Peeter Helme: kas trepil pähe tulnud vaimukust tasub kohe sotsiaalmeediasse kirja panna? ({{commentsTotal}})

Twitter. Autor: Regis Duvignau/Reuters/Scanpix

Prantslastel on fraas "l'esprit de l'escalier", mis tähendab midagi sellist nagu trepivaimukus või trepinali. Selle all mõeldakse olukorda, kui näiteks lõbuses seltskonnas on omavahel teravmeelitsetud, kellelgi tuleb aga parim kild või hea vastus mõnele kõlanud tarkusele pähe alles siis, kui ta on ise juba astuma hakanud ning laskub trepist alla.

Ise võib see inimene ju itsitada, aga on juba hilja naasta ja demonstreerida kõigile oma hilinenud andekust. Ei, tuleb siis lihtsalt tunnistada, õige hetk on möödas. Muutunud selleks, mida meie ajaliste olenditena tajume kaduviku, minevikuna. Läinud. Kõik.

Omamoodi kurb, aga mitte ainult – hetkede kaduvus aitab meil neid ühtlasi ka hinnata. Kui saaksime iga hetke tagasi kerida, korrata ja parandada, siis devalveeruksid momendid mõõtmatult ning millelgi poleks enam väärtust.

Samas on tehnika kaasabil midagi sellist meiega ja me ümber toimumas. Mitte absoluutsel skaalal, aga natuke küll. Pean silmas, et inimestevahelise suhtluse üha suurema kandumise tõttu sotsiaalvõrgustikesse on seesama trepivaimukus leidnud uue lahenduse või hingamise: Facebookis või Twitteris kildu rebides jäävad need naljad sinna üldjuhul püsima ning vahel kellegagi teravmeelsusi vahetades võib vabalt juhtuda, et kuvarile teksti genereerimisse tekib paus. No ei tule õige asi pähe! Ei meenu mingi fakt, ei karga kõige õigemad sõnad pähe ja jutt jääbki sinnapaika.

Jääb sinnapaika hetkeni, mil hea kild meenub. See võibki vabalt juhtuda trepist laskudes ja analüüsides peas äsjast ekraanivestlust oma sõprade-tuttavate või ka üsna võõraste inimestega, kellega ühiste huvide või ühise silmaringi pärast on sõlmitud nähtus, mida Facebook nimetab miskipärast sõpruseks – eelistaksin ise öelda lihtsalt "kontakt".

Ja siis ongi võimalik võtta kas või trepimademel seisatades taskust telefon ning panna ootamatult pähe tulnud vaimukus kohe kirja. Või oodata ja seedida mõtet veel päeva või paar ning võtta siis uuesti üles katkenud suhtlusvoog.

Nõnda tehes me mingis mõttes ületame aja, sest kui suuline vestlus katkeb, on üldjuhul üsna raske – või absurdne – jätkata katkenud kohalt mitu päeva või nädalat hiljem. Kirjasõna puhul on see lihtsam – kõik eelnenud laused ja fraasid on ju olemas ning iga lugeja saab toimunud vestluse enda jaoks uuesti ellu äratada.

Võib muidugi küsida: kas me nii mitte aja enese vastu ei astu? Kas me mitte ei kahjusta hetkede väärtuslikkust ega mässi end katkenud suhtlusvooge lõputult taaselustades elu enda loogikaga vastu minevatesse seosteahelatesse?

Mingis mõttes see muidugi pole nii. Kui mõelda kas või raamatutele, siis on nad ju aegade algusest peale olnud üksteisega dialoogis, autorid on rääkinud oma eelkäijatega neile kord vastu vaieldes, kord aga eelnevate põlvkondade mõttelõnga jätkates.

Kuid tegemist on ainult erineva tempoga – kümme aastat hiljem ilmunud raamat on ikkagi l'esprit de l'escalier, mis paratamatult saabub ikka liiga hilja, et olla lihtsalt jätk. Ta võib olla uus algus. Aga see on juba üks hoopis teine asi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.