Jaak Johanson: pärimuses avaneb suurem maailm ({{commentsTotal}})

Plekktrummi saatekülaliseks oli pärimusmuusik Jaak Johanson, kellega vesteldi Eesti Rahva Muuseumi näitusest "Uurali kaja" ja sellest, mida annab kultuuripärandi mõistmine laiemas kontekstis.

Jaak Johanson leiab, et pärimuskultuuris peitub palju sügavam maailm kui see, mis on käegakatsutav ja nähtav: "See on seotud otsinguga, et meie nähtava maailma sees oleks suurem maailm, kus kõik on salapärane ja kus on asju, mida me ei tea. Minu jaoks on see olnud pärimus ja rahvalaulud."

Rääkides "Uurali kaja" näitusest, mis selgitab soome-ugri rahvaste kultuurilisi seoseid, tõi Johanson välja, et see teema on oluline ja ka hõimupäevade korraldamise kontekstis päevakorras. Samas soome-ugri tausta mõistmise kohapealt on ilmselt enamiku arusaamad üsna üldised. "Ilmselt see tähendab midagi kõigi jaoks, aga enamuse jaoks on seal mingisugune katkestus vahel, nagu regilauluga, me kõik oleme kuskilt õpikust midagi lugenud, mingeid koori ja bändi variante sellest kuulnud, aga seda isiklikku suhet ei ole. See on mingi üldine kultuuriline kategooria, aga sellisena ta ilmselt omab ka mingisugust tähendust meie kõigi jaoks," selgitas ta.

Johansoni sügavam huvi pärandkultuuri vastu sai alguse juba noores eas, kui ta püüdis leida midagi, mille kaudu maailma konstrueerida: "Mind köitis see mõte, et sa saadki sellest mingisugust vaimutoitu, et sa vaatad sinna tagasi.” Nüüd huvitab teda aga hõimurahvaste ajaloo juures just see pool, mis aitab mõista, mis ühe väikerahva kultuuriga võib juhtuda. „On huvitav, mis meie kui samasse seltsi kuuluva rahvana võib juhtuda, kui me satume keerulisematesse olukordadesse või kui me pea kaotame. Näiteks maride ja udmurtide kultuuris – on huvitav vaadata, mis sellest mingil hetkel muutub kitšiks või mis on see ametlik rahva- ja pärimusmuusika ja millal satub sekka ka midagi tõelist. See on jätkuvalt põnev."

Pärimusmuusikuna hindab Johanson aga seda osa pärandist, mis jääb väljapoole muuseumi seinu "Ühtpidi mulle väga meeldiks kui me suudaks jätkata sellist joont, et me ei ehitaks suuri muuseume ja ei teeks suuri ausambaid. See, mis on muuseumis või fondis, võiks olla inimeste hulgas laiali või hajutatult hoitud. Mingil moel see suur muuseum on nagu enesekolonisatsioon. Teisalt see on mingi statement ja seda tuleb ka teha, see on nagu paabulinnu saba, seda peab näitama. See käib lihtsalt mänguplatsi reeglite juurde."

Teatud osa kultuurist jääb aga alati väljapoole muuseumiseinu ja elavas traditsioonis leidub alati osa, mis kannab salapära. "Mulle meeldib Eestist nii mõelda, et Eesti sees on üks teine Eesti, mis on palju suurem kui see nähtav Eesti ja ilmselt see on ka see, miks ta alles on. Mingid asjad lähevad radari alla, just selles mõttes, et radar ei korja neid üles," rääkis Johanson.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Vaiko EplikVaiko Eplik
Vaiko Eplik avaldab Veokiplika nime alt sügisel automuusikat

Vaiko Eplik avaldas artistinime Veokiplika alt esimese singli "Bam Bam Bam". Muusiku sõnul ei ole see mitte tantsumuusika ega ka elektroonika, vaid kõige enam just automuusika.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.