Tõnu Karjatse filmikomm. "Belgica" taastab üheks õhtuks usu ilusasse tulevikku ({{commentsTotal}})

"Belgica" Autor/allikas: kaader filmist

Äsja kinodesse jõudnud Belgia draama "Belgica" on Felix Van Groeningeni viies film. Tema eelmine linatöö "Broken Circle Breakdown" (2012) tähendas juba rahvusvahelist läbimurret ja publikuedu, "Belgica" tõi parima režissööri auhinna tänavusel Sundance’i festivalil. Seega võib arvata, et Belgia režissöör on kõrgemat tähelendu alles alustamas.

Kui "Broken Circle Breakdown" on energiline suhtedraama üpris laiale publikule, siis "Belgicat" võib pidada eksperimentaalseks selles mõttes, et filmi süžee rullub peamiselt lahti muusika toel. Märkimist väärib, et kõik filmis kuuldavad 15 stiililiselt täiesti erinevat pala on teinud Ghenti bänd Soulwax. Kahe Ghenti venna David ja Stephen Dewaele asutatud Soulwax on võimekust näidanud varemgi, nii näiteks esitas bänd 2009. aastal BBC1 stuudios otseeetris ühe tunni jooksul 420 improviseeritud loo algust. Võibolla polegi liialdus väita, et "Belgica" on suuresti just Soulwaxi film, sest sinna pandud žanritevaheline variatiivsus ja loomulikkus, kuidas see välja mängitakse, väärib tunnustust.

"Belgica" räägib loo Ghenti samanimelisest klubist, selle tõusust ja langusest, ning ka kahest vennast Frankist (Tom Vermeir) ja Jost (Stef Aerts), kes klubi asutavad. Klubi lugu kulgeb paralleelselt vennaste omavahelise läbisaamisega. Nagu tihti juhtub, tähendab pereäri ka prioriteetide segipaiskumist ja kannatajaks pooleks jäävad inimeste suhted, tekkiv kriis viib alla aga ka ühise ärilise ettevõtmise.

"Belgica" on lihtne lugu ja selle võlu ongi vormis ehk lavastuses. Van Groeningen põimib vendade suhteliini ja klubi arenguloosse muusikalisi etteasteid klubi laval, tekitades siin, Euroopa ääremaal, kadedust Kesk-Euroopa väikelinna muusikaskeene variatiivsuse pärast (sic! Ghentis on 257 000 elanikku ehk kolmandiku võrra vähem kui Tallinnas). Muusika varieerub vastavalt vennaste ettevõtte arenemisele väiksest kohalikust pubist VIP-korrusega eksklusiivklubiks, kus uksel näokontroll ja saalis tantsupostid. DIY indie-pungist jõutakse lounge-jazzi, eurodisko ja EDM-ini. Muusikaga läbi töötatud montaaž on sedavõrd tihe, et karakteritele jääb suhteliselt vähe ruumi. Filmi peategelaste tragikoomilise elukaare käsitlus jääb vihjeliseks ning vendi kehastavad Vermeir ja Aerts teevad tubli töö tegelaste sisemise arengu väljatoomiseks. Filmi dramaatiline selgroog tugineb aferistist Frankile. Tom Vermeir toobki Franki karakteris välja selles peituva pillava hedonisti ja ärivastuga ettevõtja tunnusjooned. Linateost raamib Franki kodune miljöö, kusjuures ka selles on oma sisemine liikumine - räämas koertekasvandusest klaasverandaga eramajani.

Felix Van Groeningen on loomult optimistlik režissöör, tema lugudes on alati paras annus huumorit vaatamata traagilistele pööretele, mis on lahutamatud inimsaatusest. Van Groeningen usub inimesse ja tahab näidata, et ka kõige mustemast stsenaariumist või leida väljapääsu, kui ainult inimene ise seda soovib. "Belgica" kannab endas 1970ndate vabaduseideaali, mis on suubunud ja sumbunud ettevõtlusse. Van Groeningen viitabki sellele, et ettevõtlus muusika- ja meelelahutuse alal, mis peaks ideaalis võimaldama personaalset vabadust ja eneseteostust, tapab inimsuhted. Ehk et äri on ebainimlik ja kapitalism halb, kui minna ettevõtluskriitika juurte juurde. "Belgicas" on aga just klubi asutamine ja selle ülalpidamine see, mis toob vendades esile nende peidetud küljed, negatiivse kõrval ka positiivse – soovi midagi muuta, paremaks teha. Seega saab Van Groeningeni filmi võtta ka uurimusena ettevõtlusest. Teema on aktuaalne, vaadates kasvõi siinses meedias puhkenud vaidlust start-up'ide üle.

Filmi plussidele (dünaamilisus, muusika osa süžees) vaatamata ei kuulu "Belgica" just nende ekraanitööde hulka, mis meelde jäävad. Argipäev ja muud audiovisuaalsed signaalid söövad filmi mälust ruttu välja, vastandina näiteks teise Belgia flaami režissööri Koen Mortieri filmile "Ex Drummer" (2007), kus samuti on oluline roll muusikal, kuid mille käsitluslaad on hoopis toorem ja julgem. Kindlasti aitab just veidi halastamatum filmikeel viia teose ka audiovisuaalmürast nüristunud vaatajani. Van Groeningeni käsitlus jääb sel taustal ilustatuks ja laiema vaatajaskonna huvides nudituks, muusikalised episoodid sarnanevad muusikavideotele, kuid optimistlik noot, millest film kantud, taastab vähemalt üheks õhtuks usu ilusasse tulevikku. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Haapsalu piiskopilinnusHaapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb arendustöödeks uksed

Järgmisel nädalal sulgeb uksed Haapsalu piiskopilinnuse muuseum ning seal algavad 2019. aastani kestvad arendustööd. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud ligi 3,2 miljoni eurose toetuse abiga ehitatakse välja aasta ringi avatud keskaega käsitlev tegevusmuuseum ja külastuskeskus. Haapsalust jätkab Juhan Hepner.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.