90 raamatut 90 päevaga. Madis Kõiv, Hando Runnel, "Küüni täitmine" ({{commentsTotal}})

Hein
Hein Autor/allikas: Postimees/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1978

Punaste Brigaadide sissid röövivad Itaalia peaministri Aldo Moro, nõudes kõigi kommunistidest vangide vabastamist. 1. märtsil leiab aset hauarööv. Seekord pole tegemist mõne vaaraoga, vaid lahti on kaevatud Charlie Chaplini haud ja laip koos kirstuga on varastatud. Kaks töötut immigranti soovivad Chaplini laiba eest lunaraha. Päris loll nali, ilmselt isegi Chaplin poleks naernud. Ameerikas jõuab kinolinale romantiline muusikalifilm "Grease". Vietnam ründab Kambodžat. Londonis sünnib esimene katseklaasilaps Louise Brown. Eestis tähistatakse Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Ilmub Jüri Üdi luulekogu "Ma olin Jüri Üdi". Seal on read:
käib kulla ülekuldamine
ei väsi naine mees ei nolk
käib oma aia muldamine
ja naabri aeda lendab solk
mu rahvus eestlane
ja sugu: mees
ma olen sündinud ENSV-s

Ja sel aastal trükib ajakiri Looming ära ka Madis Kõivu ja Hando Runneli näidendi "Küüni täitmine". Kõiv ja Runnel kasutavad pseudonüümi Jaanus Andreus Nooremb.

Ühtpidi on seal kõik eesti kirjanduse austajale tuttav – tegelased on maainimesed, tegevuspaigaks küün, ka tegevus on tuttav – tehakse tööd, täpsemalt pannakse heinu küüni. Pealkiri ütleb seda samuti, kõik oleks justkui selge. Aga midagi on ikkagi teisiti, see ei ole siiski päris realism ega sotsrealism, seal ei täideta viisaastaku plaani, üks mees küll käsutab ja õiendab, et peab tööd tegema, aga mida näidend edasi, seda kahtlasemaks kõik muutub. Keegi kaob heintesse ära, ilmub lõpuks välja, aga kus, mis ilmas ta päriselt käis, me ei tea. Ka see küün ise ja hein, mida sinna pannakse, muutub aina ebamäärasemaks. Tegelikult pole Kõivu puhul mitte midagi selge. Kõige vähem aeg. Kõiv küll kirjutab näidendi alguses, et selle teksti puhul on täidetud nii aja-, koha- kui tegevuseühtsus. Ühelt poolt nii ongi, aga teispidi on see ka nali, sest see, kuidas aeg seal liigub, pole kuidagi ühetine.

Kohe näidendi algul räägitakse ajast, küsitakse, palju kell on, vist on kümme, vist on kümme hommikul. Niisiis tööpäev on alanud, terve päeva hangutakse heinu. Kuid vahepeal liigub see aeg eriti kiiresti, ette ja taha, vahepeal seisab kõik paigal. Ja lõpuks ei lõpegi midagi ära, isegi see näidend. Üks mees jääbki oma monoloogi pidama.

Loen ette lõpuremargi:

Aga see jutt ei lõpe kunagi. Sellel jutul ei ole lõppu nähagi, sest eesriie on ammugi ette vajunud, teater ammugi tühi, aastaid juba tühi ja varemeis, varemeil ehk kasekesedki kasvamas, võibolla metski selle koha peal, võib-olla metski saanud kivisöeks, naftaks, nende lademete kohale ehitatud uus, ajakohane bensiinijaam, teenindamine ööpäev läbi, vaeoautodele talongidega, sõiduautodele ka sularahas. 

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.