Peeter Helme: kas trepil pähe tulnud vaimukust tasub kohe sotsiaalmeediasse kirja panna? ({{commentsTotal}})

Twitter.
Twitter. Autor/allikas: Regis Duvignau/Reuters/Scanpix

Prantslastel on fraas "l'esprit de l'escalier", mis tähendab midagi sellist nagu trepivaimukus või trepinali. Selle all mõeldakse olukorda, kui näiteks lõbuses seltskonnas on omavahel teravmeelitsetud, kellelgi tuleb aga parim kild või hea vastus mõnele kõlanud tarkusele pähe alles siis, kui ta on ise juba astuma hakanud ning laskub trepist alla.

Ise võib see inimene ju itsitada, aga on juba hilja naasta ja demonstreerida kõigile oma hilinenud andekust. Ei, tuleb siis lihtsalt tunnistada, õige hetk on möödas. Muutunud selleks, mida meie ajaliste olenditena tajume kaduviku, minevikuna. Läinud. Kõik.

Omamoodi kurb, aga mitte ainult – hetkede kaduvus aitab meil neid ühtlasi ka hinnata. Kui saaksime iga hetke tagasi kerida, korrata ja parandada, siis devalveeruksid momendid mõõtmatult ning millelgi poleks enam väärtust.

Samas on tehnika kaasabil midagi sellist meiega ja me ümber toimumas. Mitte absoluutsel skaalal, aga natuke küll. Pean silmas, et inimestevahelise suhtluse üha suurema kandumise tõttu sotsiaalvõrgustikesse on seesama trepivaimukus leidnud uue lahenduse või hingamise: Facebookis või Twitteris kildu rebides jäävad need naljad sinna üldjuhul püsima ning vahel kellegagi teravmeelsusi vahetades võib vabalt juhtuda, et kuvarile teksti genereerimisse tekib paus. No ei tule õige asi pähe! Ei meenu mingi fakt, ei karga kõige õigemad sõnad pähe ja jutt jääbki sinnapaika.

Jääb sinnapaika hetkeni, mil hea kild meenub. See võibki vabalt juhtuda trepist laskudes ja analüüsides peas äsjast ekraanivestlust oma sõprade-tuttavate või ka üsna võõraste inimestega, kellega ühiste huvide või ühise silmaringi pärast on sõlmitud nähtus, mida Facebook nimetab miskipärast sõpruseks – eelistaksin ise öelda lihtsalt "kontakt".

Ja siis ongi võimalik võtta kas või trepimademel seisatades taskust telefon ning panna ootamatult pähe tulnud vaimukus kohe kirja. Või oodata ja seedida mõtet veel päeva või paar ning võtta siis uuesti üles katkenud suhtlusvoog.

Nõnda tehes me mingis mõttes ületame aja, sest kui suuline vestlus katkeb, on üldjuhul üsna raske – või absurdne – jätkata katkenud kohalt mitu päeva või nädalat hiljem. Kirjasõna puhul on see lihtsam – kõik eelnenud laused ja fraasid on ju olemas ning iga lugeja saab toimunud vestluse enda jaoks uuesti ellu äratada.

Võib muidugi küsida: kas me nii mitte aja enese vastu ei astu? Kas me mitte ei kahjusta hetkede väärtuslikkust ega mässi end katkenud suhtlusvooge lõputult taaselustades elu enda loogikaga vastu minevatesse seosteahelatesse?

Mingis mõttes see muidugi pole nii. Kui mõelda kas või raamatutele, siis on nad ju aegade algusest peale olnud üksteisega dialoogis, autorid on rääkinud oma eelkäijatega neile kord vastu vaieldes, kord aga eelnevate põlvkondade mõttelõnga jätkates.

Kuid tegemist on ainult erineva tempoga – kümme aastat hiljem ilmunud raamat on ikkagi l'esprit de l'escalier, mis paratamatult saabub ikka liiga hilja, et olla lihtsalt jätk. Ta võib olla uus algus. Aga see on juba üks hoopis teine asi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.
Juri Lotmani konverentsil esitletakse Zara Mintsi juubelikogumikku

Raamat “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” ("Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи: K 90-летию цо дня рождения“) on auavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale.

"Armastus""Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

FILM
Bukowski ühe õnnestunuma ekraniseeringu „Baarikärbes“ saamisloost on vanameister ise kirjutanud suurepäraselt absurdse ja iroonilise raamatu „Hollywood“. Kaader filmist „Baarikärbes“.
Arvustus. Poeet vastu tahtmist

Charles Bukowskiga seotud filmide retrospektiivil "Sõprus Bukowskiga" saab Sõpruse kinos 22. – 25. maini vaadata nelja silmapaistvamat Bukowski ainetel tehtud mängufilmi ning üht täispikka dokki.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Jaan Undusk "Kirjandusministeeriumis"
Arvustus. Tuntud ja tundmatu Undusk

Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Arhitekt Ülar Mark ERRArhitekt Ülar Mark ERR
ERR.ee video: vestlusõhtu "Eesti arhitektid. Ülar Mark"

17. mail toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos seitsmes vestlusõhtu sarjast "Eesti arhitektid". Sellel korral oli publiku ees arhitekt Ülar Mark, kes tegeleb aktiivselt nii ruumide loomise, purjetamise kui ka joogaga.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk