Tartu hullub koos kirjanike, kunstnike ja muusikutega ({{commentsTotal}})

{{1478682736000 | amCalendar}}
Oskar Hanska
Oskar Hanska Autor/allikas: Pressimaterjalid

10. ja 11. novembril tuleb taas rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival Hullunud Tartu, mille eesmärk on kontsentreerituks ja löövaks jäädes elavdada Tartu ja kogu Eesti kultuurielu. "Hullunud Tartu“ on ka üks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna mainesündmustest.

Festival "Hullunud Tartu" püüab pakkuda võimalikult elavat loomingut, mistõttu on sel aastal kutsutud esinema ansambel Una Corda: harf (Liis Viira), klavessiin (Ene Nael) ja kannel (Kristi Mühling). Eesti kirjanikest saab kuulda Jüri Kolki, Piret Bristolit, Mihkel Kaevatsit, Asko Künnapit, Igor Kotjuhhi, Joanna Ellmanni, Kristina Viini, Murcat, Indrek Koffi, Jan Kausi, Marko Kompust, Ivar Silda, Eda Ahit, Kristjan Haljakit ja Hasso Krulli. Väliskülalistest tulevad kohale Domingo de Ramos Peruust, Esa Hirvonen ja Susinukke Kosola Soomest, Chris Stewart Inglismaalt ning Oskar Hanska ja Olivia Bergdahl Rootsist.

Domingo de Ramos on elav luuleklassik Peruust. Tema luule hõlmab väga laia skaalat, ulatudes armastuse keerukusest, erootika ilust ja rõõmust urbanistliku ängi, võõrandumise ning Peruu pealinna Lima nurgataguste kirjeldusteni. De Ramose luules miksitakse muusikat, popkunsti ja ketšua keelt.

Inglane Chris Stewart elab elu kui tekstipõhist seiklusmängu. Järgmisel aastal esineb ta Cheltenhami kirjandusfestivalil. 2015. aastal oli ta rahvusvahelise videoluule festivali CYCLOP võistluse nominent. Tema luulet ja lugusid on ilmunud ajakirjades "The Wrong Quarterly”, "The Atticus Review”, ja mujalgi. Ta on tegelenud visuaalse luulega.

Rootslanna Olivia Bergdahl on luuleprõmmuga tegelenud juba 15 aastat ehk üle poole enda elust. Temalt on ilmunud luuleraamat, auhinnatud novell ja eelmisel aastal ka romaan. Oliviat võib määratleda kirjaniku ja lavaluuletajana.

Oskar Hanska on kahtlematult Rootsi juhtivamaid luuleprõmmijaid. Nagu Olivia on Oskargi võitnud Rootsi esivõistlusi. Ta esineb väga palju väljaspool Rootsit, kuid suurem osa ta ajast kulub õpitubade läbiviimisele koolides, vanglates ja mujal.

Meile tuttav Esa Hirvonen on luuletaja ja rännumees, kes on kodu leidnud Turu linnas. Ta korraldab iga-aastast peamiselt Edela-Soomes toimuvat festivali "Runoviikko”, mis on ka "Hullunud Tartu" partnerfestival. Hirvonenilt kostab tänase Turu luule kõige valjem ja omapärasem hääl. Tema loomingut iseloomustavad kiired muutused ja luule teatav argisus. Aktiivse esinemise kõrval on Hirvonen ka oluline piirkonna kirjanduselu korraldaja, sest juhatab Edela-Soomes tegutsevat ühendust "Poetry Week”.

Susinukke Kosola on 25-aastane punk- ja anarhialuuletaja, kes on eeskätt tuntud oma energilise esinemisviisi poolest. Kuni eelmise aasta luulekogu ilmumiseni oli tema luulet ilmunud vaid perioodikas. Ta on anarhistliku kirjastuse Kolera asutaja.

Tänavused kunstnikud on Tiit Pääsuke, Laurentsius, Mati Kütt, Kristina Viin, Kudrun Vungi, Kärt Rebane ja Kairo ning nende tööd lähevad üles Genialistide Klubisse. Alles hiljuti mitmeid preemiaid saanud Ülo Kriguli kooripala esiettekanne toimub mäluasutuste segakoori MaSk ning Una Corda esituses. Järelpeol esineb Cathouse Radio ja plaate mängivad DJ Kaspar Jassa ning Psühhodisko diskorid.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: