Maarja Vaino: mis on riigi saladus? ({{commentsTotal}})

Raamatud. Autor: Brenda Clarke/Creative Commons

Hiljuti esitleti kirjanike liidu musta laega saalis soome kuulsaima kirjaniku Mika Waltari romaani "Riigi saladus" värsket tõlget. Romaani on välja andnud kirjastus Varrak ning selle on tõlkinud Piret Saluri.

Waltari looming näib maailmas tegevat läbi järjekordset uuestisündi, nii et oleme oma uute tõlgetega trendis. Kuid loomulikult pole see ainus põhjus, miks romaanist rääkida. Mika Waltari oli lisaks tuntud suure Eesti sõbrana, kes armastas ikka aeg-ajalt üle lahe Tallinna sisse põigata.

1941. aastal avaldas Waltari varjunime all Nauticus reportaaži "Tõde Eesti, Läti ja Leedu kohta", kus kirjeldatakse üsna detailselt Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liitu. Seppo Zetterbergi hinnangul on Waltari raamatu eesmärgiks olnud soov "tugevdada soomlaste vaimset vastupanu".

Ja see on põhjus, miks rääkida ka 1959. aastal ilmunud "Riigi saladusest" rohkem kui lihtsalt raamatust. Teose tegevustik leiab aset üle 2000 aasta tagasi. Kuid segane aeg, mis peategelast, jõukal järjel roomlast Markus Mezentius Manilianust ümbritseb, meenutab kahtlaselt palju seda, mille keskel elame praegu meie. Waltari ajalooromaanide eriline võlu ongi selles, et ükskõik, kui kaugele aega tagasi minnes oskab ta inimesi ja elu kirjeldada ikka nii, nagu oleks kõik juhtunud alles eile. Lugeja kaasaeg oleks kui subtiitrina ajalooainesele lisatud.

Romaani vältel otsib Markus Manilianus vastust küsimusele, mis on riigi saladus. Riigi all mõeldakse teoses Jumala riiki. Kuid selget ega otsest vastust talle keegi ei anna – ja ilmselt ei saagi anda. See on lõppude lõpuks tunnetuse valda kuuluv asi.

Kuid samasugune tunnetuslik küsimus tekib maise riigi puhul. Riigil on küll selged välised tunnused nagu piir, kodanikkond ja valitsus. Kuid lisaks on tal nähtamatu tasand. Ning mõnes mõttes teeb riigist riigi just see hoomamatu, kuid tõhus side, mis liidab kodanikkonna millekski suuremaks kui lihtsalt riigi elanikeks. Kas pole nii, et armas on ikka see, millega on hingeline side? Ning kas pole ka nii, et hingelist sidet ei saa mõõta ega määrata, ta lihtsalt tekib ja on, kui selleks on põhjust ja pinnast. Ja kui ta on tugev, siis on teda raske, võib-olla võimatu lõhkuda.

Nii tundubki mulle, et kui räägime praegu jälle kord julgeolekust ja murest võimaliku agressiooni pärast, tuleks pilk pöörata lisaks välisele – mõistagi vajalikule sõjalisele võimekusele – ka selle hoomamatu, sisemise riigi poole. Sest mõnes mõttes on seesama Zetterbergi mainitud "vaimse vastupanu" võtmesõna see, mis riigi nähtamatul tasandil julgeoleku tagab.

See vaimne vastupanu koosneb iseenesest lihtsast retseptist – usust endasse rahvana ning hingelisest sidemest oma riigiga. Selle retsepti erakordselt oluline koostisaine on tugev kultuur ning tugeva kultuuri osa on omakorda väärtkirjandus – nii meie enda oma kui ka tõlgitud teosed. Kirjandus on erakordselt tugev meedium, mis inimesi lausa põlvkondade kaupa ühte seob.

Nii kirjanduse kui ka teiste kultuurinähtuste mõju vaimse julgeolekuallikana ei tohiks alahinnata, tegelikult lausa vastupidi – tugev kultuuritunnetus ja seotus on sisemised julgeolekuallikad. Sel tunnetusel ei tohi lasta fragmenteeruda ning hajuda.

Teiste sõnadega: kultuur ei tohi kunagi olla teisejärguline küsimus. See vast ongi üks oluline riigi toimimise saladus. Mika Waltari ajalooromaanide lugemine aitab sellele äratundmisele kindlasti kaasa.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.