Raul Järg: Bilbao efekt või Sheffieldi sündroom? ({{commentsTotal}})

Soome Guggenheimi muuseumi arhitektuurikonkursi finaali jõudnud töö
Soome Guggenheimi muuseumi arhitektuurikonkursi finaali jõudnud töö Autor/allikas: pressimaterjalid

Täna räägin Bilbao sündroomist. Tegemist ei ole mingi uue haiguse ega tõvega. Bilbao sündroom on nähtus, mille abil kirjeldada hea arhitektuuri ja majanduse seoseid.

Bilbao on iidne linn Hispaanias - Baskimaa süda. Eelmise sajandi 80ndatel aastatel tabas piirkonda ränk majanduskriis, millega kaasnes tööstuse drastiline kokkutõmbumine. Kriisis otsis piirkond võimalusi majanduse ümber orienteerimiseks. Linnajuhid tegid teadliku otsuse panustada kultuuri ja teenuste arendusse.

1997. aastal ehk pea 20 aastat tagasi avatigi Bilbaos Guggenheimi muuseumi filiaal, autoriks tuntud Kanada päritolu arhitekt Frank Gehry. Selle hoone rajamine osutus piirkonna eduka muutumise võtmeks ja sümboliks. Guggenheimi muuseum tõi esimese kolme aastaga piirkonda ligi 4 miljonit väliskülalist. Majandusse toodi täiendavad 500 miljonit ning ehituskulud teeniti tasa rekordiliselt lühikese aja - kolme aastaga. Täna sümboliseerib Bilbao Guggengeimi muuseum edukat muutust majandustruktuuris, turundusvõtit ning head arhitektuuri.

Pea samal ajal, 1997, avati Helsingis Kiasma Moodsa Kunsti Muuseum. Autoriks tuntud Ameerika arhitekt Steven Holl. Avamise järgselt tõi see palju külastajaid, esimestel aastatel ligi 300 tuhat aastas, kuid uudsuse kadumisega kahanes ka publiku huvi. 2013. aastaks oil külastajate arv langenud pea poole võrra. Uue hoo saavutamiseks on Helsingi ette võtnud järgmise julge teekonna, kavandades mere äärde Guggenheimi muuseumi, proovimaks, kas Bilbao efekti on võimalik saavutada ka hallis põhjamaa kliimas. 2014. aastal alanud arhitektuurivõistlusest võttis igatahes osa pretsedenditult rohkelt arhitekte. Laekus üle 1700 kavandi.

Näide vastupidisest tulemusest, 1999. aastal avati Inglismaal Sheffieldis Popmuusika keskus eesmärgiga jõuda 300 tuhande külastajani aastas. Esimesel aastal suudeti saavutada sellest vaid pool ning 15 kuud peale avamist pandi keskuse uksed kinni. Põhjuseid on ilmselt mitmeid, aga kindel on, et muuseum ei suutnud äratada külastajate huvi ei arhitektuuri ega sisuga.

Miks on see meie jaoks oluline? Eelmisel kuul, mihklipäeval, avati Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus maja. Pikk ja vaevaline teekond päädis võimsa ja põnevat arhitektuurielamust pakkuva hoonega. Kindlasti on tegemist Eesti arhitektuuriloo mõjuka maamärgiga, mis on viimastel aastatel valminud Tartu Ülikooli Narva kolledži kõrval väärikaks teetähiseks. Hoone autorid on rahvusvahelise taustaga arhitektid - Dan Dorell Itaaliast, Lina Ghotmeh Liibanonist ja Tsuyoshi Tane Jaapanist.

Tasemel arhitektuur toob tähelepanu ja sellega kaasneb tasuta reklaam. Sel kevadel, veel enne hoone avamist pälvisid ERMi arhitektid Prantsuse riigi AFEX auhinna. Tegu on iga kahe aasta tagant välja antava auhinnaga silmapaistvale arhitektuurile väljaspool Prantsusmaad. Usun ja loodan, et tunnustusele on tulemas lisa. Inglise arhitekt ja arhitektuurimanager Rober White on uurinud hoone kui brändi väärtust ja leidnud, et hea arhitektuur ja sellega kaasnev meedikajastus toob majanduslikku kasu läbi kuvandi loomise. Tänu arhitektuurile kogub tuntust majas tegutsev ettevõte või organisatsioon, tuues sinna nii rohkem külastajaid ja kliente.

ERMi puhul näitab aeg, kas tegu on Billbao efekti või Sheffieldi sündroomiga. Endise tartlasena usun ja soovin muidugi esimest. Samas ühest suurepärasest muuseumist ei piisa, et linn suudaks pakkuda tervikuna väärtuslikku keskkonda. Vaadates Tartu linna kavandatavaid arhitektuuri- ja avaliku ruumi projekte näen, et ka edaspidi on põhjust oodata positiivseid üllatusi. Tartu pakub enamat kui vaid üht briljanti võsa vahel. Linn on elukeskkond ning peab tervikuna olema väärtuslik ja väärikas, sest linnaruum ei ole liftišaht.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Vaiko EplikVaiko Eplik
Vaiko Eplik avaldab Veokiplika nime alt sügisel automuusikat

Vaiko Eplik avaldas artistinime Veokiplika alt esimese singli "Bam Bam Bam". Muusiku sõnul ei ole see mitte tantsumuusika ega ka elektroonika, vaid kõige enam just automuusika.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.