Keelesäuts. Presidendi perekonnanime käänamisest ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Seoses aruteludega, kuidas käänata meie uue presidendi perekonnanime, on minultki korduvalt seisukohavõttu küsitud – et kuidas minu arust peaks, kas (kelle?) "Kaljulaiu" ja (keda?) "Kaljulaidu" või (kelle?) "Kaljulaidi" ja (keda?) "Kaljulaidi".

Üldreegel ütleb, et perenimesid käänatakse nagu vastavaid eestikeelseid käändsõnugi. Siin on üksjagu erandeid, aga lihtsaid liitsõnalisi perenimesid mina nende hulka ei arvaks. Seega eelistan ma igal juhul öelda "Kaljulaiu" ja "Kaljulaidu", mitte "Kaljulaidi" ja "Kaljulaidi" – just nõndasamuti, nagu me ütleme "Kaljuranna" ja "Kaljuranda", mitte "Kaljurandi" ja "Kaljurandi".

Siit-sealt on olnud kuulda arvamust, et nime käänatagu nii, nagu nimekandja ise tahab. See on armas mõte küll, aga kehtib enamasti hoopis teist laadi nimede puhul ning üldise reegli väärtust ega staatust sellel pole. Pealegi, mis saaks siis, kui nimekandja tahe pole teada? Või siis, kui nimekandjal endalgi eelistus puudub? Eks sel juhul tuleb ikka lähtuda üldreeglist. Nimekandja erisoovi arvestatagu aga juhul, kui see ei lähe vastuollu terve mõistuse ning eesti keele käänamise loogika ja loomulikkusega.

Kaljulaid on üks ääretult loogiline ja loomulik eestikeelne nimi. Ärgem siis käänakem seda puiselt ja kantseliitlikult – Kaljulaidi –, vaid nõndasamuti loogilises ja loomulikus eesti keeles – Kaljulaiu.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: