90 raamatut 90 päevaga. Juhan Smuul, "Polkovniku lesk" ({{commentsTotal}})

Ita Ever Draamateatris polkovniku lesena.
Ita Ever Draamateatris polkovniku lesena. Autor/allikas: err

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1968.

1. augustil tungivad Varssavi Lepingu Organisatsiooni väed tollasesse Tšehhoslovakkiasse ja teevad lõpu Praha kevadele. USA kosmoselaeva Apollo 7 pardalt toimub esimene otseülekanne. Paavst Paulus VI mõistab avalikult hukka kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.

Eestis teeb 25. mail Rapla-Virtsu rong viimase reisi enne kitsarööpmelise raudteeliini likvideerimist. Tartus toimub üliõpilaspäevade raames tõrvikurongkäik, millele järgnesid rongkäigust osavõtjate ülekuulamised, läbiotsimised jne. Detsembris ilmub Eesti Nõukogude Entsüklopeedia I köide.

Sel aastal ilmuvad ühise raamatuna ka Juhan Smuuli "Muhu monoloogid" ja "Polkovniku lesk". Esialgu võiks ju mõelda, et miks on need monoloogid ja näidend ühtede kaante vahel. Vastus on lihtne, aga samas huvitav – selleks ühiseks jooneks on jõulised hullud naised. Ühelt poolt polkovniku lesk oma lendlausega "Arstid ei tea midagi!" Ja teisalt "Muhu monoloogides" suvitaja, kes on meile tuntud ka filmist "Siin me oleme". Loomulikult on selleks võimas naine, keda kohalikud kutsuvad Kohviveskiks, kes nõuab kõike, sest ta on nõukogude inimene ja Tallinnast. See Kohviveski on muidugi sellise mootoriga, et kui ta käima panna, tuleks põgeneda.

"Polkovniku lesk" on mulle aga kogu aeg tundunud surematuna, sest tal on tema staatus ja ta teab ise oma tervisest kõike kõige paremini, võimalik, et ta teeb ise endale ka operatsioone. Ilmselt on ta lesk seetõttu, et ta lihtsalt oma jutu ja volüümiga on oma mehe tapnud. Võimalik, et polkovniku lesk elab veel praegugi, ehk on isegi mitmeid kordi uuesti abiellunud, aga ju on ka need mehed tema jutu peale langenud. Ei hakka siin Juhan Smuulile psühhoanalüüsi tegema, et kas ta kartis suuri ja tugevaid naisi. Aga muidugi jääb üles küsimus, miks Smuul nii väga merele tahtis? Kas tema "Jäine raamat" ja "Jaapani meri" pole mitte sündinud sellest, et ta tahtis lihtsalt põgeneda?

Lõpetuseks kaks kirjandusloolist anekdooti Juhan Smuulist. Esimene – Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Smuul vaatab kahetsevalt oma Pobedat. Ka teised inimesed kogunevad vaatama Smuuli ja tema Pobedat. Viimaks Smuul lausub – tühja sest autost, aga pagasnikus oli kast viina.

Teine anekdoot - Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Ilmub välja miilits, kes tahab Smuulile trahvi teha. Smuul aga lausub – pole kellegi asi, kus ma oma autot pesen.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.