimene endale otsa vaadata ja kuidas ta selle piirini jõuab. Stsenaristid Andris Feldmanis ja Liivia Ulman ei tee seda ülesannet vaatajale just lihtsalt lahendatavaks: film kui tekst mängib vaatajaga nii nagu filmi tegelased üksteisega, pannes proovile tähelepanu ja mõistmisvõime. Emotsioonid on mask, läbi mille saab teist poolt suunata, samas võib aga juhtuda, et teine pool võtab mängu liiga tõsiselt ja mäng saab hoopis teise pöörde.

"Teesklejate" trump on tugevates näitlejatöödes. See on nelja näitleja film, psühholoogiline draama, mille väljamängimine eeldab meisterlikkust. Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld ja Mari Abel teevad kõik tugevad rollid, paaride omavahelised suhted on selgelt välja joonistatud ning lavastus toetab näitlejatööd. Pohla ja Võigemasti karakterid teeb keeruliseks see, et nende mäng on mitmetasandiline - selle eesmärk on keerata ümber sõrme ka vaataja. Vihjan sellele, et "Teesklejate" süžeeliini võib vaadata kahte moodi ja kumbki tõlgendus ei ole vale. “Teesklejad” on mõistatuslik film nagu Hollandi lavastaja Alex van Warmerdami "Borgman" (2014), mis "Teesklejate" vaatamise ajal meeltes kummitas. Ka selles filmis toimub tegevus üksikus uhkes ja moodsas elumajas, kuhu võetakse pererahva armust tööle kummaline võõras, kes kirurgilise täpsuse ja järjekindlusega avab väikekodanlikkuse varjatud paise. Pole muidugi eriti oluline, kas ja kuivõrd on Van Marmerdami film olnud "Teesklejatele" eeskujuks, ehkki sarnaneva mitte ainult tegevuskohad, vaid ka näiteks Meelis Rämmeld ja Jan Bijvoet külalistena.

Need ühtelangevused või laenud ei häiri, samasuguseid motiive on maailma filmikunstis kasutatud küllaga, peamine küsimus ongi selles, kuidas seda teha. Vallo Toomla näitab, et oskab tekitada juba tuntud osistest uut kvaliteeti. Head psühholoogilist draamat pole Eesti filmis kunagi liiga palju ja vaatamata arvukatele katsetele on see õnnestunud vähestel. Toomla rakendab laia maailma kinost tuntud võtteid pinge arendamiseks, kujundikeel on sümbolistlik, hõlmates ka algelemente: vesi kui piirisituatsioon, algus ja nullpunkt; sellega seostuvad peegeldused, mis ka semantiliselt "Teesklejate" puhul on tähtsad; välk kui kahe vastandliku laengu kokkupõrke elektriline lahendus, samuti taandatav jumalikule algele, loojale ja karistajale. Toimumispaiga eraldatus taltsutamatute loodusjõudude keskel aitab esile tuua inimeste võltsi pealispinnalisust, ühtlasi rõhutab see looduse tähtsust eesti mentaliteedis.

Toomla on püüdnud säilitada keskteed autorikino ja laiemale publikule mõeldud draama vahel, kaldudes pigem autorifilmi poole. Samas ei lähe Toomla kuigi sügavaks, kaadrite pikkus on mõõdetud ja lugu saab jälgida ka väiksema mõttepingutusega. Seega on "Teesklejad" sobiv näide ühest suunast, kuhu hea uus Eesti film minemas, see on nii festivalide kui kassapotentsiaaliga kvaliteetdraama, millele on lihtne leida kaasrahastust ja levi välisriikides.

Elagu Eesti film!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.