90 raamatut 90 päevaga. Walt Disney "Piilupart, Miki ja teised" ({{commentsTotal}})

Piilupart Donald
Piilupart Donald Autor/allikas: comicbook.com

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1972.

30. jaanuaril leiab Põhja-Iirimaal, Derry linnas aset Verine pühapäev. U2 on teinud sellest laulu "Sunday Bloody Sunday". Kosmoses on viimasel ajal vilgast liikumist - USA Kennedy Kosmosekeskusest algab Apollo 16 mehitatud lend Kuule. Ameerika kinno jõuab aga film "Ristiisa". Torontos toimuvad esimesed Eesti Päevad. 72. aasta suvel saab valmis Viru hotell ja Eesti Televisioon alustab värvisaadete edastamist.

Umbes sama oluline kui Viru hotell soomlastele ja eesti ärikatele ja sama värviline ning tähtis kui saated ETVs on sel aastal kirjastuse Kunst välja antud Walt Disney koomiksiraamat "Piilupart, Miki ja teised". Iga endast lugupidava poisi ja tüdruku, aga ka nooruki jaoks oli eluküsimus, kas sul on see raamat ja sa oled tegija, või sul ei ole seda raamatut ja ka sind ennast pole. Minu ema oli pikalt raamatupoe järjekorras seisnud ja meil oli see Donaldi koomiksiraamat, aga siis läks raamat kuhugi kaduma ja see traagika oli kirjeldamatu. Nagu oleks päike kustunud, nagu oleks kokku kukkunud Viru hotell ja Eesti Televisioon muutuks taas mustvalgeks ja näitaks õhtuseks multikaks "Klaasikillumängu".

Selle raamatu tiitellehe teisel küljel on kirjas, et pildid on pärit ja tekstid tõlgitud soomekeelesest ajakirjast Aku Ankka. Huvitav, kas ka Disney kompanii taskusse jõudis Kunsti kirjastusest autorihonorari? Aga ju toonased kommunistlikud inimesed sellele ei mõelnud, kõik, mis oli, oli kõigi oma, ja see, et Disney oli nüüd meie oma, oli ainult hea.

Mis selles Donaldi koomiksiraamatus siis nii erilist oli? No muidugi see rõõm, et pilte oli palju, lugemist vähe. Ja kogu aeg toimub midagi. On küll raamat, aga tegelikult nagu multikas. Parimad koomiksid on selles raamatus need, kus tegutseb Doonald. Päris normaalne inimene, või part, ta ei ole. Donald on neurootiline, kindlasti tegutseb rohkem, kui mõtleb, ja klassikalise koomilise kangelasena ta ei tunnista enda vigu seni, kuni asjad on juba päris valesti, aga ka siis tuleb lõpuks kuskilt lahendus, mis tegelikult sobib Donaldile. Kindlasti edastab see teos meile hoopis teistsuguseid väärtusi, kui me olime harjunud. Siin ei ole metsas kännu otsas kassi, kes kutsub lapsi lugema ja kes ei oska, saab tukast sugeda. Selmet olla korralik ja usin ja kasin, võib olla hoolimatu, ablas ja pöörane ning taga ajada ei vähemat ega rohkemat kui kulda. See liin läbib raamatut. Kui nüüd järgi mõelda, siis kas need väärtused, mida piilupart Donald esindab, pole mitte kapitalistliku maailma alusteks? 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.