90 raamatut 90 päevaga. Raimond Kaugver, "Igapäevane leib" ({{commentsTotal}})

Raimond Kaugver Autor: ERR

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1964.

Nõukogude Liit saadab orbiidile esimese mitmeliikmelise meeskonnaga kosmoselaeva Voshod 1. Šveitsi ja Itaalia vahel avatakse Saint Bernardi tunnel. NLKP Keskkomitee I sekretäriks saab Leonid Brežnev. Eestit külastab Soome president Urho Kaleva Kekkonen.

Tallinnas avatakse kino Kosmos ja linna külje all Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum, Tõraveres teeb uksed lahti aga Wilhelm Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium. Selle aasta suvest hakkab tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev.

Muudkui avatakse ja tehakse tööd. Ja seda, et töö käib, on näha ka Raimond Kaugveri romaanist "Igapäevane leib". Seda raamatut lugesin ma just äsja, aga selle raamatu selg ja see pealkiri – "Igapäevane leib" – on mul lapsepõlvest saati meeles. Lugesin pealkirja ema-isa raamaturiiulist. Peale tuli teatav kurbus ja tunne, et kirjandus on üks raskepärane ja sünge asi. No mida toredat saab olla kirjas raamatus, mille selgadel seisab: "Kivi leiva asemel", "Maa ja rahvas", "Ristideta hauad", "Tuli tuha all". Ja nende hulgas "Igapäevane leib".

Romaani pealkiri on täpne ja tabav. Sest raamatu keskmes ongi töö, Tallinnas ehitatakse trammiteed, see, mis on halvasti tehtud, tehakse uuesti. Sest mitte kõik brigaadid ei ole usinad, vaid on ka vusserdajaid ja isegi luhvtitajaid. Raimond Kaugver on ka ise töötanud aastatel 1950 - 1961 Tallinna Trammitrustis. Isiklikku kogemust on lugedes selgelt tunda. Ühelt poolt on see muidugi tore, et inimene tunneb materjali, teab, millest kirjutab. Teisalt upub Kaugver kõigisse nendesse trammitee ehituse detailidesse ära. Seda romaani saaks hästi kasutada ka teatmeteosena. Kel vaja teada, kuidas tollal trammiteed ehitati, võib lugeda Kaugveri romaani.

Töö, või nagu raamatu pealkirigi ütleb – igapäevane leib – ja selle teenimine on allutanud justkui kõik enda alla. Kõik inimsuhted, kõrgemad sihid ja huvid ning ka raamatu ülesehituse. Romaan algab väga huvitavalt. Ühe trammitrusti töölise küüditatud ema tuleb vangilaagrist tagasi, Stalin on surnud. Ema on väike ja häbist murtud. Tema süü seisneb selles, et nad olid koos mehega andnud sakslastele üles inimesi, kes end fašistide mobilisatsiooni eest varjasid. Aga see liin ja ka mõned teised põnevamad liinid maetakse töökirjelduste alla.

Kaugver pole selle töö suhtes kuidagi irooniline, vastupidi, ta õilistab tööd. Ilmselt oli ka Kaugver lugenud Tammsaarelt seda lauset, et tee tööd ja näe vaeva, et siis tuleb midagi. Ja midagi tõesti tuleb. See ei ole armastus, see ei ole uhkus ja vaimustus millegi ülesehitamisest, see pole ekstaas, on igapäev. Teos lõpeb selliselt: "Ei ole midagi erakordset selles õhtus. Nagu ei ole eluski, mida me elame... Temast ei tüdine iial – nagu ei tüdine kunagi ega keegi igapäevasest leivast, mis on meid üles kasvatanud ja annab meile iga päev uut jõudu."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.