90 raamatut 90 päevaga. Leelo Tungal, "Koera elu" ({{commentsTotal}})

Suveilm.
Suveilm. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1976

USA kosmoselaev Viking maandub Marsil ja hakkab sealt Maale fotosid saatma. Neid fotosid nähes on paljud kindlad, et Marsil on voolanud vett. 18. juulil võidab Aavo Pikkuus Montreali olümpiamängudel jalgratta 100 kilomeetri meeskonnasõidus kuldmedali. See on tore. Sel aastal laiab aset ka halbu asju. 25. oktoobril toimub Osmussaares maavärin. Värina võimsust mõõdetakse Richteri skaala järgi 4,75 magnituudi. Midagi eriti hullu ei juhtu. Saare keskel tekib kivimajja pragu, mis ulatub räästast maapinnani. 8. augustil puhkeb Rakvere rajoonis Letipeal konflikt puhkavate tööliste ja tüli norivate purjus NSV Liidu piirivalvurite vahel. Üks valvur avab automaatrelvast tule, tappes 6 ja haavates 18 inimest. Lisaks tulistab ta rindu üht teda takistama tulnud kolleegi, kes sureb hiljem haiglas. Lõpuks sooritab laskja enesetapu endale näkku tulistades.

Selle ebameeldiva jutu peale on kohe hea rääkida kirjandusest. Aastal 1976 ilmub Lennart Meri "Hõbevalge" ja Leelo Tungla lasteluuleraamat "Koera elu". See on kontseptuaalne kogu. Kõik luuletused raamatus räägivat eri tõugu koertest, aga on luuletus ka päris krantsist. Leelo Tungla luuletusi ja jutte on alati mõnus lugeda. Olgugi, et nad on enamjaolt mõeldud lastele, kirjutab Tungal justkui inimesele. Mis polegi lastekirjanduse juures nii tavaline. Mõnikord on lastekirjanik liiga kehv kirjanik, et kirjutada täiskasvanule, aga lastele justkui võib. Teinekord muutub lastekirjanik ise lapseks, hakkab ninnutama-nännutama, tuti-pluti. Leelo Tunglal seda muret ei ole, ta on vaimukas ja tema lasteluule on selline, mida võib ükskõik kes lugeda. Nagu võib lugeda alati "Muumitrolle" või "Pipit".

Ja lastest veel. Eesti keeles ilmub ka Benjamin Spocki raamat "Teie laps". Kui kaks aastat tagasi – 1974 – ilmus raamat "Avameelselt abielust", mis kindlasti mõjus eestlaste iibele positiivselt, ja Leelo Tungal teeb omalt poolt, et neil lastel oleks tasemel luulet, siis Spocki raamat mõjub vastupidiselt. Lõpuks ometi saavad nõukogude eesti inimesed teada, kuidas peab lapsi kasvatama! Seda raamatut lugedes peab ütlema, et kerge see ei ole. Võimalik, et paljud on just tänu sellele "Teie lapse" raamatule laste saamisest hoidunud või seda edasi lükanud, sest tulevik näib kui koera elu. Juba mähkmepaneku õpetus võtab enda alla pool lehekülge tihedat teksti. Lapse toitmisest ei taha rääkidagi. Paar lauset lõpetuseks ehk siiski:

"Kui te toidate last kunstlikult, ostke vähemalt 9 pudelit. Päevas läheb teil tarvis 6-8 pudelit, tõenäoliselt lõhute mõne ka ära. Ka on teil vaja suurt kastrulit pudelite keetmiseks jne."

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: