90 raamatut 90 päevaga. Aino Pervik, "Arabella, mereröövli tütar" ({{commentsTotal}})

Arabella, mereröövli tütar
Arabella, mereröövli tütar

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1982.

Ilmuma hakkab ajakiri Teater. Muusika. Kino. 13. oktoobri öösel puhkeb salapärastel asjaoludel Tallinnas Niguliste kirikus tulekahju. Soomlased valivad endale presidendiks Mauno Koivisto ja avavad Helsingis metroo. Toimub Falklandi sõda. 2. aprillil okupeerivad Argentina väed Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia saadab oma väed saari tagasi vallutama. Sõda kestab 74 päeva ja lõpeb Argentina vägede alistumisega. Londonis sünnib prints William. Ajakiri Time annab sel aastal oma aasta inimese tiitli sel korral mitte inimesele, vaid kompuutrile. Toyota toob turule oma uue automudeli Camry. Itaalias, Veronas jõuab esmakordselt letile küpsetis nimega ciabatta.

Eestis jõuab raamatupoe lettidele Hando Runneli luulekogu "Punaste õhtute purpur" ja Aino Perviku "Arabella, mereröövli tütar". Teema, millega nii Runnel kui Pervik oma raamatutes tegelevad, on headus ja kurjus. Runnelil on muidugi oma hea ja kurja võitlus, ta ajab selgelt oma eesti asja. Me kõik ju tema seda Justamendi laulu – "Maa tuleb täita lastega". Laul on selline ilus ja helge, kiigutav. Tihti on nende lauludega nii, et laulad küll, aga sõnu ei panegi tähele. Kuid ka selles luuletuses kirjutab Runnel võitlusest:

"maa tuleb täita lastega
ja laulude ja lastega
ja kõige vastu võidelda
mis võõrastav või vaenulik
mis vaenulik või valelik
ja võidelda kus võimalik
kus võimalik ning vajalik
sest elu kõik on ajalik
ja lastele jääb tulevik
ja maa ja kõik see minevik"

Aasta on 1982, on selge, kelle vastu tuleb võidelda, kes on need võõrad ja vaenulikud. Tänasel päeval saaks see luuletus hoopis teise varjundi. Eesti asja ajamine jääks muidugi endiselt.

Perviku hea ja kurja võitlus toimub aga mereröövlite ja merehädalise Hasseni vahel. See raamat on nii-öelda piraadipõnevik, aga samas ka täiesti filosoofiline, seal küsitakse ära kõige olulisemad küsimused nagu näiteks mis on surm, millest inimene koosneb, kust tuleb kurjus. Ja seejuures ei muutu raamat moralistlikuks, ja pole ka lihtsalt action.

Arabellast on tehtud ka väga hea film. Aga ainus asi, mida filmile ette heita, on see, et on välja jäetud raamatu üks parimaid kohti. Selleks on Lendav Hollandlane. Lendav Hollandlane on ulpiv kummituslaev ja mereröövlipealik Taaniel Tina meestest kolm lähevad sinna laevale, lootes leida varandust ja jäävad laevale terveks ööks. Hommikul tuleb vaid kaks meestest tagasi:

"Tulijad olid Martsipan ja teine sõjalaeva meestest. Nad mõlemad olid üleöö halliks läinud ja nende silmi ei võinud keegi vaadata. Jube oli taluda nende pilku.
"Mis seal oli?" küsis Taaniel
"Ära seda iial küsi, pealik!" ütles Martsipan."

Ja nii jääbki. Enam ei pöörduta Lendava Hollandlase juurde tagasi, ei seletata, mida see tähendas ja mis seal laeval meestega jutus. Kas pole mitte kõhe ja samas paeluv?

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: