Keelesäuts. Presidendi algustäht ({{commentsTotal}})

Filipiinide president Duterte banaanikasvatajatele kõnet pidamas.
Filipiinide president Duterte banaanikasvatajatele kõnet pidamas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Endastmõistetavatel põhjustel on viimaseil nädalail olnud üks populaarsemaid sõnu meedias "president". Enamasti on seda kirjutatud väikese algustähega, aga vahel ka suurega; kumb on õige?

Meenutagem siis, et just nagu „pagar” või „postiljon”, on ka „president” tavaline ametinimetus, mida vähemasti eesti keeles suure algustähega ei kirjutata. Sarnaselt auastmetega (nt „major”, „kindral”, „admiral”), aunimetustega (nt „kuu lüpsja”, „aasta ema”, „aasta sportlane”), teaduskraadidega (nt „magister”, „doktor”) ja igasugu muude tiitlitega (nt „härra”, „proua”, „vürst”, „krahvinna”) kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega ka ametinimetused (nt „president”, „direktor”, „professor”).

Keelekorraldaja Tiina Leemets on oma artiklis „Austus ei sõltu algustähest” osutanud, et ametinimetuste kirjutamine suurtähega on endisaja kantseleimentaliteedi jälg: paluja peab olema alandlik ja palutavat ülendama.

Muidugi on olukordi, kus sõna „president” – nagu iga muu amet või tiitel – tulebki ortograafiareeglite kohaselt kirjutada suure algustähega. Mõistagi lause alguses. Ja ka siis, kui ametinimetusest või tiitlist saab pärisnimi: tootenimi (nt Presidendi kohv, Vürsti täissuitsuvorst), kollektiivi- või ettevõttenimi (nt ansambel President, OÜ Major), hüüdnimi (nt klassi vanemana sai Paul hüüdnime President) ja nii edasi.

Erandlik on ka juhtum, kus presidendi all ei peeta silmas isikut või ametit, vaid Vabariigi Presidendi nimelist asutust ehk institutsiooni. Kuid isegi sel juhul sobivad suurtähed ainult juriidilistesse ja üliametlikesse tekstidesse.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.
Evald Okase muuseumis saab poppi ja glämmi

Evald Okase muusemi galeriis avatakse 27. juunil kell 17 Ivar Kaasiku ja Andro Kööbi maalinäitus "Pop & glam", kuraatoriks Harry Liivrand.

Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Katarina Tomps
Teatraalne kaamera. Katarina Tomps, "Don Quijote"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Kadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.