Nüüdismuusikafestivali AFEKT keskendub teatraalsusele instrumentaalmuusikas ({{commentsTotal}})

Georg Friedrich Haas
Georg Friedrich Haas Autor/allikas: Kairos

19. – 26. oktoobrini toimub Tallinnas ja Tartus nüüdismuusika festival AFEKT. Seda tutvustas ajakirjale Muusika festivali kunstiline juht Monika Mattiesen.

Mida tähendab teile nüüdismuusika? 

Nüüdismuusika on muusika, mida luuakse meie ajal. Igas keeles on oma terminoloogia – inglise keeles öeldakse contemporary classical, mis tähendab siis kaasaegne klassikaline muusika. Räägime seega klassikalisest traditsioonist lähtuvalt kirjutatud muusikast. Mõistena võeti see kasutusele modernismi tekkega 20. sajandil. Klassikaline nüüdismuusika toetub klassikalisele kompositsioonitehnikale, aga teatud hetkest leiutas iga helilooja oma kompositsioonitehnika ise. Traditsioonist saab astuda ka üle: kontseptuaalses muusikas on võimalik täiesti eirata igasuguseid traditsioone ja seal on leiutatud olulisi ning huvitavaid suundi. Osal heliloojatel näeme uudseid lahendusi graafilise notatsiooni näol, teisalt järgitakse traditsioone nii orkestratsioonis kui tehnikates. Näiteks võlub mind Jüri Reinvere ooperi “Peer Gynt” Richard Straussi vaimus orkestratsioon. Nüüdismuusika on minu jaoks võimalus multidistsiplinaarsuseks: kas puutuda lähedalt kokku visuaaliga või filmiga, või olla poeet ja helilooja ühes isikus. Sellist lähenemist muusikale võibki pidada uudseks interdistsiplinaarse spektri eksponeerimiseks nüüdismuusika kaudu. 

Olete seda festivali, nüüd uue nimega AFEKT, juhtinud juba palju aastaid. Milline on festivali ajalugu ja taust?

Festival sündis Tartus, sellele pani 2002. aastal aluse muusikateadlane, helilooja ja teoloog Mart Jaanson ja toimumispaigaks oli valitud tollal veel taastamisel Jaani kirik. Tartu Jaani kiriku kultuuriprojekt ning linnavõim toetasid igakülgselt nüüdismuusika viljelemist selles kontekstis. See on ainulaadne juhtum, et Eestis üks linn toetab nüüdismuusika festivali. Algse pealkirjaga Eesti noorte heliloojate festival kasvas läbi aastate, peegeldades Euroopa nüüdismuusika festivalide sisu. Kutsusime juhtivaid nüüdisheliloojaid ja ansambleid mujalt riikidest ning ajapikku Eesti-kesksusele vihjav nimi ei õigustanud end enam.

Kuidas sai festival endale nime AFEKT?

Korraldasime nimekonkursi ja selle võitis muusikateadlane Maria Mölder. Selle sõna taga on mitmed tähendusväljad. Siit ja sealt tuli kommentaare, et see on rahvusvaheline ja hea kõlaga sõna. Nüüdismuusika festivali kontekstis võiks pigem mõista ja uurida filosoofide (Spinoza, edasiarendatult Deleuze’i, Guattari) seletust. Afekt asetab rõhu kehalisele ja tunnetuslikule kogemusele, kus emotsionaalse skaala kõik astmed on seotud ja otseses ühenduses kunstiteose tajumisega. Kunstniku loodud afekte nimetatakse aegruumilisteks üksusteks, see tähendab iseseisvate kunstiteoste tajuvälja üksusteks. Kui me räägime iseseisvatest tajuvälja üksustest kui kunstiteostest, siis olemegi otseselt nüüdismuusika kontekstis.
 
Festivalide korraldamine on aeganõudev töö. Mida olete AFEKTi ülesehitamisel kõige olulisemaks pidanud? 

Idee on tuua Eesti nüüdismuusika heliloojad ja interpreedid rahvusvahelisse konteksti, et meie heliloojate teosed oleksid maailma nüüdismuusikaansamblite repertuaaris ja kõrvutatavad praegu maailmas tegutsevate heliloojate omaga. Tahame hoida kätt pulsil Euroopas ja kogu maailmas toimuval, tuues selle konteksti koju kätte elavate klassikute ja nüüdismuusika legendide näol, nagu on selle aasta külalised helilooja Georg Friedrich Haas, ansambel Klangforum Wien ja pianist Nicolas Hodges. Kaasame ka noorema põlvkonna tipptegijaid, nagu Agata Zubel, Simon Steen-Andersen, Ensemble Adapter, Curious Chamber Players, Oxana Omelchuk, Malin Bång, Arash Yazdani, Michael Wendeberg jt.

Millele täpsemalt sellel aastal keskendute?

Tänavuse festivali teema on “Visuaal ja muusika”, keskendutakse teatraalsusele instrumentaalmuusikas. Festival teeb koostööd Labürintteatriühendusega G9, kes on loonud kohaspetsiifilise teose “Eluaeg”, mille teemaks on olevik. Tegu on teatrifestivali “Draama”, Tartu Uue Teatri ja AFEKTi algatatud ühisprojektiga.

Festivalil on kaks peaheliloojat – austerlane Georg Friedrich Haas ja Toivo Tulev. Neid heliesteetikalt erinevaid loojanatuure ühendab mastaapsus nii üksikteoste kui kogu loomingu tasandil. Tulevi loomingust kõlab festivali tellimusel kaks uudisteost, neist “Black Mirror” tuleb ettekandele Türgi Hocca Nasreddin Trio ja ERSO esituses Estonia kontserdisaalis 21. oktoobril. Teose visuaalse poole on loonud teatri- ja filmikunstnik Mare Raidmaa.

Haasi kompositsioonides on oluline helilooja välja töötatud valgusrežii, mida festival presenteerib kammerooperiga “Atthis”; video loob teosele Rainer Kohlberg. Ooperi ettekanne toimub 20. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muusemis sopran Kädy Plaasi ja Tallinna Uue Muusika Ansambli esituses ja Haasi endise õpilase helilooja Arash Yazdani dirigeerimisel. Samal õhtul kõlab ka Tulevi uudisteos samale koosseisule. Enne etendust toimub Haasi ja Tulevi avalik vestlus.

Festivali visuaalsuse teema aspektist on oluline sündmus oma põlvkonna ühe juhtivama audiovisuaalhelilooja Simon Steen-Anderseni multimeediumliku klaverikontserdi ettekanne 21. oktoobril ERSO ja pianist Nicolas Hodgesi esituses. Dirigent on Michael Wendeberg, live-videot ja live-elektroonikat puldis juhtimas helilooja ise.

Festivali oma produktsioonina valmib Valgevenest pärit helilooja Oxana Omelchuki multimeediumlik suurteos flöödile, analoogsüntesaatorile, videole ja ansamblile. Seda esitan mina erinevatel flöötidel, Florian Zwissler süntesaatoril ja ansambel Klangforum Wien, dirigent on Clark Rundell (Suurbritannia), video ja lavastus Julie Pfleidererilt (Saksamaa).

Oleme festivali kavva lülitanud ka Sõltumatu Tantsu Lava 20. oktoobril toimuva interdistsiplinaarse workshop’i “Greenfield”, mida juhivad Jürgen Rooste ja koreograaf Sveta Grigorjeva, kus noored heliloojad, visuaal- ja performance-kunstnikud esitlevad vabas vormis kas juba valmisolevate multimeediumiproduktsioonide nn jääk-ideid või siis spontaanselt kohapeal sündivaid ideid.

Vestlustes nii Jürgen Rooste kui paljude teiste kaunite kunstide esindajatega oleme veendunud, et meil on siin Eestis veel üht-teist teha, et luua soodne pinnas interdistsiplinaarseks koostööks. “Greenfield” koostöös AFEKTiga annab igal juhul võimaluse olukorra parendamiseks.

Olulisel kohal nüüdismuusika esitamise kõrval on ka muusikast rääkimine. Juba kolmandat aastat korraldame paralleelselt festivaliga konverentsi, mis toimub seekord 19. – 20. oktoobril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja mille teemaks on “Multimeediumi kompositsioon: kaunid kunstid ja infotehnoloogia”. Peakõnelejad on Haas ja Steen-Andersen.

Üks peakülalisi on maailma tunnustatumaid nüüdismuusikaansambleid Klangforum Wien, kelle kavas on Eesti helilooja Tatjana Kozlova-Johannese teos “Lagunemisahel”, mis on muide praegu mitmete nüüdismuusikaansamblite repertuaaris kogu maailmas. Üks tähtsündmusi on Eesti Filharmoonia Kammerkoori esinemine koos Elblagi kammerorkestriga, kus on solistideks Poola helilooja ja sopran Agata Zubel ja pianist Kadri-Ann Sumera. Sellel kontserdil tuleb ettekandele Liisa Hirschi uudisteos. Külalistest tooksin esile veel ansablit Adapter Berliinist, kes on maailma nüüdismuusikafestivalidel regulaarne külaline ja esineb meil Sõltumatu Tantsu Laval oma elektroakustilise programmiga. Festivali tellimusena valmivad neile Elo Masingu ja Helena Tulve teosed.

Esitleme ka meie noort põlvkonda: Tartus Nooruse galeriis tuleb Tartu kunstikooli visuaalkunstnike ja Elleri kooli noorte heliloojate ühisprojekt. Tallinnas on vastukaaluks Tallinna muusikakeskkooli multimeediumlik “CyberGala” 2, mille muusikalise kujunduse autor on helilooja Timo Steiner ning valgus, video ja lavastus on Küberstuudiolt.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Muusika



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.