90 raamatut 90 päevaga. Nikolai Nossov, "Totu kuul" ({{commentsTotal}})

Kaili Viidase lavastatud "Totu kuul" Autor: Vanemuine

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1965.

Maailmas jätkuvad need protsessid, mille järgi me 60ndaid tunneme – Vietnamis möllab mõlemal pool üha ohvriterohkemaks muutuv sõda, Ameerika Ühendriikides mõrvatakse segregatsioonivastase liikumise laineharjal üks selle juhte Malcolm X, jätkub biitmuusika võidukäik ning nii NSV Liit kui USA teevad ponnistusi kosmose uurimisel ja hõlvamisel: ameeriklaste sond Mariner 4 saadab koju esimesed lähivaated Marsist, NSV Liit lennutab aga taevasse Venera kolme – esimese aparaadi, mis maandub teisel planeedil, Veenusel.

Juulis astub aga Eesti ühistransport pika sammu edasi – 6. juulil avatakse esimene trolliliin, mis hakkab rahvast vedama teaduste akadeemiast hullumajja, ja paraku ka tagasi. Vaid päev hiljem alustab pärast veerandsajandist pausi Helsingi ja Tallinna vahel kurseerimist liinilaev Vanemuine.

1965. aasta on väga oluline ka kirjanduslikus mõttes. Eestis ilmub Enn Vetemaa õhuke, kuid igati tuumakas ja peagi tuliseid kirjandusvaidlusi põhjustav "Monument". Aasta hiljem pälvib see aga Moskvas rahvuskirjanduste aastapreemia. Selle sammuga antakse justkui mõista, et süsteemi võib kritiseeritada – kui seda tehakse õigesti ja natuke.

Vist jääb igavese poleemika objektiks, kas Kiievis sündinud vene lastekirjanik Nikolai Nossov irvitab oma romaanis "Totu kuul" selle üle, kuidas NSV Liidus turumajandust mõistetakse või sarjab ta kapitaliste-vereimejaid siiralt. Vahet polegi. Aastatel 1964-1965 ajakirjas Семья и школа järjejutuna ilmuv romaan avaldatakse eraldi kaante vahel 1965. aastal. Juba neli aastat hiljem ilmub Iko Marani eestikeelne tõlge – sellest tehakse 2015. aastal algvariandist välja jäänud lisaillustratsioonidega uusttrükk.

Raamat saab kohe ülimalt menukaks. Osalt muidugi tänu Genrihh Valgu illustratsioonidele. Nossovi teose kasulikkuse kohta on aga vanemad inimesed öelnud, et valmistusid teose "Totu kuul" abil end ette ülikooli poliitökonoomia eksamiks – romaan annab sedavõrd naiivselt selge ülevaate kapriikide majandusest, täpsemalt sellest, kuidas mõistab turumajandust kommunistlik ideoloogia.

Kindlasti on "Totu kuul" jätkuvalt armastatud tänu Nossovi kirjelduste vahetusele ning loo hoole ja haardele. Ja ärgem unustagem – kui praegu võib see lasteraamat tunduda naljakas, siis 90ndate kauboikapitalism vastas vägagi Nikolai Nossovi Kuu-kirjeldustele!

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.