Peeter Helme: kuidas tuua Narva tagasi kultuurilukku? ({{commentsTotal}})

"Võit Narva all" Autor/allikas: Rootsi Rahvusmuuseum

Kui tihti me kuuleme midagi Narvast? Enamasti satub suuruselt kolmas Eesti linn uudistesse kas seoses mingite piiriületuskorra muudatustega või tehakse Narvast juttu seoses integratsiooni, enamasti selle puudumisega. Midagi head Narvast naljalt ei kuule. Või vähemasti on see kuni viimase ajani nii olnud.

Tore uudis oli Vaba Lava otsus laieneda Narva. See on kahtlemata positiivne märk, mis ehk aitab tuua Narva senisest enam Eesti kultuuripildile. Täpsemalt: ehk aitab see tuua Narva tagasi Eesti kultuuripildile. On ju sellel linnal olnud Eesti kultuuriloos tähtis roll, Narvast pärineb terve hulk olulisi kultuuritegelasi. Olgu neist siin nimetatud vaid mõned: Paul Keres, Kersti Merilaas, Artur Rinne või näiteks ka saksa viiuldaja ja helilooja Alexander Ritter. Kuid nimed nimedeks.

Koha olemasolu maailma kultuurikaardil või tema puudumise sealt määrab isikunimedest ilmselt rohkemgi see raskesti määratletav miski, mida võib nimetada mõjuks, tähenduseks või auraks, vanasti oleks vahest öeldud ka kuulsus või väärikus...

Väga selgelt väljendub see mõju või väärikus mingist kohast loodud kunstiteostes. Selles, kui ligitõmbav või inspireeriv konkreetne koht kunstiloojatele on. On kohti, nagu näiteks Rooma või Pariis, millest on loodud lugematul arvul teoseid. On aga kohti, millest on loodud vähem. Samas ei määra seegi veel kõike. Jüri Tuulik näiteks kirjutas üksi Abruka saare Eesti kirjanduses suureks. Või tänu Vaino Vahingule on Tartumaa kagutipus asuv Aravu küla Eesti kultuuriloos olemas.

Kuid midagi näitab siiski ka puhas aritmeetika: kui palju, kui hästi, kui huvitavalt. Ja Narva on inspireerinud väga erinevaid loojaid. Olgu muusikast mainitud Rootsis, Soomes ja Eestis riigipeade ja väejuhtide matustel mängitav "Narva marss" või Raimond Valgre "Narva valss", mida vast kõik teavad.

Muidugi on Narva tormiline ajalugu andnud ainest maalikunstnikele: näiteks kujutab Rootsi ajaloomaalija Gustaf Cederströmi maal "Võit Narva all" oma vägevuse tipul olevat Karl XII võtmas vastu Vene vägede alistumist; vastaspoole triumfe jäädvustas aga Kuramaa päritolu Nikolai Sauerweid, kellelt pärineval maalil takistab Peeter I vastvallutatud Narvas marodööritsevaid vene sõdureid, taustaks barokse linna kaunis arhitektuur.

Narvast on ka kirjutatud. Kirjutatud on palju, kirjutatud on hästi ja kirjutatud on huvitavalt. Aga ei ole kirjutatud viimasel ajal. Mõne erandiga siiski: Märt Lauri mahukas romaanis "Lahustumine" leidub võimas linna pommitamise ja Narvast põgenemise kirjeldus. Aga nagu näha, räägitakse siingi vaid möödanikust. Möödanikuainelisi teoseid leiab teisigi. Näiteks Tiit Aleksejevi 2010. aasta näidendi "Leegionärid" taustaks on Narva langemine Punaarmee kätte 1944. aastal, üks peategelastest on lausa narvalane, kes oma kodulinna meenutamiseks ka sõna saab.

Kaugemale minevikku minnes leiame Eduard Vilde Kreenholmi-romaani "Raudsed käed", mõne aasta eest ilmus ka Adolf Kraani sõjaeelsel ajal kirjutatud "Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja päevil", kus tegelikult Narvast väga ei räägitagi, see on lihtsalt lähtekoht. Või siis Vladimir Beekman, kelle sulest pärineb, noh, mis siin salata, purupunane "Narva kosk", mille tegevus hargneb 1918. aasta kevadel. 1930ndate Narva teismeliste elu ja tegemisi kujutab Adolf Rammo noortetriloogia "Šahh Madan", "Hundipassiga koolipoiss" ja "Kibekäppade küpsetuskojas", mis ilmusid 70ndatel aastatel. Veelgi kaugemale ajalukku – ja mitte ainult Narva, vaid kogu Eesti minevikku – paigutub Enn Kippeli 1937. aasta romaani "Kui Raudpea tuli" tegevus.

Nõnda võttes on Narval kindel ja väärikas koht meie kirjandusloos ja kultuuriloos üldisemalt, kuid kahjuks jääb suur osa sellest ajalukku ning küsimus kõlab: kuidas tuua Narva tagasi?

Kindlasti on Narva suurem kultuuriline suhtlemine ülejäänud Eestiga selleks vajalik ja see ka toimub. Mis lubab loota, et küll ka viljad peagi küpsevad. Tegelikult isegi osaliselt on juba küpsenud: 2013. aastal ilmus toonase Tartu Ülikooli Narva kolledži juhi, praeguse sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sulest "Minu Narva". See näitab, et Narva inspireerib küll, nagu iga koht, kui suhtuda sellesse heatahtliku huviga. Seda huvi peaks lihtsalt rohkem olema.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Vaiko EplikVaiko Eplik
Vaiko Eplik avaldab Veokiplika nime alt sügisel automuusikat

Vaiko Eplik avaldas artistinime Veokiplika alt esimese singli "Bam Bam Bam". Muusiku sõnul ei ole see mitte tantsumuusika ega ka elektroonika, vaid kõige enam just automuusika.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.