Maarja Vaino: mis on riigi saladus? ({{commentsTotal}})

Raamatud.
Raamatud. Autor/allikas: Brenda Clarke/Creative Commons

Hiljuti esitleti kirjanike liidu musta laega saalis soome kuulsaima kirjaniku Mika Waltari romaani "Riigi saladus" värsket tõlget. Romaani on välja andnud kirjastus Varrak ning selle on tõlkinud Piret Saluri.

Waltari looming näib maailmas tegevat läbi järjekordset uuestisündi, nii et oleme oma uute tõlgetega trendis. Kuid loomulikult pole see ainus põhjus, miks romaanist rääkida. Mika Waltari oli lisaks tuntud suure Eesti sõbrana, kes armastas ikka aeg-ajalt üle lahe Tallinna sisse põigata.

1941. aastal avaldas Waltari varjunime all Nauticus reportaaži "Tõde Eesti, Läti ja Leedu kohta", kus kirjeldatakse üsna detailselt Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liitu. Seppo Zetterbergi hinnangul on Waltari raamatu eesmärgiks olnud soov "tugevdada soomlaste vaimset vastupanu".

Ja see on põhjus, miks rääkida ka 1959. aastal ilmunud "Riigi saladusest" rohkem kui lihtsalt raamatust. Teose tegevustik leiab aset üle 2000 aasta tagasi. Kuid segane aeg, mis peategelast, jõukal järjel roomlast Markus Mezentius Manilianust ümbritseb, meenutab kahtlaselt palju seda, mille keskel elame praegu meie. Waltari ajalooromaanide eriline võlu ongi selles, et ükskõik, kui kaugele aega tagasi minnes oskab ta inimesi ja elu kirjeldada ikka nii, nagu oleks kõik juhtunud alles eile. Lugeja kaasaeg oleks kui subtiitrina ajalooainesele lisatud.

Romaani vältel otsib Markus Manilianus vastust küsimusele, mis on riigi saladus. Riigi all mõeldakse teoses Jumala riiki. Kuid selget ega otsest vastust talle keegi ei anna – ja ilmselt ei saagi anda. See on lõppude lõpuks tunnetuse valda kuuluv asi.

Kuid samasugune tunnetuslik küsimus tekib maise riigi puhul. Riigil on küll selged välised tunnused nagu piir, kodanikkond ja valitsus. Kuid lisaks on tal nähtamatu tasand. Ning mõnes mõttes teeb riigist riigi just see hoomamatu, kuid tõhus side, mis liidab kodanikkonna millekski suuremaks kui lihtsalt riigi elanikeks. Kas pole nii, et armas on ikka see, millega on hingeline side? Ning kas pole ka nii, et hingelist sidet ei saa mõõta ega määrata, ta lihtsalt tekib ja on, kui selleks on põhjust ja pinnast. Ja kui ta on tugev, siis on teda raske, võib-olla võimatu lõhkuda.

Nii tundubki mulle, et kui räägime praegu jälle kord julgeolekust ja murest võimaliku agressiooni pärast, tuleks pilk pöörata lisaks välisele – mõistagi vajalikule sõjalisele võimekusele – ka selle hoomamatu, sisemise riigi poole. Sest mõnes mõttes on seesama Zetterbergi mainitud "vaimse vastupanu" võtmesõna see, mis riigi nähtamatul tasandil julgeoleku tagab.

See vaimne vastupanu koosneb iseenesest lihtsast retseptist – usust endasse rahvana ning hingelisest sidemest oma riigiga. Selle retsepti erakordselt oluline koostisaine on tugev kultuur ning tugeva kultuuri osa on omakorda väärtkirjandus – nii meie enda oma kui ka tõlgitud teosed. Kirjandus on erakordselt tugev meedium, mis inimesi lausa põlvkondade kaupa ühte seob.

Nii kirjanduse kui ka teiste kultuurinähtuste mõju vaimse julgeolekuallikana ei tohiks alahinnata, tegelikult lausa vastupidi – tugev kultuuritunnetus ja seotus on sisemised julgeolekuallikad. Sel tunnetusel ei tohi lasta fragmenteeruda ning hajuda.

Teiste sõnadega: kultuur ei tohi kunagi olla teisejärguline küsimus. See vast ongi üks oluline riigi toimimise saladus. Mika Waltari ajalooromaanide lugemine aitab sellele äratundmisele kindlasti kaasa.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: