Raul Järg: Bilbao efekt või Sheffieldi sündroom? ({{commentsTotal}})

Soome Guggenheimi muuseumi arhitektuurikonkursi finaali jõudnud töö
Soome Guggenheimi muuseumi arhitektuurikonkursi finaali jõudnud töö Autor/allikas: pressimaterjalid

Täna räägin Bilbao sündroomist. Tegemist ei ole mingi uue haiguse ega tõvega. Bilbao sündroom on nähtus, mille abil kirjeldada hea arhitektuuri ja majanduse seoseid.

Bilbao on iidne linn Hispaanias - Baskimaa süda. Eelmise sajandi 80ndatel aastatel tabas piirkonda ränk majanduskriis, millega kaasnes tööstuse drastiline kokkutõmbumine. Kriisis otsis piirkond võimalusi majanduse ümber orienteerimiseks. Linnajuhid tegid teadliku otsuse panustada kultuuri ja teenuste arendusse.

1997. aastal ehk pea 20 aastat tagasi avatigi Bilbaos Guggenheimi muuseumi filiaal, autoriks tuntud Kanada päritolu arhitekt Frank Gehry. Selle hoone rajamine osutus piirkonna eduka muutumise võtmeks ja sümboliks. Guggenheimi muuseum tõi esimese kolme aastaga piirkonda ligi 4 miljonit väliskülalist. Majandusse toodi täiendavad 500 miljonit ning ehituskulud teeniti tasa rekordiliselt lühikese aja - kolme aastaga. Täna sümboliseerib Bilbao Guggengeimi muuseum edukat muutust majandustruktuuris, turundusvõtit ning head arhitektuuri.

Pea samal ajal, 1997, avati Helsingis Kiasma Moodsa Kunsti Muuseum. Autoriks tuntud Ameerika arhitekt Steven Holl. Avamise järgselt tõi see palju külastajaid, esimestel aastatel ligi 300 tuhat aastas, kuid uudsuse kadumisega kahanes ka publiku huvi. 2013. aastaks oil külastajate arv langenud pea poole võrra. Uue hoo saavutamiseks on Helsingi ette võtnud järgmise julge teekonna, kavandades mere äärde Guggenheimi muuseumi, proovimaks, kas Bilbao efekti on võimalik saavutada ka hallis põhjamaa kliimas. 2014. aastal alanud arhitektuurivõistlusest võttis igatahes osa pretsedenditult rohkelt arhitekte. Laekus üle 1700 kavandi.

Näide vastupidisest tulemusest, 1999. aastal avati Inglismaal Sheffieldis Popmuusika keskus eesmärgiga jõuda 300 tuhande külastajani aastas. Esimesel aastal suudeti saavutada sellest vaid pool ning 15 kuud peale avamist pandi keskuse uksed kinni. Põhjuseid on ilmselt mitmeid, aga kindel on, et muuseum ei suutnud äratada külastajate huvi ei arhitektuuri ega sisuga.

Miks on see meie jaoks oluline? Eelmisel kuul, mihklipäeval, avati Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus maja. Pikk ja vaevaline teekond päädis võimsa ja põnevat arhitektuurielamust pakkuva hoonega. Kindlasti on tegemist Eesti arhitektuuriloo mõjuka maamärgiga, mis on viimastel aastatel valminud Tartu Ülikooli Narva kolledži kõrval väärikaks teetähiseks. Hoone autorid on rahvusvahelise taustaga arhitektid - Dan Dorell Itaaliast, Lina Ghotmeh Liibanonist ja Tsuyoshi Tane Jaapanist.

Tasemel arhitektuur toob tähelepanu ja sellega kaasneb tasuta reklaam. Sel kevadel, veel enne hoone avamist pälvisid ERMi arhitektid Prantsuse riigi AFEX auhinna. Tegu on iga kahe aasta tagant välja antava auhinnaga silmapaistvale arhitektuurile väljaspool Prantsusmaad. Usun ja loodan, et tunnustusele on tulemas lisa. Inglise arhitekt ja arhitektuurimanager Rober White on uurinud hoone kui brändi väärtust ja leidnud, et hea arhitektuur ja sellega kaasnev meedikajastus toob majanduslikku kasu läbi kuvandi loomise. Tänu arhitektuurile kogub tuntust majas tegutsev ettevõte või organisatsioon, tuues sinna nii rohkem külastajaid ja kliente.

ERMi puhul näitab aeg, kas tegu on Billbao efekti või Sheffieldi sündroomiga. Endise tartlasena usun ja soovin muidugi esimest. Samas ühest suurepärasest muuseumist ei piisa, et linn suudaks pakkuda tervikuna väärtuslikku keskkonda. Vaadates Tartu linna kavandatavaid arhitektuuri- ja avaliku ruumi projekte näen, et ka edaspidi on põhjust oodata positiivseid üllatusi. Tartu pakub enamat kui vaid üht briljanti võsa vahel. Linn on elukeskkond ning peab tervikuna olema väärtuslik ja väärikas, sest linnaruum ei ole liftišaht.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: