Väiksemaid maakonnalehti võib ees oodata ühinemine
Ajakirjandusuurijad ja maakonnalehtede peatoimetajad leidsid Põltsamaal eestikeelse ajakirjanduse 250. sünnipäeval, et väiksemaid maakonnalehti ootab ees ühinemine. Eesti ajalehtede liidu andmeil on Eestis praegu 17 maakonnalehte.
Tartu ülikooli ajakirjandussotsioloogia lektor Ragne Kõuts-Klemmi sõnul on Eesti maakonnalehtede seas praegu selliseid, mis ei suuda tõhusalt täita kohalikule ajakirjandusele seatud rolli. Ehkki praegu pole veel teada, millised omavalitsused haldusreformi käigus tekivad, võivad reformi käigus tekkivad väga tugevad omavalitsuste infolehed survestada maakonnalehti tegema kvaliteetsemat ajakirjandust, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ma näen küll, et surve omavalitsuste väljaannete poolt võib tekkida maakonnalehtedele, mis võib panna neid ka oma olukorra üle tõsiselt järele mõtlema. Ja leidma ka siis viise, kuidas oma rolli tõhusamalt täita," rääkis Kõuts-Klemm.
Viljandimaa maakonnalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre nõustus Kõuts-Klemmiga, et haldusreform võib muuta maakonnalehtede kvaliteeti. Väre sõnul pole lugejatel vaja nii-öelda sülekoera ühiskonna valvekoera asemele, mistõttu peaksid väiksemad maakonnalehed ühinema. "Kindlasti võib tuua see surve, et kui tekivad suured omavalitsused, kes loovad ka mingisugused suuremad munitsipaalväljaanded, siis see sunnib ka maakonnalehti omavahel ühinema," rääkis Väre.
Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev näeb, et ühinemise kõrval võib maakonnalehtede positsiooni parandada reklaami tugevam reguleerimine. "Mida poliitikud saaksid ikkagi teha, on see, et võib-olla on mõistlik kuidagi reguleerida seda, et munitsipaalajakirjanduses ei ilmuks reklaami, mis on tegelikult ju on kõlvatu konkurents," ütles ta.
Jõgevamaa maakonnalehe Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik ütles aga, et ehkki reklaamimüüjate ja lugejate vähenemine teevad küll paberlehe tegemise keerulisemaks, siis haldusreform ei saa kohustada väiksemaid maakonnalehti ühinema. "Hetkel ma küll seda võimalust ei näe, kellega me peaksime ühinema. Jõgevamaa koosneb kolmest piirkonnast, Jõgeva keskel, Põltsamaa ja siis Peipsiäär. Mismoodi see haldusreform hakkab minema, seda me ei tea, sest praegu ta meil vähemasti läheb suhteliselt mööda meie oma piire," tõdes Laasik.
Toimetaja: Rutt Ernits