Teatrifestivalile "Talveöö unenägu" jõuab inimhinge piire kompav lavastus "Näitus B" ({{commentsTotal}})

"Näitus B" festivalilt "Talveöö unenägu". Autor/allikas: "Talveöö unenägu"

Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit näitekirjaniku, kunstniku ja lavastaja Brett Bailey teatritee, mis algas veidi pärast apartheidi lõppu, on olnud kahtlemata vastuoluline. "Aastaid, kogu oma elu mõtlesin ma – võimalik, et üsna pragmaatiliselt –, kuidas teha teatrit, mis vastaks väljakutsetele uues Lõuna-Aafrika Vabariigis? Kuidas teha teatrit, mis räägiks nii musta kui valge publikuga?"

Et mõista paremini oma mustanahalisi kaasmaalasi, matkas Bailey üksinda kõrvalisse Xhosa külla, kus peatus sangoma ehk šamanistliku ravitseja juures. Ta kiindus sügavalt kogukonna rituaalidesse ja muusikasse ning paljudes oma tulevastes teatritöödes ammutas ta nendest teemadest inspiratsiooni. "Minu meelest oli uudishimu mõlemapoolne. See oli ühine õppimisaeg," on Bailey öelnud. Rassiküsimused, poliitika ning teised ebamugavad ja ohtlikud teemad on Baileyle kaasa toonud hüüdnime: "Aafrika kõige kartmatum teatritegija".

Bailey hakkas tegema rituaalidel põhinevaid töid, nagu ta ise ütleb: "… naiivses usus, et teatris viibimine võiks tuua mingit ühiskondlikku paranemist ja kollektiivset kokkutulemist, nagu see tolles konkreetses kogukonnas juhtus. Aga see värk ei tööta täiesti erinevas kogukonnas. Valge vaatajana võid sa tunda mõningat põnevust eksootika üle, kuid sa ei ole mingi koguduse liige. See oli naiivne eksperiment.”

Detsembris jõuab "Talveöö unenäo" raames Tallinnasse Bailey üks kõige vastuolulisemaid lavastusi "Näitus B” (Exhibit B), mis toob publiku ette julge taasesituse sada aastat tagasi toimunud inimloomaaedadest, kaasates selleks päris inimesi meie kõigi keskelt. Kui palju on meis muutunud saja aastaga? Mis on inimlikkuse mõõt?

Inimloomaaedade kõrgaeg oli 19. sajand, mil neid seati üles nii maaküladesse kui ka linnast-linna reisivate freak show'de raames. Inimloomaaedadega seoses huvitab Baileyt ennast kõige rohkem inimeste objektistamine. "Kui muuta inimene objektiks, võib temaga teha kõige hullemaid asju," ütleb Bailey.

Näitus koosneb erinevatest installatsioonidest eraldi ruumides, kuhu publik ükshaaval siseneb. Nendes tubades on vaataja vastamisi kaunilt seatud vaatemängudega, mis vihjavad peamiselt Aafrikas toimunud rassistlikele ajaloosündmustele. Näitusel on viiteid ka hilisematele intsidentidele Aafrika pagulaste vastu suunatud rassismile Euroopas.

Näitustel kasutatakse alati kohalikke inimesi. Üks Poolas osalenud naine kirjeldas oma kogemust järgnevalt: "Grupp mehi sisenes ruumi. Nad naersid ning kommenteerisid mu tisse ja keha. Nad ei mõistnud, et ma olen inimolend. Nad arvasid, et ma olen kuju. Hiljem tulid nad tagasi ja igaüks neist vabandas eraldi minu ees."

Inimhinge piire kompav näituselaadne lavastus on tekitanud paljudes etenduspaikades ka intriige ning vääritimõistmist. 2014. aasta augustis ilmus Briti ajalehes The Guardian Bailey lavastust kritiseeriv artikkel, mispeale loodi Ühendkuningriikides lavastuse boikoteerimist toetav liikumine. Septembris pidid Londonis toimuma etendused, kuid avamispäeval aset leidnud protestiaktsioonid sundisid korraldajaid üritust ära jätma. Berliinis ütlesid aktivistid oma protestides, et lavastus "arutleb vägivaldse koloniaalajaloo üle valesti", samas lavastuse toetajad on nimetanud teost unustamatuks, kiites selle väärikust ja ilu.

Bailey sõnul on probleemid tekkinud väärarusaamade tõttu, mida levitavad inimesed, kes pole näitust ise külastanud. "Minu eesmärk ei olnud selle tööga inimesi üksteisest kaugemaks muuta. Vaidlustada arusaamu ja ajalugu – seda küll. Selgesõnaliselt solvata – seda mitte. Aga ma töötan keerulisel ja vastuolulisel territooriumil, mis on täis sügavat valu, vaenu ja viha. Sellel territooriumil ei ole sissekäidud radu ja see on täis maamiine. Kas see tähendab, et mina kunstnikuna ei peaks sinna minema?"

Baileyt on enda sõnul alati, isegi lapsena, häirivamate teemade poole tõmmanud. "Ma ei usu, et see oli niivõrd teadlik. See on lihtsalt sõlm minu olemuses." Pärast lavastust "Näitus B" on tema järgmised tööd olnud "Pelgupaik" (Sanctuary) – lavastus seksuaalsest ärakasutamisest katoliku vaimulike seas, ning uusversioon "Macbeth'ist" – inspireeritud rahvustevahelisest vägivallast Kongos. Hetkel on tal töös uus lavastus "Parv" (The Raft), mis räägib pagulaste põgenemisest Aafrika ja Lähis-Ida õuduste eest "rannikutele, kus neid tervitatakse kasvava ksenofoobia ja paljude lootustega, mis saavad tõenäoliselt purustatud".

Muuhulgas juhib Bailey ka kollektiivi Third World Bunfight, millega on ta seni lavale toonud teatritükke, oopereid, house-muusika sõusid ja kohaspetsiifilisi lavastusi. "Ma armastan klassikalist ainest ja ma olen tegelikult eelkõige jutuvestja," ütleb Bailey enda kohta ise. "Lõuna-Aafrika teatritest selliseid palju ei leia. Õhkkond on üsnagi piirav: levinud on komöödiad ja kaasaegset teatrit nähakse harva. Tahaksin öelda, et mind ei huvita üldse teatri kasutamine avalikkuse informeerimiseks. Mina tahan sütitada inimesi lugudega, mis liigutavad neid emotsionaalselt."

Brett Bailey lavastus "Näitus B" jõuab Eestisse teatrifestivali "Talveöö unenägu: Plaan B" raames perioodil 5.-10. detsember.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Talveöö unenägu



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: