Jaak Johanson: pärimuses avaneb suurem maailm ({{commentsTotal}})

Plekktrummi saatekülaliseks oli pärimusmuusik Jaak Johanson, kellega vesteldi Eesti Rahva Muuseumi näitusest "Uurali kaja" ja sellest, mida annab kultuuripärandi mõistmine laiemas kontekstis.

Jaak Johanson leiab, et pärimuskultuuris peitub palju sügavam maailm kui see, mis on käegakatsutav ja nähtav: "See on seotud otsinguga, et meie nähtava maailma sees oleks suurem maailm, kus kõik on salapärane ja kus on asju, mida me ei tea. Minu jaoks on see olnud pärimus ja rahvalaulud."

Rääkides "Uurali kaja" näitusest, mis selgitab soome-ugri rahvaste kultuurilisi seoseid, tõi Johanson välja, et see teema on oluline ja ka hõimupäevade korraldamise kontekstis päevakorras. Samas soome-ugri tausta mõistmise kohapealt on ilmselt enamiku arusaamad üsna üldised. "Ilmselt see tähendab midagi kõigi jaoks, aga enamuse jaoks on seal mingisugune katkestus vahel, nagu regilauluga, me kõik oleme kuskilt õpikust midagi lugenud, mingeid koori ja bändi variante sellest kuulnud, aga seda isiklikku suhet ei ole. See on mingi üldine kultuuriline kategooria, aga sellisena ta ilmselt omab ka mingisugust tähendust meie kõigi jaoks," selgitas ta.

Johansoni sügavam huvi pärandkultuuri vastu sai alguse juba noores eas, kui ta püüdis leida midagi, mille kaudu maailma konstrueerida: "Mind köitis see mõte, et sa saadki sellest mingisugust vaimutoitu, et sa vaatad sinna tagasi.” Nüüd huvitab teda aga hõimurahvaste ajaloo juures just see pool, mis aitab mõista, mis ühe väikerahva kultuuriga võib juhtuda. „On huvitav, mis meie kui samasse seltsi kuuluva rahvana võib juhtuda, kui me satume keerulisematesse olukordadesse või kui me pea kaotame. Näiteks maride ja udmurtide kultuuris – on huvitav vaadata, mis sellest mingil hetkel muutub kitšiks või mis on see ametlik rahva- ja pärimusmuusika ja millal satub sekka ka midagi tõelist. See on jätkuvalt põnev."

Pärimusmuusikuna hindab Johanson aga seda osa pärandist, mis jääb väljapoole muuseumi seinu "Ühtpidi mulle väga meeldiks kui me suudaks jätkata sellist joont, et me ei ehitaks suuri muuseume ja ei teeks suuri ausambaid. See, mis on muuseumis või fondis, võiks olla inimeste hulgas laiali või hajutatult hoitud. Mingil moel see suur muuseum on nagu enesekolonisatsioon. Teisalt see on mingi statement ja seda tuleb ka teha, see on nagu paabulinnu saba, seda peab näitama. See käib lihtsalt mänguplatsi reeglite juurde."

Teatud osa kultuurist jääb aga alati väljapoole muuseumiseinu ja elavas traditsioonis leidub alati osa, mis kannab salapära. "Mulle meeldib Eestist nii mõelda, et Eesti sees on üks teine Eesti, mis on palju suurem kui see nähtav Eesti ja ilmselt see on ka see, miks ta alles on. Mingid asjad lähevad radari alla, just selles mõttes, et radar ei korja neid üles," rääkis Johanson.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: