Keelesäuts. Presidendi algustäht ({{commentsTotal}})

Filipiinide president Duterte banaanikasvatajatele kõnet pidamas.
Filipiinide president Duterte banaanikasvatajatele kõnet pidamas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Endastmõistetavatel põhjustel on viimaseil nädalail olnud üks populaarsemaid sõnu meedias "president". Enamasti on seda kirjutatud väikese algustähega, aga vahel ka suurega; kumb on õige?

Meenutagem siis, et just nagu „pagar” või „postiljon”, on ka „president” tavaline ametinimetus, mida vähemasti eesti keeles suure algustähega ei kirjutata. Sarnaselt auastmetega (nt „major”, „kindral”, „admiral”), aunimetustega (nt „kuu lüpsja”, „aasta ema”, „aasta sportlane”), teaduskraadidega (nt „magister”, „doktor”) ja igasugu muude tiitlitega (nt „härra”, „proua”, „vürst”, „krahvinna”) kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega ka ametinimetused (nt „president”, „direktor”, „professor”).

Keelekorraldaja Tiina Leemets on oma artiklis „Austus ei sõltu algustähest” osutanud, et ametinimetuste kirjutamine suurtähega on endisaja kantseleimentaliteedi jälg: paluja peab olema alandlik ja palutavat ülendama.

Muidugi on olukordi, kus sõna „president” – nagu iga muu amet või tiitel – tulebki ortograafiareeglite kohaselt kirjutada suure algustähega. Mõistagi lause alguses. Ja ka siis, kui ametinimetusest või tiitlist saab pärisnimi: tootenimi (nt Presidendi kohv, Vürsti täissuitsuvorst), kollektiivi- või ettevõttenimi (nt ansambel President, OÜ Major), hüüdnimi (nt klassi vanemana sai Paul hüüdnime President) ja nii edasi.

Erandlik on ka juhtum, kus presidendi all ei peeta silmas isikut või ametit, vaid Vabariigi Presidendi nimelist asutust ehk institutsiooni. Kuid isegi sel juhul sobivad suurtähed ainult juriidilistesse ja üliametlikesse tekstidesse.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: