90 raamatut 90 päevaga. Madis Kõiv, Vaino Vahing: "Endspiel, laskumine orgu" ({{commentsTotal}})

Madis Kõiv ja Vaino Vahing. Autor: PM/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1988.

Sel aastal toimus palju laias maailmas, aga eriti oluline on see aasta Eesti joaks. Liiguvad uued tuuled, inimesed olid ootusärevad. Aprillis teeb Edgar Savisaar ettepaneku moodustada Rahvarinne perestroika toetuseks. Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse taas avalikkuse ette Eesti lipu värvid. Samal kuul asutakse Eesti esimene aktsiaselts Baltservice. Juunis koguneb Tallinnas öölaulupidudele isamaalisi laule laulma ligi sada tuhat inimest. Kohe pärast seda peetakse Tallinna Lauluväljakul rahvakoosolek, kohtutakse NLKP konverentsi delegaatidega. Otepäält leitakse üles Vabadussõja mälestussammas. 11. septembril koguneb Tallinna lauluväljakule aasta suurim massiüritus, milleks on Eestimaa Laul 1988 kus osaleb ligi 300 tuhat inimest. Seal nõuabTrivimi Velliste esimesena avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Ja oktoobris toimub Tallinna Linnahallis Rahvarinde esimene kongress. Novembris võtakse vastu suveräänsusdeklaratsioon. See on Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareerib oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Sel aastal ilmub Madis Kõivu ja Vaino Vahingu romaan "Endspiel, laskumine orgu". Raamat maksab 80 kopikat. Kõigi nende eelloetletud sündmuste taustal mõjuvad mehed nagu UFO-d. Nad tegelevad vaid oma sisekaemustega ning selmet minna lauluväljakule isamaalisi laule laulma, suunduvad nemad hoopis orgu! Ühelt poolt on orgu minek sümboolne otsing kuhugi või millestki välja murdmine, teisalt minnaksegi Võrumaale.

Kunagi tundus mulle, et "Endspiel" on raamat, mida iga endast lugupidav humanitaar on lugenud. Jäi muidugi kahtlus, kui palju oli neist sügavmõtteliselt kaasanoogutajatest neid, kes olid tõesti selle raamatu läbi lugenud.

Hämarat ja segast on selles raamatus rohkem kui selgust. Psühhiaater P ja füüsik F vaevlevad oma ängide ja kriisidega, P jaoks on see spiel, F-i jaoks aga midagi muud. Asja teeb huvitavaks ja veel segasemaks, et kirjutajaid on kaks – Vahing ja Kõiv. Tekib häälte ja mõtete paljus, vahel räägivad need hääled koos ja ühest asjast, peamiselt aga tühistavad teineteist. Meenub multifilm Prostokvašinost, kus onu Fjodor kirjutab emale ja isale kirja ja sinna teevad lisandusi ka koer ja kass.

Aasta 88 on veel see aeg, kui raamatu lõpus on niiöelda sünopsis. Ja see annab teada, millest raamatus jutt:
"Romaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-nendate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.