Väiksemaid maakonnalehti võib ees oodata ühinemine ({{commentsTotal}})

Ajakirjandusuurijad ja maakonnalehtede peatoimetajad leidsid Põltsamaal eestikeelse ajakirjanduse 250. sünnipäeval, et väiksemaid maakonnalehti ootab ees ühinemine. Eesti ajalehtede liidu andmeil on Eestis praegu 17 maakonnalehte.

Tartu ülikooli ajakirjandussotsioloogia lektor Ragne Kõuts-Klemmi sõnul on Eesti maakonnalehtede seas praegu selliseid, mis ei suuda tõhusalt täita kohalikule ajakirjandusele seatud rolli. Ehkki praegu pole veel teada, millised omavalitsused haldusreformi käigus tekivad, võivad reformi käigus tekkivad väga tugevad omavalitsuste infolehed survestada maakonnalehti tegema kvaliteetsemat ajakirjandust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma näen küll, et surve omavalitsuste väljaannete poolt võib tekkida maakonnalehtedele, mis võib panna neid ka oma olukorra üle tõsiselt järele mõtlema. Ja leidma ka siis viise, kuidas oma rolli tõhusamalt täita," rääkis Kõuts-Klemm.

Viljandimaa maakonnalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre nõustus Kõuts-Klemmiga, et haldusreform võib muuta maakonnalehtede kvaliteeti. Väre sõnul pole lugejatel vaja nii-öelda sülekoera ühiskonna valvekoera asemele, mistõttu peaksid väiksemad maakonnalehed ühinema. "Kindlasti võib tuua see surve, et kui tekivad suured omavalitsused, kes loovad ka mingisugused suuremad munitsipaalväljaanded, siis see sunnib ka maakonnalehti omavahel ühinema," rääkis Väre.

Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev näeb, et ühinemise kõrval võib maakonnalehtede positsiooni parandada reklaami tugevam reguleerimine. "Mida poliitikud saaksid ikkagi teha, on see, et võib-olla on mõistlik kuidagi reguleerida seda, et munitsipaalajakirjanduses ei ilmuks reklaami, mis on tegelikult ju on kõlvatu konkurents," ütles ta.

Jõgevamaa maakonnalehe Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik ütles aga, et ehkki reklaamimüüjate ja lugejate vähenemine teevad küll paberlehe tegemise keerulisemaks, siis haldusreform ei saa kohustada väiksemaid maakonnalehti ühinema. "Hetkel ma küll seda võimalust ei näe, kellega me peaksime ühinema. Jõgevamaa koosneb kolmest piirkonnast, Jõgeva keskel, Põltsamaa ja siis Peipsiäär. Mismoodi see haldusreform hakkab minema, seda me ei tea, sest praegu ta meil vähemasti läheb suhteliselt mööda meie oma piire," tõdes Laasik.

Toimetaja: Rutt Ernits



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: