90 raamatut 90 päevaga. Juhan Smuul, "Polkovniku lesk" ({{commentsTotal}})

Ita Ever Draamateatris polkovniku lesena. Autor: err

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1968.

1. augustil tungivad Varssavi Lepingu Organisatsiooni väed tollasesse Tšehhoslovakkiasse ja teevad lõpu Praha kevadele. USA kosmoselaeva Apollo 7 pardalt toimub esimene otseülekanne. Paavst Paulus VI mõistab avalikult hukka kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.

Eestis teeb 25. mail Rapla-Virtsu rong viimase reisi enne kitsarööpmelise raudteeliini likvideerimist. Tartus toimub üliõpilaspäevade raames tõrvikurongkäik, millele järgnesid rongkäigust osavõtjate ülekuulamised, läbiotsimised jne. Detsembris ilmub Eesti Nõukogude Entsüklopeedia I köide.

Sel aastal ilmuvad ühise raamatuna ka Juhan Smuuli "Muhu monoloogid" ja "Polkovniku lesk". Esialgu võiks ju mõelda, et miks on need monoloogid ja näidend ühtede kaante vahel. Vastus on lihtne, aga samas huvitav – selleks ühiseks jooneks on jõulised hullud naised. Ühelt poolt polkovniku lesk oma lendlausega "Arstid ei tea midagi!" Ja teisalt "Muhu monoloogides" suvitaja, kes on meile tuntud ka filmist "Siin me oleme". Loomulikult on selleks võimas naine, keda kohalikud kutsuvad Kohviveskiks, kes nõuab kõike, sest ta on nõukogude inimene ja Tallinnast. See Kohviveski on muidugi sellise mootoriga, et kui ta käima panna, tuleks põgeneda.

"Polkovniku lesk" on mulle aga kogu aeg tundunud surematuna, sest tal on tema staatus ja ta teab ise oma tervisest kõike kõige paremini, võimalik, et ta teeb ise endale ka operatsioone. Ilmselt on ta lesk seetõttu, et ta lihtsalt oma jutu ja volüümiga on oma mehe tapnud. Võimalik, et polkovniku lesk elab veel praegugi, ehk on isegi mitmeid kordi uuesti abiellunud, aga ju on ka need mehed tema jutu peale langenud. Ei hakka siin Juhan Smuulile psühhoanalüüsi tegema, et kas ta kartis suuri ja tugevaid naisi. Aga muidugi jääb üles küsimus, miks Smuul nii väga merele tahtis? Kas tema "Jäine raamat" ja "Jaapani meri" pole mitte sündinud sellest, et ta tahtis lihtsalt põgeneda?

Lõpetuseks kaks kirjandusloolist anekdooti Juhan Smuulist. Esimene – Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Smuul vaatab kahetsevalt oma Pobedat. Ka teised inimesed kogunevad vaatama Smuuli ja tema Pobedat. Viimaks Smuul lausub – tühja sest autost, aga pagasnikus oli kast viina.

Teine anekdoot - Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Ilmub välja miilits, kes tahab Smuulile trahvi teha. Smuul aga lausub – pole kellegi asi, kus ma oma autot pesen.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.