Peeter Helme: kas trepil pähe tulnud vaimukust tasub kohe sotsiaalmeediasse kirja panna? ({{commentsTotal}})

Twitter.
Twitter. Autor/allikas: Regis Duvignau/Reuters/Scanpix

Prantslastel on fraas "l'esprit de l'escalier", mis tähendab midagi sellist nagu trepivaimukus või trepinali. Selle all mõeldakse olukorda, kui näiteks lõbuses seltskonnas on omavahel teravmeelitsetud, kellelgi tuleb aga parim kild või hea vastus mõnele kõlanud tarkusele pähe alles siis, kui ta on ise juba astuma hakanud ning laskub trepist alla.

Ise võib see inimene ju itsitada, aga on juba hilja naasta ja demonstreerida kõigile oma hilinenud andekust. Ei, tuleb siis lihtsalt tunnistada, õige hetk on möödas. Muutunud selleks, mida meie ajaliste olenditena tajume kaduviku, minevikuna. Läinud. Kõik.

Omamoodi kurb, aga mitte ainult – hetkede kaduvus aitab meil neid ühtlasi ka hinnata. Kui saaksime iga hetke tagasi kerida, korrata ja parandada, siis devalveeruksid momendid mõõtmatult ning millelgi poleks enam väärtust.

Samas on tehnika kaasabil midagi sellist meiega ja me ümber toimumas. Mitte absoluutsel skaalal, aga natuke küll. Pean silmas, et inimestevahelise suhtluse üha suurema kandumise tõttu sotsiaalvõrgustikesse on seesama trepivaimukus leidnud uue lahenduse või hingamise: Facebookis või Twitteris kildu rebides jäävad need naljad sinna üldjuhul püsima ning vahel kellegagi teravmeelsusi vahetades võib vabalt juhtuda, et kuvarile teksti genereerimisse tekib paus. No ei tule õige asi pähe! Ei meenu mingi fakt, ei karga kõige õigemad sõnad pähe ja jutt jääbki sinnapaika.

Jääb sinnapaika hetkeni, mil hea kild meenub. See võibki vabalt juhtuda trepist laskudes ja analüüsides peas äsjast ekraanivestlust oma sõprade-tuttavate või ka üsna võõraste inimestega, kellega ühiste huvide või ühise silmaringi pärast on sõlmitud nähtus, mida Facebook nimetab miskipärast sõpruseks – eelistaksin ise öelda lihtsalt "kontakt".

Ja siis ongi võimalik võtta kas või trepimademel seisatades taskust telefon ning panna ootamatult pähe tulnud vaimukus kohe kirja. Või oodata ja seedida mõtet veel päeva või paar ning võtta siis uuesti üles katkenud suhtlusvoog.

Nõnda tehes me mingis mõttes ületame aja, sest kui suuline vestlus katkeb, on üldjuhul üsna raske – või absurdne – jätkata katkenud kohalt mitu päeva või nädalat hiljem. Kirjasõna puhul on see lihtsam – kõik eelnenud laused ja fraasid on ju olemas ning iga lugeja saab toimunud vestluse enda jaoks uuesti ellu äratada.

Võib muidugi küsida: kas me nii mitte aja enese vastu ei astu? Kas me mitte ei kahjusta hetkede väärtuslikkust ega mässi end katkenud suhtlusvooge lõputult taaselustades elu enda loogikaga vastu minevatesse seosteahelatesse?

Mingis mõttes see muidugi pole nii. Kui mõelda kas või raamatutele, siis on nad ju aegade algusest peale olnud üksteisega dialoogis, autorid on rääkinud oma eelkäijatega neile kord vastu vaieldes, kord aga eelnevate põlvkondade mõttelõnga jätkates.

Kuid tegemist on ainult erineva tempoga – kümme aastat hiljem ilmunud raamat on ikkagi l'esprit de l'escalier, mis paratamatult saabub ikka liiga hilja, et olla lihtsalt jätk. Ta võib olla uus algus. Aga see on juba üks hoopis teine asi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.