Peeter Helme: kuidas tuua Narva tagasi kultuurilukku? ({{commentsTotal}})

"Võit Narva all" Autor/allikas: Rootsi Rahvusmuuseum

Kui tihti me kuuleme midagi Narvast? Enamasti satub suuruselt kolmas Eesti linn uudistesse kas seoses mingite piiriületuskorra muudatustega või tehakse Narvast juttu seoses integratsiooni, enamasti selle puudumisega. Midagi head Narvast naljalt ei kuule. Või vähemasti on see kuni viimase ajani nii olnud.

Tore uudis oli Vaba Lava otsus laieneda Narva. See on kahtlemata positiivne märk, mis ehk aitab tuua Narva senisest enam Eesti kultuuripildile. Täpsemalt: ehk aitab see tuua Narva tagasi Eesti kultuuripildile. On ju sellel linnal olnud Eesti kultuuriloos tähtis roll, Narvast pärineb terve hulk olulisi kultuuritegelasi. Olgu neist siin nimetatud vaid mõned: Paul Keres, Kersti Merilaas, Artur Rinne või näiteks ka saksa viiuldaja ja helilooja Alexander Ritter. Kuid nimed nimedeks.

Koha olemasolu maailma kultuurikaardil või tema puudumise sealt määrab isikunimedest ilmselt rohkemgi see raskesti määratletav miski, mida võib nimetada mõjuks, tähenduseks või auraks, vanasti oleks vahest öeldud ka kuulsus või väärikus...

Väga selgelt väljendub see mõju või väärikus mingist kohast loodud kunstiteostes. Selles, kui ligitõmbav või inspireeriv konkreetne koht kunstiloojatele on. On kohti, nagu näiteks Rooma või Pariis, millest on loodud lugematul arvul teoseid. On aga kohti, millest on loodud vähem. Samas ei määra seegi veel kõike. Jüri Tuulik näiteks kirjutas üksi Abruka saare Eesti kirjanduses suureks. Või tänu Vaino Vahingule on Tartumaa kagutipus asuv Aravu küla Eesti kultuuriloos olemas.

Kuid midagi näitab siiski ka puhas aritmeetika: kui palju, kui hästi, kui huvitavalt. Ja Narva on inspireerinud väga erinevaid loojaid. Olgu muusikast mainitud Rootsis, Soomes ja Eestis riigipeade ja väejuhtide matustel mängitav "Narva marss" või Raimond Valgre "Narva valss", mida vast kõik teavad.

Muidugi on Narva tormiline ajalugu andnud ainest maalikunstnikele: näiteks kujutab Rootsi ajaloomaalija Gustaf Cederströmi maal "Võit Narva all" oma vägevuse tipul olevat Karl XII võtmas vastu Vene vägede alistumist; vastaspoole triumfe jäädvustas aga Kuramaa päritolu Nikolai Sauerweid, kellelt pärineval maalil takistab Peeter I vastvallutatud Narvas marodööritsevaid vene sõdureid, taustaks barokse linna kaunis arhitektuur.

Narvast on ka kirjutatud. Kirjutatud on palju, kirjutatud on hästi ja kirjutatud on huvitavalt. Aga ei ole kirjutatud viimasel ajal. Mõne erandiga siiski: Märt Lauri mahukas romaanis "Lahustumine" leidub võimas linna pommitamise ja Narvast põgenemise kirjeldus. Aga nagu näha, räägitakse siingi vaid möödanikust. Möödanikuainelisi teoseid leiab teisigi. Näiteks Tiit Aleksejevi 2010. aasta näidendi "Leegionärid" taustaks on Narva langemine Punaarmee kätte 1944. aastal, üks peategelastest on lausa narvalane, kes oma kodulinna meenutamiseks ka sõna saab.

Kaugemale minevikku minnes leiame Eduard Vilde Kreenholmi-romaani "Raudsed käed", mõne aasta eest ilmus ka Adolf Kraani sõjaeelsel ajal kirjutatud "Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja päevil", kus tegelikult Narvast väga ei räägitagi, see on lihtsalt lähtekoht. Või siis Vladimir Beekman, kelle sulest pärineb, noh, mis siin salata, purupunane "Narva kosk", mille tegevus hargneb 1918. aasta kevadel. 1930ndate Narva teismeliste elu ja tegemisi kujutab Adolf Rammo noortetriloogia "Šahh Madan", "Hundipassiga koolipoiss" ja "Kibekäppade küpsetuskojas", mis ilmusid 70ndatel aastatel. Veelgi kaugemale ajalukku – ja mitte ainult Narva, vaid kogu Eesti minevikku – paigutub Enn Kippeli 1937. aasta romaani "Kui Raudpea tuli" tegevus.

Nõnda võttes on Narval kindel ja väärikas koht meie kirjandusloos ja kultuuriloos üldisemalt, kuid kahjuks jääb suur osa sellest ajalukku ning küsimus kõlab: kuidas tuua Narva tagasi?

Kindlasti on Narva suurem kultuuriline suhtlemine ülejäänud Eestiga selleks vajalik ja see ka toimub. Mis lubab loota, et küll ka viljad peagi küpsevad. Tegelikult isegi osaliselt on juba küpsenud: 2013. aastal ilmus toonase Tartu Ülikooli Narva kolledži juhi, praeguse sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sulest "Minu Narva". See näitab, et Narva inspireerib küll, nagu iga koht, kui suhtuda sellesse heatahtliku huviga. Seda huvi peaks lihtsalt rohkem olema.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.