Nüüdismuusikafestivali AFEKT keskendub teatraalsusele instrumentaalmuusikas ({{commentsTotal}})

Georg Friedrich Haas Autor: Kairos

19. – 26. oktoobrini toimub Tallinnas ja Tartus nüüdismuusika festival AFEKT. Seda tutvustas ajakirjale Muusika festivali kunstiline juht Monika Mattiesen.

Mida tähendab teile nüüdismuusika? 

Nüüdismuusika on muusika, mida luuakse meie ajal. Igas keeles on oma terminoloogia – inglise keeles öeldakse contemporary classical, mis tähendab siis kaasaegne klassikaline muusika. Räägime seega klassikalisest traditsioonist lähtuvalt kirjutatud muusikast. Mõistena võeti see kasutusele modernismi tekkega 20. sajandil. Klassikaline nüüdismuusika toetub klassikalisele kompositsioonitehnikale, aga teatud hetkest leiutas iga helilooja oma kompositsioonitehnika ise. Traditsioonist saab astuda ka üle: kontseptuaalses muusikas on võimalik täiesti eirata igasuguseid traditsioone ja seal on leiutatud olulisi ning huvitavaid suundi. Osal heliloojatel näeme uudseid lahendusi graafilise notatsiooni näol, teisalt järgitakse traditsioone nii orkestratsioonis kui tehnikates. Näiteks võlub mind Jüri Reinvere ooperi “Peer Gynt” Richard Straussi vaimus orkestratsioon. Nüüdismuusika on minu jaoks võimalus multidistsiplinaarsuseks: kas puutuda lähedalt kokku visuaaliga või filmiga, või olla poeet ja helilooja ühes isikus. Sellist lähenemist muusikale võibki pidada uudseks interdistsiplinaarse spektri eksponeerimiseks nüüdismuusika kaudu. 

Olete seda festivali, nüüd uue nimega AFEKT, juhtinud juba palju aastaid. Milline on festivali ajalugu ja taust?

Festival sündis Tartus, sellele pani 2002. aastal aluse muusikateadlane, helilooja ja teoloog Mart Jaanson ja toimumispaigaks oli valitud tollal veel taastamisel Jaani kirik. Tartu Jaani kiriku kultuuriprojekt ning linnavõim toetasid igakülgselt nüüdismuusika viljelemist selles kontekstis. See on ainulaadne juhtum, et Eestis üks linn toetab nüüdismuusika festivali. Algse pealkirjaga Eesti noorte heliloojate festival kasvas läbi aastate, peegeldades Euroopa nüüdismuusika festivalide sisu. Kutsusime juhtivaid nüüdisheliloojaid ja ansambleid mujalt riikidest ning ajapikku Eesti-kesksusele vihjav nimi ei õigustanud end enam.

Kuidas sai festival endale nime AFEKT?

Korraldasime nimekonkursi ja selle võitis muusikateadlane Maria Mölder. Selle sõna taga on mitmed tähendusväljad. Siit ja sealt tuli kommentaare, et see on rahvusvaheline ja hea kõlaga sõna. Nüüdismuusika festivali kontekstis võiks pigem mõista ja uurida filosoofide (Spinoza, edasiarendatult Deleuze’i, Guattari) seletust. Afekt asetab rõhu kehalisele ja tunnetuslikule kogemusele, kus emotsionaalse skaala kõik astmed on seotud ja otseses ühenduses kunstiteose tajumisega. Kunstniku loodud afekte nimetatakse aegruumilisteks üksusteks, see tähendab iseseisvate kunstiteoste tajuvälja üksusteks. Kui me räägime iseseisvatest tajuvälja üksustest kui kunstiteostest, siis olemegi otseselt nüüdismuusika kontekstis.
 
Festivalide korraldamine on aeganõudev töö. Mida olete AFEKTi ülesehitamisel kõige olulisemaks pidanud? 

Idee on tuua Eesti nüüdismuusika heliloojad ja interpreedid rahvusvahelisse konteksti, et meie heliloojate teosed oleksid maailma nüüdismuusikaansamblite repertuaaris ja kõrvutatavad praegu maailmas tegutsevate heliloojate omaga. Tahame hoida kätt pulsil Euroopas ja kogu maailmas toimuval, tuues selle konteksti koju kätte elavate klassikute ja nüüdismuusika legendide näol, nagu on selle aasta külalised helilooja Georg Friedrich Haas, ansambel Klangforum Wien ja pianist Nicolas Hodges. Kaasame ka noorema põlvkonna tipptegijaid, nagu Agata Zubel, Simon Steen-Andersen, Ensemble Adapter, Curious Chamber Players, Oxana Omelchuk, Malin Bång, Arash Yazdani, Michael Wendeberg jt.

Millele täpsemalt sellel aastal keskendute?

Tänavuse festivali teema on “Visuaal ja muusika”, keskendutakse teatraalsusele instrumentaalmuusikas. Festival teeb koostööd Labürintteatriühendusega G9, kes on loonud kohaspetsiifilise teose “Eluaeg”, mille teemaks on olevik. Tegu on teatrifestivali “Draama”, Tartu Uue Teatri ja AFEKTi algatatud ühisprojektiga.

Festivalil on kaks peaheliloojat – austerlane Georg Friedrich Haas ja Toivo Tulev. Neid heliesteetikalt erinevaid loojanatuure ühendab mastaapsus nii üksikteoste kui kogu loomingu tasandil. Tulevi loomingust kõlab festivali tellimusel kaks uudisteost, neist “Black Mirror” tuleb ettekandele Türgi Hocca Nasreddin Trio ja ERSO esituses Estonia kontserdisaalis 21. oktoobril. Teose visuaalse poole on loonud teatri- ja filmikunstnik Mare Raidmaa.

Haasi kompositsioonides on oluline helilooja välja töötatud valgusrežii, mida festival presenteerib kammerooperiga “Atthis”; video loob teosele Rainer Kohlberg. Ooperi ettekanne toimub 20. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muusemis sopran Kädy Plaasi ja Tallinna Uue Muusika Ansambli esituses ja Haasi endise õpilase helilooja Arash Yazdani dirigeerimisel. Samal õhtul kõlab ka Tulevi uudisteos samale koosseisule. Enne etendust toimub Haasi ja Tulevi avalik vestlus.

Festivali visuaalsuse teema aspektist on oluline sündmus oma põlvkonna ühe juhtivama audiovisuaalhelilooja Simon Steen-Anderseni multimeediumliku klaverikontserdi ettekanne 21. oktoobril ERSO ja pianist Nicolas Hodgesi esituses. Dirigent on Michael Wendeberg, live-videot ja live-elektroonikat puldis juhtimas helilooja ise.

Festivali oma produktsioonina valmib Valgevenest pärit helilooja Oxana Omelchuki multimeediumlik suurteos flöödile, analoogsüntesaatorile, videole ja ansamblile. Seda esitan mina erinevatel flöötidel, Florian Zwissler süntesaatoril ja ansambel Klangforum Wien, dirigent on Clark Rundell (Suurbritannia), video ja lavastus Julie Pfleidererilt (Saksamaa).

Oleme festivali kavva lülitanud ka Sõltumatu Tantsu Lava 20. oktoobril toimuva interdistsiplinaarse workshop’i “Greenfield”, mida juhivad Jürgen Rooste ja koreograaf Sveta Grigorjeva, kus noored heliloojad, visuaal- ja performance-kunstnikud esitlevad vabas vormis kas juba valmisolevate multimeediumiproduktsioonide nn jääk-ideid või siis spontaanselt kohapeal sündivaid ideid.

Vestlustes nii Jürgen Rooste kui paljude teiste kaunite kunstide esindajatega oleme veendunud, et meil on siin Eestis veel üht-teist teha, et luua soodne pinnas interdistsiplinaarseks koostööks. “Greenfield” koostöös AFEKTiga annab igal juhul võimaluse olukorra parendamiseks.

Olulisel kohal nüüdismuusika esitamise kõrval on ka muusikast rääkimine. Juba kolmandat aastat korraldame paralleelselt festivaliga konverentsi, mis toimub seekord 19. – 20. oktoobril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja mille teemaks on “Multimeediumi kompositsioon: kaunid kunstid ja infotehnoloogia”. Peakõnelejad on Haas ja Steen-Andersen.

Üks peakülalisi on maailma tunnustatumaid nüüdismuusikaansambleid Klangforum Wien, kelle kavas on Eesti helilooja Tatjana Kozlova-Johannese teos “Lagunemisahel”, mis on muide praegu mitmete nüüdismuusikaansamblite repertuaaris kogu maailmas. Üks tähtsündmusi on Eesti Filharmoonia Kammerkoori esinemine koos Elblagi kammerorkestriga, kus on solistideks Poola helilooja ja sopran Agata Zubel ja pianist Kadri-Ann Sumera. Sellel kontserdil tuleb ettekandele Liisa Hirschi uudisteos. Külalistest tooksin esile veel ansablit Adapter Berliinist, kes on maailma nüüdismuusikafestivalidel regulaarne külaline ja esineb meil Sõltumatu Tantsu Laval oma elektroakustilise programmiga. Festivali tellimusena valmivad neile Elo Masingu ja Helena Tulve teosed.

Esitleme ka meie noort põlvkonda: Tartus Nooruse galeriis tuleb Tartu kunstikooli visuaalkunstnike ja Elleri kooli noorte heliloojate ühisprojekt. Tallinnas on vastukaaluks Tallinna muusikakeskkooli multimeediumlik “CyberGala” 2, mille muusikalise kujunduse autor on helilooja Timo Steiner ning valgus, video ja lavastus on Küberstuudiolt.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Muusika



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.