90 raamatut 90 päevaga. Viivi Luik, "Seitsmes rahukevad" ({{commentsTotal}})

Viivi Luik
Viivi Luik

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1985.

Praegu võime öelda, et just see aasta tähistab murranguliste muutuste algust kogu NSV Liidus, sealhulgas Eestis. Aga 1985. aastal on mingeid muutusi veel raske ette näha. Jah, märtsis saab NLKP keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, kuid mida see tähendada võiks, ei oska keegi aimata. On ju riigijuhid viimasel ajal vahetunud silmatorkava sagedusega. Juunis algab joomarlusevastane kampaania, mis saab irvhammaste naljade ja rahva meelepaha sihtmärgiks. Hiljem öeldakse lausa, et just see punaimpeeriumi hukutabki – ühel hetkel jääb inimestele taskusse muidu viinale kulunud raha ning kaine peaga poes ringi vaadates märkab nõukogude kodanik, et osta pole midagi...

Kui muutused mingit eluvaldkonda puudutavad, siis vahest kirjandust. Eelkõige pean silmas Viivi Luige romaani "Seitsmes rahukevad". 60ndatel luuletajana kirjandusse tulnud ning hiljem lasteraamatuid kirjutanud Luik heidab siin lapse silme läbi pilgu sõjajärgsele Viljandimaale. Autobiograafiline romaan on silmatorkavalt avameelne, otsekohene ja aus, kirjeldades Stalini-aegset vaesust, hirmu ja ebakindlust. Kuid Luige kirjeldus ise pole hirmus, sest kõike näeb ju elurõõmus laps. Ega tema oska näiteks pööningul vedelevate raamatute lehekülgedelt vastunaerataval Hitleri- ja Stalini-onul vahet teha – ühed vahvad vuntsid mõlemad.

Tagantjärele tundub lausa hämmastav, et "Seitsmes rahukevad" ilmuda saab. Ja mitte ainult seda – 1986. aastal pärjatakse teost ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusauhinna ning Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinnaga, 1987. aastal järgneb Nõukogude Eesti preemia. Veel 80ndatel ilmub "Seitsmes rahukevad" näiteks soome, vene, ukraina ja rootsi keelde. Hiljem, juba 90ndatel tõlgitakse ja avaldatakse raamatut ohtralt üle terve ilma.

"Seitsmendast rahukevadest" on ka Eestis tehtud uustrükke, kuid mul ei lähe kunagi meelest, kuidas 1985. aastal on selle raamatu pehmete kaantega esmaväljaanne olemas kõigis kodudes ja täiskasvanud omavahel muust ei räägigi.

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: