90 raamatut 90 päevaga. Viivi Luik, "Seitsmes rahukevad" ({{commentsTotal}})

Viivi Luik
Viivi Luik

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1985.

Praegu võime öelda, et just see aasta tähistab murranguliste muutuste algust kogu NSV Liidus, sealhulgas Eestis. Aga 1985. aastal on mingeid muutusi veel raske ette näha. Jah, märtsis saab NLKP keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, kuid mida see tähendada võiks, ei oska keegi aimata. On ju riigijuhid viimasel ajal vahetunud silmatorkava sagedusega. Juunis algab joomarlusevastane kampaania, mis saab irvhammaste naljade ja rahva meelepaha sihtmärgiks. Hiljem öeldakse lausa, et just see punaimpeeriumi hukutabki – ühel hetkel jääb inimestele taskusse muidu viinale kulunud raha ning kaine peaga poes ringi vaadates märkab nõukogude kodanik, et osta pole midagi...

Kui muutused mingit eluvaldkonda puudutavad, siis vahest kirjandust. Eelkõige pean silmas Viivi Luige romaani "Seitsmes rahukevad". 60ndatel luuletajana kirjandusse tulnud ning hiljem lasteraamatuid kirjutanud Luik heidab siin lapse silme läbi pilgu sõjajärgsele Viljandimaale. Autobiograafiline romaan on silmatorkavalt avameelne, otsekohene ja aus, kirjeldades Stalini-aegset vaesust, hirmu ja ebakindlust. Kuid Luige kirjeldus ise pole hirmus, sest kõike näeb ju elurõõmus laps. Ega tema oska näiteks pööningul vedelevate raamatute lehekülgedelt vastunaerataval Hitleri- ja Stalini-onul vahet teha – ühed vahvad vuntsid mõlemad.

Tagantjärele tundub lausa hämmastav, et "Seitsmes rahukevad" ilmuda saab. Ja mitte ainult seda – 1986. aastal pärjatakse teost ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusauhinna ning Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinnaga, 1987. aastal järgneb Nõukogude Eesti preemia. Veel 80ndatel ilmub "Seitsmes rahukevad" näiteks soome, vene, ukraina ja rootsi keelde. Hiljem, juba 90ndatel tõlgitakse ja avaldatakse raamatut ohtralt üle terve ilma.

"Seitsmendast rahukevadest" on ka Eestis tehtud uustrükke, kuid mul ei lähe kunagi meelest, kuidas 1985. aastal on selle raamatu pehmete kaantega esmaväljaanne olemas kõigis kodudes ja täiskasvanud omavahel muust ei räägigi.

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Ian "Lemmy" Kilmister

Arvustus. Südamlik narkomemuaar

Uus raamat
"Lemmy. White Line Fever"
Autorid: Ian "Lemmy" Kilmister, Janiss Garza
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Kirjastus Tänapäev

FILM
Ivo Felt ja Zaza Urushadze Varssavis

Zaza Urushadze film "Pihtimus" linastub kolmel kontinendil

Gruusia režissööri Zaza Urushadze värske Eesti-Gruusia mängufilm "Pihtimus" linastub täna Chicago rahvusvahelisel filmifestivalil Ameerikas ning Busani filmifestivalil Lõuna-Koreas. Maailma esilinastus toimus kolm päeva varem Varssavi filmifestivali võistlusprogrammis, kust sai neli aastat varem alguse mehe eelmise filmi "Mandariinid" rahvusvaheline võidukäik.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.

Jan Kaus. Praktilisest sallivusest

Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

 

Thule

Pytheas, ookean ja Thule

Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: