Jaak Johanson: pärimuses avaneb suurem maailm ({{commentsTotal}})

Plekktrummi saatekülaliseks oli pärimusmuusik Jaak Johanson, kellega vesteldi Eesti Rahva Muuseumi näitusest "Uurali kaja" ja sellest, mida annab kultuuripärandi mõistmine laiemas kontekstis.

Jaak Johanson leiab, et pärimuskultuuris peitub palju sügavam maailm kui see, mis on käegakatsutav ja nähtav: "See on seotud otsinguga, et meie nähtava maailma sees oleks suurem maailm, kus kõik on salapärane ja kus on asju, mida me ei tea. Minu jaoks on see olnud pärimus ja rahvalaulud."

Rääkides "Uurali kaja" näitusest, mis selgitab soome-ugri rahvaste kultuurilisi seoseid, tõi Johanson välja, et see teema on oluline ja ka hõimupäevade korraldamise kontekstis päevakorras. Samas soome-ugri tausta mõistmise kohapealt on ilmselt enamiku arusaamad üsna üldised. "Ilmselt see tähendab midagi kõigi jaoks, aga enamuse jaoks on seal mingisugune katkestus vahel, nagu regilauluga, me kõik oleme kuskilt õpikust midagi lugenud, mingeid koori ja bändi variante sellest kuulnud, aga seda isiklikku suhet ei ole. See on mingi üldine kultuuriline kategooria, aga sellisena ta ilmselt omab ka mingisugust tähendust meie kõigi jaoks," selgitas ta.

Johansoni sügavam huvi pärandkultuuri vastu sai alguse juba noores eas, kui ta püüdis leida midagi, mille kaudu maailma konstrueerida: "Mind köitis see mõte, et sa saadki sellest mingisugust vaimutoitu, et sa vaatad sinna tagasi.” Nüüd huvitab teda aga hõimurahvaste ajaloo juures just see pool, mis aitab mõista, mis ühe väikerahva kultuuriga võib juhtuda. „On huvitav, mis meie kui samasse seltsi kuuluva rahvana võib juhtuda, kui me satume keerulisematesse olukordadesse või kui me pea kaotame. Näiteks maride ja udmurtide kultuuris – on huvitav vaadata, mis sellest mingil hetkel muutub kitšiks või mis on see ametlik rahva- ja pärimusmuusika ja millal satub sekka ka midagi tõelist. See on jätkuvalt põnev."

Pärimusmuusikuna hindab Johanson aga seda osa pärandist, mis jääb väljapoole muuseumi seinu "Ühtpidi mulle väga meeldiks kui me suudaks jätkata sellist joont, et me ei ehitaks suuri muuseume ja ei teeks suuri ausambaid. See, mis on muuseumis või fondis, võiks olla inimeste hulgas laiali või hajutatult hoitud. Mingil moel see suur muuseum on nagu enesekolonisatsioon. Teisalt see on mingi statement ja seda tuleb ka teha, see on nagu paabulinnu saba, seda peab näitama. See käib lihtsalt mänguplatsi reeglite juurde."

Teatud osa kultuurist jääb aga alati väljapoole muuseumiseinu ja elavas traditsioonis leidub alati osa, mis kannab salapära. "Mulle meeldib Eestist nii mõelda, et Eesti sees on üks teine Eesti, mis on palju suurem kui see nähtav Eesti ja ilmselt see on ka see, miks ta alles on. Mingid asjad lähevad radari alla, just selles mõttes, et radar ei korja neid üles," rääkis Johanson.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.