Tartu otsib linnakirjanikku ({{commentsTotal}})

{{1476795337000 | amCalendar}}

Tartu linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks linnakirjaniku stipendiumi eelnõu, mille eesmärk on väärtustada kirjanikuametit, elavdada Tartu kirjanduselu ja koguda tuntust rahvusvahelise kirjanduslinnana. Stipendiumiga tagatakse ühele Tartu linnas elavale kirjanikule või publitsistile aastane püsiv sissetulek.

"Tartu saamisel UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal lubasime parandada tartlastest kirjanike loomevõimalusi, et nad annaksid ka edaspidi olulise panuse Eesti kultuurilukku,“ ütles abilinnapea Tiia Teppan. Abilinnapea sõnul soovib linn väärtustada kirjanikuametit. "Miks näiteks ei võiks kunagi üks järgmine Bob Dylan tulla just Tartust - ambitsiooni ja andekust meil on. Ka linn soovib sellele heale pinnasele väetist juurde anda.“

Linnakirjaniku stipendiumiga tagatakse ühele Tartu linnas elavale ilukirjanduse või publitsistikaga tegelevale loomeinimesele aastane püsiv sissetulek, mis annab talle võimaluse pühenduda pikema aja jooksul loometööle. Eelnõu kohaselt oleks linnakirjaniku stipendiumi suurus eelneva kalendriaasta kahekordne töötasu alammäär - arvestades 2016. aasta alampalka, oleks see summa 860 eurot kuus. Stipendium antakse kirjanikule üheks aastaks ja makstakse välja osamaksetena aasta jooksul.

Stipendiumi saaja selgitab välja ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna, Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonna, Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Kultuurkapitali esindajad. Stipendium antakse inimesele, kelle esitatud nägemus linnakirjaniku rollist, senisest ja kavandatavatest loomingulistest tegevustest ühtib enim Tartu kui UNESCO kirjanduslinna eesmärkidega.

"Loomulikult stipendiumi esimene kriteerium on looming või loomingulised plaanid, mis taotlejal on. Aga juba üheks kandideerimise osaks on ka oma mõtete jagamine selles osas, kuidas saaks kirjanik olla linnapildis nähtavamal, kuidas ta saaks avalikult rohkem sõna võtta, kuidas ta saaks kirjanikule ja kirjandusele tähelepanu tõmmata," kommenteeris Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher "Aktuaalses kaameras".

"See tähendab ikkagi seda, et tuleb olla aktiivne Tartu kultuurielus selle aasta jooksul, tuleb esineda meedias ja kui vaja, siis käia koolides õpilastele kirjandust tutvustamas ja enda loomingut tutvustamas. Ja eks me siis vaatame, kes oleks kõige sobivam, kes meie meelest esindab Tartu vaimsust," lisas Eesti Kirjandusmuuseumi personalijuht Krista Ojasaar.

Kirjanik, kes on stipendiumi saanud, saab seda järgmine kord taotleda viie aasta möödudes. Kui volikogu määruse vastu võtab, hakkab stipendiumi väljaandmist korraldama Tartu Kultuurkapital.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: