Peeter Helme: kas trepil pähe tulnud vaimukust tasub kohe sotsiaalmeediasse kirja panna? ({{commentsTotal}})

Twitter.
Twitter. Autor: Regis Duvignau/Reuters/Scanpix

Prantslastel on fraas "l'esprit de l'escalier", mis tähendab midagi sellist nagu trepivaimukus või trepinali. Selle all mõeldakse olukorda, kui näiteks lõbuses seltskonnas on omavahel teravmeelitsetud, kellelgi tuleb aga parim kild või hea vastus mõnele kõlanud tarkusele pähe alles siis, kui ta on ise juba astuma hakanud ning laskub trepist alla.

Ise võib see inimene ju itsitada, aga on juba hilja naasta ja demonstreerida kõigile oma hilinenud andekust. Ei, tuleb siis lihtsalt tunnistada, õige hetk on möödas. Muutunud selleks, mida meie ajaliste olenditena tajume kaduviku, minevikuna. Läinud. Kõik.

Omamoodi kurb, aga mitte ainult – hetkede kaduvus aitab meil neid ühtlasi ka hinnata. Kui saaksime iga hetke tagasi kerida, korrata ja parandada, siis devalveeruksid momendid mõõtmatult ning millelgi poleks enam väärtust.

Samas on tehnika kaasabil midagi sellist meiega ja me ümber toimumas. Mitte absoluutsel skaalal, aga natuke küll. Pean silmas, et inimestevahelise suhtluse üha suurema kandumise tõttu sotsiaalvõrgustikesse on seesama trepivaimukus leidnud uue lahenduse või hingamise: Facebookis või Twitteris kildu rebides jäävad need naljad sinna üldjuhul püsima ning vahel kellegagi teravmeelsusi vahetades võib vabalt juhtuda, et kuvarile teksti genereerimisse tekib paus. No ei tule õige asi pähe! Ei meenu mingi fakt, ei karga kõige õigemad sõnad pähe ja jutt jääbki sinnapaika.

Jääb sinnapaika hetkeni, mil hea kild meenub. See võibki vabalt juhtuda trepist laskudes ja analüüsides peas äsjast ekraanivestlust oma sõprade-tuttavate või ka üsna võõraste inimestega, kellega ühiste huvide või ühise silmaringi pärast on sõlmitud nähtus, mida Facebook nimetab miskipärast sõpruseks – eelistaksin ise öelda lihtsalt "kontakt".

Ja siis ongi võimalik võtta kas või trepimademel seisatades taskust telefon ning panna ootamatult pähe tulnud vaimukus kohe kirja. Või oodata ja seedida mõtet veel päeva või paar ning võtta siis uuesti üles katkenud suhtlusvoog.

Nõnda tehes me mingis mõttes ületame aja, sest kui suuline vestlus katkeb, on üldjuhul üsna raske – või absurdne – jätkata katkenud kohalt mitu päeva või nädalat hiljem. Kirjasõna puhul on see lihtsam – kõik eelnenud laused ja fraasid on ju olemas ning iga lugeja saab toimunud vestluse enda jaoks uuesti ellu äratada.

Võib muidugi küsida: kas me nii mitte aja enese vastu ei astu? Kas me mitte ei kahjusta hetkede väärtuslikkust ega mässi end katkenud suhtlusvooge lõputult taaselustades elu enda loogikaga vastu minevatesse seosteahelatesse?

Mingis mõttes see muidugi pole nii. Kui mõelda kas või raamatutele, siis on nad ju aegade algusest peale olnud üksteisega dialoogis, autorid on rääkinud oma eelkäijatega neile kord vastu vaieldes, kord aga eelnevate põlvkondade mõttelõnga jätkates.

Kuid tegemist on ainult erineva tempoga – kümme aastat hiljem ilmunud raamat on ikkagi l'esprit de l'escalier, mis paratamatult saabub ikka liiga hilja, et olla lihtsalt jätk. Ta võib olla uus algus. Aga see on juba üks hoopis teine asi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.