Toomas Paul: on paratamatu, et kirikul ei ole erilist rolli ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli teoloog ja vaimulik Toomas Paul, kes rääkis luterliku reformatsiooni teemadel ja mõtiskles usu tähenduse üle tänapäeva ühiskonnas.

Usuvabadust peetakse Toomas Pauli sõnul iseenesestmõistetavaks, kuigi see pole alati nii olnud. Domineeriv usk ühiskonnas on olnud sõltuv konkreetsest ajast ja tavaliselt on ühiskonna usu määranud põhimõte "kelle võim, selle usk". "Luterlus astus Baltikumis ja Põhjamaades katoliikluse asemele niimoodi, et roll jäi täpselt samasuguseks, ei olnud nii, et inimesel oleks olnud valikuvabadust. Valikuvabadus oli kuningal või vürstil, mida ta usub. Äärmisel juhul võisid sa ära minna usupõgenikuna, aga muidu pidid sa uskuma seda, mis oli," rääkis ta.

"See arvamus, et mul peab olema individuaalselt valida, mida ja kui palju ma usun, et see on inimõigus ja inimvabadus, see ei ole üldse väga vana. Igal juhu ei olnud see 18. sajandi Eestis mingil viisil see, mis ta praegu on. Tal on olnud ühiskonnas teised ülesanded, enam ei saada haridust ainult kihelkonna koolis või ainukesed haiglad ei ole kloostri juures, nii nagu keskajal. See, et praegu ei ole kirikul erilist rolli – sinna ei ole midagi parata," selgitas ta, miks kirikul ei ole enam ühiskonnas määravat positsiooni.

Mõtiskledes selle üle, miks kristlikul kirikul tänapäeval enam inimese jaoks sellist rolli ei ole, leidis ta, et kultuurilise pluralismi tingimustes on just emotsionaalne külg see, millele otsitakse tuge rohkem mujalt. "Religiooni funktsioone, kui mitte ainult rääkida luterlusest või isegi ristiusust, kui võtta religiooni kui sellise rolli fenomenoloogiliselt, siis ühelt poolt on õpetus, müüdid, dogmaatika – selline teoreetiline taust. Teine on käitumine, see mis on õige, mida tohib ja mida ei tohi, mis on absoluutselt võimatu ja mis on kohustuslik. Kolmas on see, mida ta annab inimesele ja tema tundemaailmale, millise valgustuse hetke ta toob, millise ekstaasini viib. Kui neid kolme külge vaadata, siis kõige suurem äravool mujale on olnud selle emotsionaalse külje pealt. Seal on inimesed varmad otsimas idast, omamoodi irooniline, et enamasti Ameerikas disainitud kujul, mitte made in India, vaid kõigepealt sealt sulatusahjust läbi käinud. Hingele abi otsitakse ka kirikust, aga esimese kohana ta vist praegu paljudele ei tule meelde," rääkis Paul.

Kuigi valikuid ka erinevate ristiusu harude vahel on tänapäeval palju, ei tähenda see, et usk oleks killustunud ja teatud põhiülesande täidavad need Pauli sõnul kõik: "See, et meil on usuvabadus ja valikuvabadus laseb näida, justkui meil oleks palju, mille vahel valida, aga lõppude lõpuks see oluline osa on sama. Hingeõndsuse jaoks on see miinimum võimalik leida neist igas ühes, kui on tegemist kristluse konfessiooniga. See, mis on kiriku konstitueerivaks tööks olnud – jutlus, liturgia, see ühine jumala teenimine või heategevus, mis on kolm sammast olnud läbi aja, need on ikkagi ühtviisi."

Usu olemusel on Pauli sõnul kaks külge – üks on uskumine konkreetselt millegi olemasolusse, teine aga usaldamine. Sageli ei teadvustatagi endale, et usutakse: "Me kõik valime teatud asjad välja, millele me toetume ja tavaliselt jäävad need teadvustamata. Paljud asjad on eri nimedega võimalikud eriaegadel, nad võivad olla vaikimisi olemas kui seda ise ei teagi, et sa parasjagu usud. Näiteks postkristlikus Euroopas on suur osa esimestest inimõigustest välja puhastatud piiblist. Teatud asjadest inimene inimesena väga palju kaugemale ei saagi ja parem siis püüdku leida see enda jaoks ja muidugi kui tal on misjonäri soov, siis teiste jaoks ka."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
Apollo avas Tartus kinoApollo avas Tartus kino
Galerii: Tartu kuulutati Eesti kinopealinnaks

Apollo Kino avas nädalavahetusel Tartus kinokeskuse. Pidulikul avamisel kuulutas linnapea Urmas Klaas Tartu Eesti kinopealinnaks.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk