Toomas Paul: on paratamatu, et kirikul ei ole erilist rolli ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli teoloog ja vaimulik Toomas Paul, kes rääkis luterliku reformatsiooni teemadel ja mõtiskles usu tähenduse üle tänapäeva ühiskonnas.

Usuvabadust peetakse Toomas Pauli sõnul iseenesestmõistetavaks, kuigi see pole alati nii olnud. Domineeriv usk ühiskonnas on olnud sõltuv konkreetsest ajast ja tavaliselt on ühiskonna usu määranud põhimõte "kelle võim, selle usk". "Luterlus astus Baltikumis ja Põhjamaades katoliikluse asemele niimoodi, et roll jäi täpselt samasuguseks, ei olnud nii, et inimesel oleks olnud valikuvabadust. Valikuvabadus oli kuningal või vürstil, mida ta usub. Äärmisel juhul võisid sa ära minna usupõgenikuna, aga muidu pidid sa uskuma seda, mis oli," rääkis ta.

"See arvamus, et mul peab olema individuaalselt valida, mida ja kui palju ma usun, et see on inimõigus ja inimvabadus, see ei ole üldse väga vana. Igal juhu ei olnud see 18. sajandi Eestis mingil viisil see, mis ta praegu on. Tal on olnud ühiskonnas teised ülesanded, enam ei saada haridust ainult kihelkonna koolis või ainukesed haiglad ei ole kloostri juures, nii nagu keskajal. See, et praegu ei ole kirikul erilist rolli – sinna ei ole midagi parata," selgitas ta, miks kirikul ei ole enam ühiskonnas määravat positsiooni.

Mõtiskledes selle üle, miks kristlikul kirikul tänapäeval enam inimese jaoks sellist rolli ei ole, leidis ta, et kultuurilise pluralismi tingimustes on just emotsionaalne külg see, millele otsitakse tuge rohkem mujalt. "Religiooni funktsioone, kui mitte ainult rääkida luterlusest või isegi ristiusust, kui võtta religiooni kui sellise rolli fenomenoloogiliselt, siis ühelt poolt on õpetus, müüdid, dogmaatika – selline teoreetiline taust. Teine on käitumine, see mis on õige, mida tohib ja mida ei tohi, mis on absoluutselt võimatu ja mis on kohustuslik. Kolmas on see, mida ta annab inimesele ja tema tundemaailmale, millise valgustuse hetke ta toob, millise ekstaasini viib. Kui neid kolme külge vaadata, siis kõige suurem äravool mujale on olnud selle emotsionaalse külje pealt. Seal on inimesed varmad otsimas idast, omamoodi irooniline, et enamasti Ameerikas disainitud kujul, mitte made in India, vaid kõigepealt sealt sulatusahjust läbi käinud. Hingele abi otsitakse ka kirikust, aga esimese kohana ta vist praegu paljudele ei tule meelde," rääkis Paul.

Kuigi valikuid ka erinevate ristiusu harude vahel on tänapäeval palju, ei tähenda see, et usk oleks killustunud ja teatud põhiülesande täidavad need Pauli sõnul kõik: "See, et meil on usuvabadus ja valikuvabadus laseb näida, justkui meil oleks palju, mille vahel valida, aga lõppude lõpuks see oluline osa on sama. Hingeõndsuse jaoks on see miinimum võimalik leida neist igas ühes, kui on tegemist kristluse konfessiooniga. See, mis on kiriku konstitueerivaks tööks olnud – jutlus, liturgia, see ühine jumala teenimine või heategevus, mis on kolm sammast olnud läbi aja, need on ikkagi ühtviisi."

Usu olemusel on Pauli sõnul kaks külge – üks on uskumine konkreetselt millegi olemasolusse, teine aga usaldamine. Sageli ei teadvustatagi endale, et usutakse: "Me kõik valime teatud asjad välja, millele me toetume ja tavaliselt jäävad need teadvustamata. Paljud asjad on eri nimedega võimalikud eriaegadel, nad võivad olla vaikimisi olemas kui seda ise ei teagi, et sa parasjagu usud. Näiteks postkristlikus Euroopas on suur osa esimestest inimõigustest välja puhastatud piiblist. Teatud asjadest inimene inimesena väga palju kaugemale ei saagi ja parem siis püüdku leida see enda jaoks ja muidugi kui tal on misjonäri soov, siis teiste jaoks ka."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.