Raul Järg: Bilbao efekt või Sheffieldi sündroom? ({{commentsTotal}})

Soome Guggenheimi muuseumi arhitektuurikonkursi finaali jõudnud töö
Soome Guggenheimi muuseumi arhitektuurikonkursi finaali jõudnud töö Autor/allikas: pressimaterjalid

Täna räägin Bilbao sündroomist. Tegemist ei ole mingi uue haiguse ega tõvega. Bilbao sündroom on nähtus, mille abil kirjeldada hea arhitektuuri ja majanduse seoseid.

Bilbao on iidne linn Hispaanias - Baskimaa süda. Eelmise sajandi 80ndatel aastatel tabas piirkonda ränk majanduskriis, millega kaasnes tööstuse drastiline kokkutõmbumine. Kriisis otsis piirkond võimalusi majanduse ümber orienteerimiseks. Linnajuhid tegid teadliku otsuse panustada kultuuri ja teenuste arendusse.

1997. aastal ehk pea 20 aastat tagasi avatigi Bilbaos Guggenheimi muuseumi filiaal, autoriks tuntud Kanada päritolu arhitekt Frank Gehry. Selle hoone rajamine osutus piirkonna eduka muutumise võtmeks ja sümboliks. Guggenheimi muuseum tõi esimese kolme aastaga piirkonda ligi 4 miljonit väliskülalist. Majandusse toodi täiendavad 500 miljonit ning ehituskulud teeniti tasa rekordiliselt lühikese aja - kolme aastaga. Täna sümboliseerib Bilbao Guggengeimi muuseum edukat muutust majandustruktuuris, turundusvõtit ning head arhitektuuri.

Pea samal ajal, 1997, avati Helsingis Kiasma Moodsa Kunsti Muuseum. Autoriks tuntud Ameerika arhitekt Steven Holl. Avamise järgselt tõi see palju külastajaid, esimestel aastatel ligi 300 tuhat aastas, kuid uudsuse kadumisega kahanes ka publiku huvi. 2013. aastaks oil külastajate arv langenud pea poole võrra. Uue hoo saavutamiseks on Helsingi ette võtnud järgmise julge teekonna, kavandades mere äärde Guggenheimi muuseumi, proovimaks, kas Bilbao efekti on võimalik saavutada ka hallis põhjamaa kliimas. 2014. aastal alanud arhitektuurivõistlusest võttis igatahes osa pretsedenditult rohkelt arhitekte. Laekus üle 1700 kavandi.

Näide vastupidisest tulemusest, 1999. aastal avati Inglismaal Sheffieldis Popmuusika keskus eesmärgiga jõuda 300 tuhande külastajani aastas. Esimesel aastal suudeti saavutada sellest vaid pool ning 15 kuud peale avamist pandi keskuse uksed kinni. Põhjuseid on ilmselt mitmeid, aga kindel on, et muuseum ei suutnud äratada külastajate huvi ei arhitektuuri ega sisuga.

Miks on see meie jaoks oluline? Eelmisel kuul, mihklipäeval, avati Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus maja. Pikk ja vaevaline teekond päädis võimsa ja põnevat arhitektuurielamust pakkuva hoonega. Kindlasti on tegemist Eesti arhitektuuriloo mõjuka maamärgiga, mis on viimastel aastatel valminud Tartu Ülikooli Narva kolledži kõrval väärikaks teetähiseks. Hoone autorid on rahvusvahelise taustaga arhitektid - Dan Dorell Itaaliast, Lina Ghotmeh Liibanonist ja Tsuyoshi Tane Jaapanist.

Tasemel arhitektuur toob tähelepanu ja sellega kaasneb tasuta reklaam. Sel kevadel, veel enne hoone avamist pälvisid ERMi arhitektid Prantsuse riigi AFEX auhinna. Tegu on iga kahe aasta tagant välja antava auhinnaga silmapaistvale arhitektuurile väljaspool Prantsusmaad. Usun ja loodan, et tunnustusele on tulemas lisa. Inglise arhitekt ja arhitektuurimanager Rober White on uurinud hoone kui brändi väärtust ja leidnud, et hea arhitektuur ja sellega kaasnev meedikajastus toob majanduslikku kasu läbi kuvandi loomise. Tänu arhitektuurile kogub tuntust majas tegutsev ettevõte või organisatsioon, tuues sinna nii rohkem külastajaid ja kliente.

ERMi puhul näitab aeg, kas tegu on Billbao efekti või Sheffieldi sündroomiga. Endise tartlasena usun ja soovin muidugi esimest. Samas ühest suurepärasest muuseumist ei piisa, et linn suudaks pakkuda tervikuna väärtuslikku keskkonda. Vaadates Tartu linna kavandatavaid arhitektuuri- ja avaliku ruumi projekte näen, et ka edaspidi on põhjust oodata positiivseid üllatusi. Tartu pakub enamat kui vaid üht briljanti võsa vahel. Linn on elukeskkond ning peab tervikuna olema väärtuslik ja väärikas, sest linnaruum ei ole liftišaht.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.