Maarja Vaino: mis on riigi saladus? ({{commentsTotal}})

Raamatud.
Raamatud. Autor/allikas: Brenda Clarke/Creative Commons

Hiljuti esitleti kirjanike liidu musta laega saalis soome kuulsaima kirjaniku Mika Waltari romaani "Riigi saladus" värsket tõlget. Romaani on välja andnud kirjastus Varrak ning selle on tõlkinud Piret Saluri.

Waltari looming näib maailmas tegevat läbi järjekordset uuestisündi, nii et oleme oma uute tõlgetega trendis. Kuid loomulikult pole see ainus põhjus, miks romaanist rääkida. Mika Waltari oli lisaks tuntud suure Eesti sõbrana, kes armastas ikka aeg-ajalt üle lahe Tallinna sisse põigata.

1941. aastal avaldas Waltari varjunime all Nauticus reportaaži "Tõde Eesti, Läti ja Leedu kohta", kus kirjeldatakse üsna detailselt Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liitu. Seppo Zetterbergi hinnangul on Waltari raamatu eesmärgiks olnud soov "tugevdada soomlaste vaimset vastupanu".

Ja see on põhjus, miks rääkida ka 1959. aastal ilmunud "Riigi saladusest" rohkem kui lihtsalt raamatust. Teose tegevustik leiab aset üle 2000 aasta tagasi. Kuid segane aeg, mis peategelast, jõukal järjel roomlast Markus Mezentius Manilianust ümbritseb, meenutab kahtlaselt palju seda, mille keskel elame praegu meie. Waltari ajalooromaanide eriline võlu ongi selles, et ükskõik, kui kaugele aega tagasi minnes oskab ta inimesi ja elu kirjeldada ikka nii, nagu oleks kõik juhtunud alles eile. Lugeja kaasaeg oleks kui subtiitrina ajalooainesele lisatud.

Romaani vältel otsib Markus Manilianus vastust küsimusele, mis on riigi saladus. Riigi all mõeldakse teoses Jumala riiki. Kuid selget ega otsest vastust talle keegi ei anna – ja ilmselt ei saagi anda. See on lõppude lõpuks tunnetuse valda kuuluv asi.

Kuid samasugune tunnetuslik küsimus tekib maise riigi puhul. Riigil on küll selged välised tunnused nagu piir, kodanikkond ja valitsus. Kuid lisaks on tal nähtamatu tasand. Ning mõnes mõttes teeb riigist riigi just see hoomamatu, kuid tõhus side, mis liidab kodanikkonna millekski suuremaks kui lihtsalt riigi elanikeks. Kas pole nii, et armas on ikka see, millega on hingeline side? Ning kas pole ka nii, et hingelist sidet ei saa mõõta ega määrata, ta lihtsalt tekib ja on, kui selleks on põhjust ja pinnast. Ja kui ta on tugev, siis on teda raske, võib-olla võimatu lõhkuda.

Nii tundubki mulle, et kui räägime praegu jälle kord julgeolekust ja murest võimaliku agressiooni pärast, tuleks pilk pöörata lisaks välisele – mõistagi vajalikule sõjalisele võimekusele – ka selle hoomamatu, sisemise riigi poole. Sest mõnes mõttes on seesama Zetterbergi mainitud "vaimse vastupanu" võtmesõna see, mis riigi nähtamatul tasandil julgeoleku tagab.

See vaimne vastupanu koosneb iseenesest lihtsast retseptist – usust endasse rahvana ning hingelisest sidemest oma riigiga. Selle retsepti erakordselt oluline koostisaine on tugev kultuur ning tugeva kultuuri osa on omakorda väärtkirjandus – nii meie enda oma kui ka tõlgitud teosed. Kirjandus on erakordselt tugev meedium, mis inimesi lausa põlvkondade kaupa ühte seob.

Nii kirjanduse kui ka teiste kultuurinähtuste mõju vaimse julgeolekuallikana ei tohiks alahinnata, tegelikult lausa vastupidi – tugev kultuuritunnetus ja seotus on sisemised julgeolekuallikad. Sel tunnetusel ei tohi lasta fragmenteeruda ning hajuda.

Teiste sõnadega: kultuur ei tohi kunagi olla teisejärguline küsimus. See vast ongi üks oluline riigi toimimise saladus. Mika Waltari ajalooromaanide lugemine aitab sellele äratundmisele kindlasti kaasa.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.
Evald Okase muuseumis saab poppi ja glämmi

Evald Okase muusemi galeriis avatakse 27. juunil kell 17 Ivar Kaasiku ja Andro Kööbi maalinäitus "Pop & glam", kuraatoriks Harry Liivrand.

Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Katarina Tomps
Teatraalne kaamera. Katarina Tomps, "Don Quijote"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Kadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.