90 raamatut 90 päevaga. Stephen King, "Misery" ({{commentsTotal}})

Kirjanik Stephen King
Kirjanik Stephen King Autor/allikas: AP/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Oleme 1987. aastas.

Ameerikas jõuab esimest korda teleekraanidele seebisari "Vaprad ja ilusad", Moskvas maandub aga Mathias Rust Punasele Väljakule. Kuu aega hiljem Berliini külastades nõuab USA president Ronald Reagan Brandenburgi värava ees peetud kõnes Gorbatšovilt "lõhkuda maha see müür".

Ka sündmused Eestis näitavad, et maailm pole endine. Veebruaris algab fosforiidisõda, 26. septembril ilmub aga ajalehes Edasi Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti üle isemajandamisele.

Kirjandus elab sel aastal oma elu. Nobeli preemia läheb Ameerikas elavale vene poeedile Jossif Brodskile. Maailmakirjanduses teevad üha enam ilma nn. staarautorid – kirjanikud-poptähed, kelle teoseid müüakse ja tõlgitakse miljonites, kelle nägu ehib ajakirjade esikaasi ning keda kutsutakse esinema kõikjale üle maailma.

Kindlasti on üks sellise tekkivat globaalkultuuri kuulutava trendi parimaid näiteid Ameerika õuduskirjanik Stephen King. Ta on 1973. aastal ilmunud ja kohe megahitiks saanud "Carriest" alates hoidnud publikut peos oskusega teha korraga kolme asja: olla lihtsalt hea kirjanik, hoida pinget ja manada esile jubedusi ning kirjutada nii, et tema teemad ja tegelased lähevad lugejale korda, et lugeja tunneb – King kirjutab meie maailmast.

1987. aastal ilmub Stephen Kingi sulest romaan "Misery". See räägib kirjaniku ja tema hullunud fänni suhetest. Raamatut võib lugeda pineva ja iiveldamaajava õudusloona. Aga ühtlasi on selles tugev annus autobiograafiat, nii et Kingi fännid saavad teose kaudu heita pilgu sellise kirjaniku hingeellu ja hirmudesse, kelle iga järgmist teost oodatakse lausa haiglaselt nõudliku huviga.

1990. aastal valmib "Misery" ainetel samanimeline film, mis võetakse äärmiselt hästi vastu ja mis kasvatab Kingi niigi suurt kuulsust õuduskirjanduse valitseva maailmameistrina. Eesti keeles ilmub romaan 1998. aastal ja uuesti 2007. aastal.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: