Endla tähistab 105. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

Endla teater tähistab juubelit etendusega
Endla teater tähistab juubelit etendusega "Mitte praegu, kallis". Autor/allikas: ERR

Endla teater tähistab 105. sünnipäeva, mille puhul esietendub Inglise näitekirjanike Ray Cooney ja John Chapmani näidend "Mitte praegu, kallis!".

Tragikomöödias "Mitte praegu, kallis" satuvad valel ajal ja vales kohas kokku abikaasad ja armukesed ning käivitub hoogne peitusemäng, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nad on normaalsed inimesed, kes oma lolluses satuvad lihtsalt sellisesse olukorda, mis tundub ikka täiesti absurdne ja tundub, et inimene sellisesse olukorda ei satu. Tegelaste jaoks on see tragöödia ja publiku jaoks peaks olema komöödia," selgitas lavastaja, Endla teatri loominguline juht Ingomar Vihmar.

Et luua intiimsemat õhkkonda, tuli lavastuse tarbeks Endla lava väiksemaks muuta.

"Tegelikult oli ju alguses mõte teha seda kuskil väikeses ruumis, mingis kasukasalongis või väikeses poekeses, aga see läks keeruliseks. Pärnus oli raske sellist kohta leida," ütles Vihmar.

Ingomar Vihmar loodab, et tulevikus publiku huvi teatri vastu aina kasvab. "Totaalne halleluuja võiks siin olla. Kõik inimesed võiksid Endla teatrisse tulla. Kas see on eksperimentaalne või komöödia, kogu aeg kõik käiks," ütles ta.

Ühe osatäitja Jaan Rekkori sõnul ei tohiks end teatris liiga koduselt ka tunda. "See hakkab võib-olla tekkima ja eks see sõltub inimestevahelistest suhetest, kuidas inimesed omavahel läbi saavad ja peaasi, et väga koduseks ei muutuks. Koduseks muutugu kodus," ütles ta.

Jaan Rekkor astus palgalise näitlejana Endla lavale juba 1980. aastate alguses ja on praegu Endla teatri kõige vanem meesnäitleja.

Toimetaja: Merili Nael



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: