Peeter Helme: kuidas tuua Narva tagasi kultuurilukku? ({{commentsTotal}})

"Võit Narva all" Autor/allikas: Rootsi Rahvusmuuseum

Kui tihti me kuuleme midagi Narvast? Enamasti satub suuruselt kolmas Eesti linn uudistesse kas seoses mingite piiriületuskorra muudatustega või tehakse Narvast juttu seoses integratsiooni, enamasti selle puudumisega. Midagi head Narvast naljalt ei kuule. Või vähemasti on see kuni viimase ajani nii olnud.

Tore uudis oli Vaba Lava otsus laieneda Narva. See on kahtlemata positiivne märk, mis ehk aitab tuua Narva senisest enam Eesti kultuuripildile. Täpsemalt: ehk aitab see tuua Narva tagasi Eesti kultuuripildile. On ju sellel linnal olnud Eesti kultuuriloos tähtis roll, Narvast pärineb terve hulk olulisi kultuuritegelasi. Olgu neist siin nimetatud vaid mõned: Paul Keres, Kersti Merilaas, Artur Rinne või näiteks ka saksa viiuldaja ja helilooja Alexander Ritter. Kuid nimed nimedeks.

Koha olemasolu maailma kultuurikaardil või tema puudumise sealt määrab isikunimedest ilmselt rohkemgi see raskesti määratletav miski, mida võib nimetada mõjuks, tähenduseks või auraks, vanasti oleks vahest öeldud ka kuulsus või väärikus...

Väga selgelt väljendub see mõju või väärikus mingist kohast loodud kunstiteostes. Selles, kui ligitõmbav või inspireeriv konkreetne koht kunstiloojatele on. On kohti, nagu näiteks Rooma või Pariis, millest on loodud lugematul arvul teoseid. On aga kohti, millest on loodud vähem. Samas ei määra seegi veel kõike. Jüri Tuulik näiteks kirjutas üksi Abruka saare Eesti kirjanduses suureks. Või tänu Vaino Vahingule on Tartumaa kagutipus asuv Aravu küla Eesti kultuuriloos olemas.

Kuid midagi näitab siiski ka puhas aritmeetika: kui palju, kui hästi, kui huvitavalt. Ja Narva on inspireerinud väga erinevaid loojaid. Olgu muusikast mainitud Rootsis, Soomes ja Eestis riigipeade ja väejuhtide matustel mängitav "Narva marss" või Raimond Valgre "Narva valss", mida vast kõik teavad.

Muidugi on Narva tormiline ajalugu andnud ainest maalikunstnikele: näiteks kujutab Rootsi ajaloomaalija Gustaf Cederströmi maal "Võit Narva all" oma vägevuse tipul olevat Karl XII võtmas vastu Vene vägede alistumist; vastaspoole triumfe jäädvustas aga Kuramaa päritolu Nikolai Sauerweid, kellelt pärineval maalil takistab Peeter I vastvallutatud Narvas marodööritsevaid vene sõdureid, taustaks barokse linna kaunis arhitektuur.

Narvast on ka kirjutatud. Kirjutatud on palju, kirjutatud on hästi ja kirjutatud on huvitavalt. Aga ei ole kirjutatud viimasel ajal. Mõne erandiga siiski: Märt Lauri mahukas romaanis "Lahustumine" leidub võimas linna pommitamise ja Narvast põgenemise kirjeldus. Aga nagu näha, räägitakse siingi vaid möödanikust. Möödanikuainelisi teoseid leiab teisigi. Näiteks Tiit Aleksejevi 2010. aasta näidendi "Leegionärid" taustaks on Narva langemine Punaarmee kätte 1944. aastal, üks peategelastest on lausa narvalane, kes oma kodulinna meenutamiseks ka sõna saab.

Kaugemale minevikku minnes leiame Eduard Vilde Kreenholmi-romaani "Raudsed käed", mõne aasta eest ilmus ka Adolf Kraani sõjaeelsel ajal kirjutatud "Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja päevil", kus tegelikult Narvast väga ei räägitagi, see on lihtsalt lähtekoht. Või siis Vladimir Beekman, kelle sulest pärineb, noh, mis siin salata, purupunane "Narva kosk", mille tegevus hargneb 1918. aasta kevadel. 1930ndate Narva teismeliste elu ja tegemisi kujutab Adolf Rammo noortetriloogia "Šahh Madan", "Hundipassiga koolipoiss" ja "Kibekäppade küpsetuskojas", mis ilmusid 70ndatel aastatel. Veelgi kaugemale ajalukku – ja mitte ainult Narva, vaid kogu Eesti minevikku – paigutub Enn Kippeli 1937. aasta romaani "Kui Raudpea tuli" tegevus.

Nõnda võttes on Narval kindel ja väärikas koht meie kirjandusloos ja kultuuriloos üldisemalt, kuid kahjuks jääb suur osa sellest ajalukku ning küsimus kõlab: kuidas tuua Narva tagasi?

Kindlasti on Narva suurem kultuuriline suhtlemine ülejäänud Eestiga selleks vajalik ja see ka toimub. Mis lubab loota, et küll ka viljad peagi küpsevad. Tegelikult isegi osaliselt on juba küpsenud: 2013. aastal ilmus toonase Tartu Ülikooli Narva kolledži juhi, praeguse sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sulest "Minu Narva". See näitab, et Narva inspireerib küll, nagu iga koht, kui suhtuda sellesse heatahtliku huviga. Seda huvi peaks lihtsalt rohkem olema.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: