Kuressaare bussijaam tunnistati kultuurimälestiseks ({{commentsTotal}})

{{1477030877000 | amCalendar}}

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati Kuressaare bussijaam kultuurimälestiseks. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulik bussijaama hoone Eestis täidab praeguseni oma algset funktsiooni.

Kuressaare linnale kuuluv bussijaama hoone on silmapaistev autoriarhitektuuri näide. Valdavalt ühekorruselisel hoonel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid. Kuressaare bussijaama projekteeris arhitekt Maie Penjam ning hoone ehitati 1984. aastal. Sisearhitektid on Tiiu Pai ning Tiia Savi.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on oluline ja igati põhjendatud mälestiste nimekirja tasakaalustamine ja kaasajastamine selliselt, et see hõlmaks paremaid näiteid ka Eesti uuemast arhitektuurist. "Kuressaare bussijaam kõneleb väga hästi sellest, kuidas 1980. aastatel sobitati moodsa monumentaalse vormiga ehitist vanalinna vahetusse lähedusse. Selleks kasutati punast telliskivi ja s-kiviga kaetud kaldkatuseid. Ka hoonet ennast on liigendatud," kirjeldas Jänes.

Muinsuskaitsenõunik lisas, et kultuurimälestiseks tunnistamine ei takista kuidagi hoone edaspidist kasutamist. "Kuna nii suurt bussijaama kui 1980. aastatel ei ole täna enam vaja, planeerib linn sinna lisaks rajada noortekeskuse," selgitas muinsuskaitsenõunik. Lisaks avatavale noortekeskusele on ka kõik peale ajaloolise ootesaali hetkel rekonstrueerimisel. Kuressaare abilinnapea Mart Mäeker kinnitas "Aktuaalses kaameras", et tolleaegne ehitus ei pea sooja, mis on ka maja praeguseks põhiprobleemiks. "Ega meil noortekeskust kuhugi panna poleks ka olnud," tõdes ta.

1980. aastate arhitektuurist on seni kaitse alla võetud neli hoonet, need on Tallinna Linnahall, Paide kultuurimaja, Ugala teatrimaja ja nüüd ka Kuressaare bussijaam.

Ettepanek Kuressaare bussijaama mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti "Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs" tulemusena. Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine, mille käigus kaardistati maakondade kaupa üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Ekspertide nõukogu valis välja kõige väärtuslikumad ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavad objektid. Nende kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta, mida leiti olevat 114 objekti puhul, nende seas Kuressaare bussijaamal. Kuressaare linn toetab bussijaama hoone kaitse alla võtmist.

Kultuurimälestiseks kuulutamist ootab veel sadakond 20. sajandi arhitektuuriteost.

Toimetaja: Madis Järvekülg/Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: