90 raamatut 90 päevaga. Juhan Smuul, "Polkovniku lesk" ({{commentsTotal}})

Ita Ever Draamateatris polkovniku lesena.
Ita Ever Draamateatris polkovniku lesena. Autor/allikas: err

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1968.

1. augustil tungivad Varssavi Lepingu Organisatsiooni väed tollasesse Tšehhoslovakkiasse ja teevad lõpu Praha kevadele. USA kosmoselaeva Apollo 7 pardalt toimub esimene otseülekanne. Paavst Paulus VI mõistab avalikult hukka kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.

Eestis teeb 25. mail Rapla-Virtsu rong viimase reisi enne kitsarööpmelise raudteeliini likvideerimist. Tartus toimub üliõpilaspäevade raames tõrvikurongkäik, millele järgnesid rongkäigust osavõtjate ülekuulamised, läbiotsimised jne. Detsembris ilmub Eesti Nõukogude Entsüklopeedia I köide.

Sel aastal ilmuvad ühise raamatuna ka Juhan Smuuli "Muhu monoloogid" ja "Polkovniku lesk". Esialgu võiks ju mõelda, et miks on need monoloogid ja näidend ühtede kaante vahel. Vastus on lihtne, aga samas huvitav – selleks ühiseks jooneks on jõulised hullud naised. Ühelt poolt polkovniku lesk oma lendlausega "Arstid ei tea midagi!" Ja teisalt "Muhu monoloogides" suvitaja, kes on meile tuntud ka filmist "Siin me oleme". Loomulikult on selleks võimas naine, keda kohalikud kutsuvad Kohviveskiks, kes nõuab kõike, sest ta on nõukogude inimene ja Tallinnast. See Kohviveski on muidugi sellise mootoriga, et kui ta käima panna, tuleks põgeneda.

"Polkovniku lesk" on mulle aga kogu aeg tundunud surematuna, sest tal on tema staatus ja ta teab ise oma tervisest kõike kõige paremini, võimalik, et ta teeb ise endale ka operatsioone. Ilmselt on ta lesk seetõttu, et ta lihtsalt oma jutu ja volüümiga on oma mehe tapnud. Võimalik, et polkovniku lesk elab veel praegugi, ehk on isegi mitmeid kordi uuesti abiellunud, aga ju on ka need mehed tema jutu peale langenud. Ei hakka siin Juhan Smuulile psühhoanalüüsi tegema, et kas ta kartis suuri ja tugevaid naisi. Aga muidugi jääb üles küsimus, miks Smuul nii väga merele tahtis? Kas tema "Jäine raamat" ja "Jaapani meri" pole mitte sündinud sellest, et ta tahtis lihtsalt põgeneda?

Lõpetuseks kaks kirjandusloolist anekdooti Juhan Smuulist. Esimene – Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Smuul vaatab kahetsevalt oma Pobedat. Ka teised inimesed kogunevad vaatama Smuuli ja tema Pobedat. Viimaks Smuul lausub – tühja sest autost, aga pagasnikus oli kast viina.

Teine anekdoot - Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Ilmub välja miilits, kes tahab Smuulile trahvi teha. Smuul aga lausub – pole kellegi asi, kus ma oma autot pesen.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: