Raul Järg: Bilbao efekt või Sheffieldi sündroom? ({{commentsTotal}})

Soome Guggenheimi muuseumi arhitektuurikonkursi finaali jõudnud töö
Soome Guggenheimi muuseumi arhitektuurikonkursi finaali jõudnud töö Autor/allikas: pressimaterjalid

Täna räägin Bilbao sündroomist. Tegemist ei ole mingi uue haiguse ega tõvega. Bilbao sündroom on nähtus, mille abil kirjeldada hea arhitektuuri ja majanduse seoseid.

Bilbao on iidne linn Hispaanias - Baskimaa süda. Eelmise sajandi 80ndatel aastatel tabas piirkonda ränk majanduskriis, millega kaasnes tööstuse drastiline kokkutõmbumine. Kriisis otsis piirkond võimalusi majanduse ümber orienteerimiseks. Linnajuhid tegid teadliku otsuse panustada kultuuri ja teenuste arendusse.

1997. aastal ehk pea 20 aastat tagasi avatigi Bilbaos Guggenheimi muuseumi filiaal, autoriks tuntud Kanada päritolu arhitekt Frank Gehry. Selle hoone rajamine osutus piirkonna eduka muutumise võtmeks ja sümboliks. Guggenheimi muuseum tõi esimese kolme aastaga piirkonda ligi 4 miljonit väliskülalist. Majandusse toodi täiendavad 500 miljonit ning ehituskulud teeniti tasa rekordiliselt lühikese aja - kolme aastaga. Täna sümboliseerib Bilbao Guggengeimi muuseum edukat muutust majandustruktuuris, turundusvõtit ning head arhitektuuri.

Pea samal ajal, 1997, avati Helsingis Kiasma Moodsa Kunsti Muuseum. Autoriks tuntud Ameerika arhitekt Steven Holl. Avamise järgselt tõi see palju külastajaid, esimestel aastatel ligi 300 tuhat aastas, kuid uudsuse kadumisega kahanes ka publiku huvi. 2013. aastaks oil külastajate arv langenud pea poole võrra. Uue hoo saavutamiseks on Helsingi ette võtnud järgmise julge teekonna, kavandades mere äärde Guggenheimi muuseumi, proovimaks, kas Bilbao efekti on võimalik saavutada ka hallis põhjamaa kliimas. 2014. aastal alanud arhitektuurivõistlusest võttis igatahes osa pretsedenditult rohkelt arhitekte. Laekus üle 1700 kavandi.

Näide vastupidisest tulemusest, 1999. aastal avati Inglismaal Sheffieldis Popmuusika keskus eesmärgiga jõuda 300 tuhande külastajani aastas. Esimesel aastal suudeti saavutada sellest vaid pool ning 15 kuud peale avamist pandi keskuse uksed kinni. Põhjuseid on ilmselt mitmeid, aga kindel on, et muuseum ei suutnud äratada külastajate huvi ei arhitektuuri ega sisuga.

Miks on see meie jaoks oluline? Eelmisel kuul, mihklipäeval, avati Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus maja. Pikk ja vaevaline teekond päädis võimsa ja põnevat arhitektuurielamust pakkuva hoonega. Kindlasti on tegemist Eesti arhitektuuriloo mõjuka maamärgiga, mis on viimastel aastatel valminud Tartu Ülikooli Narva kolledži kõrval väärikaks teetähiseks. Hoone autorid on rahvusvahelise taustaga arhitektid - Dan Dorell Itaaliast, Lina Ghotmeh Liibanonist ja Tsuyoshi Tane Jaapanist.

Tasemel arhitektuur toob tähelepanu ja sellega kaasneb tasuta reklaam. Sel kevadel, veel enne hoone avamist pälvisid ERMi arhitektid Prantsuse riigi AFEX auhinna. Tegu on iga kahe aasta tagant välja antava auhinnaga silmapaistvale arhitektuurile väljaspool Prantsusmaad. Usun ja loodan, et tunnustusele on tulemas lisa. Inglise arhitekt ja arhitektuurimanager Rober White on uurinud hoone kui brändi väärtust ja leidnud, et hea arhitektuur ja sellega kaasnev meedikajastus toob majanduslikku kasu läbi kuvandi loomise. Tänu arhitektuurile kogub tuntust majas tegutsev ettevõte või organisatsioon, tuues sinna nii rohkem külastajaid ja kliente.

ERMi puhul näitab aeg, kas tegu on Billbao efekti või Sheffieldi sündroomiga. Endise tartlasena usun ja soovin muidugi esimest. Samas ühest suurepärasest muuseumist ei piisa, et linn suudaks pakkuda tervikuna väärtuslikku keskkonda. Vaadates Tartu linna kavandatavaid arhitektuuri- ja avaliku ruumi projekte näen, et ka edaspidi on põhjust oodata positiivseid üllatusi. Tartu pakub enamat kui vaid üht briljanti võsa vahel. Linn on elukeskkond ning peab tervikuna olema väärtuslik ja väärikas, sest linnaruum ei ole liftišaht.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: