90 raamatut 90 päevaga. Andres Vanapa "Pihlakaviin" ({{commentsTotal}})

Andres Vanapa Autor: err

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1974

Portigalis leiab aset Nelgirevolutsioon. 25. aprillil toimub Lissabonis riigipööre, kukutatakse valitsus ja alates 1933. aastast Portugalis kehtinud Estado Novo režiim. Stephen Kingil ilmub tema esimene romaan "Carrie". New Yorkis tuleb kokku ansambel Ramones. Saksamaal toodetakse esimene Volkwagen Golfi mudel. Komeet Wild 2 möödub Jupiterist, mille tugev gravitatsiooniline tõmme muudab komeedi orbiiti ning tõi ta Päikesesüsteemi ossa.

Sel aastal valmib prantslastel mängufilm "Emma­nuelle". Mõned eestlased näevad seda filmi Soome televisioonist alles kolmteist aastat hiljem. Aga midagi toimub selles vallas ka Eestis. Ühel hommikul on raamatupoodide ees trügimist. Müügile tuleb raamat "Avameelselt abielust". Järjekord on pikk, rüselemist kontrollib miilits, lõpuks ometi hakatakse eestlastele rääkima seksist. Ja nii nagu ka "Emmenuelle" jõuab meieni soomlaste kaudu, nii pärineb ka see raamat soomlastelt.

Kuskil sealsamas poes seisab luuleriiulil ka Andres Vanapa samal ajal ilmunud kogu "Pihlakaviin". Ilmselt selle järgi hommikul tunde enne poe avamist järjekorda ei kogunetud. Kuid mine tea. Äkki üks inimene just nimelt soovis osta mitte avameelset abieluraamatut, vaid Vanapa luulet. See oleks kuidagi vanapalik. Sest Vanapa ise oli ülikaval, ta tekstid on seda ja ka ta ise oli alati kavala naeratusega, juuksed püsti peas, ta nägi välja nagu rõõmus saapahari.

Ja võimalik, et Vanapa ka ise naeris neid tekste kirjutades, kasvõi juba sellepärast, et kuidas lugeja neid tekste loeb ja mida siis sellest peab arvama. Neid Vanapa luuletusi on jube hea ja lihtne lugeda, aga vaat, rääkida on raske. Sest nad on nagu armastusluule ja ei ole kah, on nagu looduslüürika ja pole kah, on nagu naljakas, aga on hoopis tõsine, kohati isegi surmtõsine. Ja selle koha peal, kus midagi tabavat öelda ei oska, on parim lugeda Vanapa tabavaid luuletusi. Mu arust need kõige etemad tekstid on tal imelühikesed. Lõpetuseks siis paar luuletust.

 

Ülalt vaadates

lugupeetud näitleja

jätab te kõnnak soovida

altpoolt on korras

 

 

Pihlakaviinade aeg.

Linnas nägin üht meest,

kes muutub ikka tõsisemaks, tõsisemaks.

Sügis on käes.

 

 

Just paksus metsas,

seal, kus lind ei vidista,

ma nägin reetmist.

 

 

Ise alles

über alles

 

 

Ja kõige viimakseks puhas klassika ja kuld üheskoos:

Naisterahvad ja meesterahvad

need on ainuksed rahvad

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.