Toomas Paul: on paratamatu, et kirikul ei ole erilist rolli ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli teoloog ja vaimulik Toomas Paul, kes rääkis luterliku reformatsiooni teemadel ja mõtiskles usu tähenduse üle tänapäeva ühiskonnas.

Usuvabadust peetakse Toomas Pauli sõnul iseenesestmõistetavaks, kuigi see pole alati nii olnud. Domineeriv usk ühiskonnas on olnud sõltuv konkreetsest ajast ja tavaliselt on ühiskonna usu määranud põhimõte "kelle võim, selle usk". "Luterlus astus Baltikumis ja Põhjamaades katoliikluse asemele niimoodi, et roll jäi täpselt samasuguseks, ei olnud nii, et inimesel oleks olnud valikuvabadust. Valikuvabadus oli kuningal või vürstil, mida ta usub. Äärmisel juhul võisid sa ära minna usupõgenikuna, aga muidu pidid sa uskuma seda, mis oli," rääkis ta.

"See arvamus, et mul peab olema individuaalselt valida, mida ja kui palju ma usun, et see on inimõigus ja inimvabadus, see ei ole üldse väga vana. Igal juhu ei olnud see 18. sajandi Eestis mingil viisil see, mis ta praegu on. Tal on olnud ühiskonnas teised ülesanded, enam ei saada haridust ainult kihelkonna koolis või ainukesed haiglad ei ole kloostri juures, nii nagu keskajal. See, et praegu ei ole kirikul erilist rolli – sinna ei ole midagi parata," selgitas ta, miks kirikul ei ole enam ühiskonnas määravat positsiooni.

Mõtiskledes selle üle, miks kristlikul kirikul tänapäeval enam inimese jaoks sellist rolli ei ole, leidis ta, et kultuurilise pluralismi tingimustes on just emotsionaalne külg see, millele otsitakse tuge rohkem mujalt. "Religiooni funktsioone, kui mitte ainult rääkida luterlusest või isegi ristiusust, kui võtta religiooni kui sellise rolli fenomenoloogiliselt, siis ühelt poolt on õpetus, müüdid, dogmaatika – selline teoreetiline taust. Teine on käitumine, see mis on õige, mida tohib ja mida ei tohi, mis on absoluutselt võimatu ja mis on kohustuslik. Kolmas on see, mida ta annab inimesele ja tema tundemaailmale, millise valgustuse hetke ta toob, millise ekstaasini viib. Kui neid kolme külge vaadata, siis kõige suurem äravool mujale on olnud selle emotsionaalse külje pealt. Seal on inimesed varmad otsimas idast, omamoodi irooniline, et enamasti Ameerikas disainitud kujul, mitte made in India, vaid kõigepealt sealt sulatusahjust läbi käinud. Hingele abi otsitakse ka kirikust, aga esimese kohana ta vist praegu paljudele ei tule meelde," rääkis Paul.

Kuigi valikuid ka erinevate ristiusu harude vahel on tänapäeval palju, ei tähenda see, et usk oleks killustunud ja teatud põhiülesande täidavad need Pauli sõnul kõik: "See, et meil on usuvabadus ja valikuvabadus laseb näida, justkui meil oleks palju, mille vahel valida, aga lõppude lõpuks see oluline osa on sama. Hingeõndsuse jaoks on see miinimum võimalik leida neist igas ühes, kui on tegemist kristluse konfessiooniga. See, mis on kiriku konstitueerivaks tööks olnud – jutlus, liturgia, see ühine jumala teenimine või heategevus, mis on kolm sammast olnud läbi aja, need on ikkagi ühtviisi."

Usu olemusel on Pauli sõnul kaks külge – üks on uskumine konkreetselt millegi olemasolusse, teine aga usaldamine. Sageli ei teadvustatagi endale, et usutakse: "Me kõik valime teatud asjad välja, millele me toetume ja tavaliselt jäävad need teadvustamata. Paljud asjad on eri nimedega võimalikud eriaegadel, nad võivad olla vaikimisi olemas kui seda ise ei teagi, et sa parasjagu usud. Näiteks postkristlikus Euroopas on suur osa esimestest inimõigustest välja puhastatud piiblist. Teatud asjadest inimene inimesena väga palju kaugemale ei saagi ja parem siis püüdku leida see enda jaoks ja muidugi kui tal on misjonäri soov, siis teiste jaoks ka."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.