90 raamatut 90 päevaga. Madis Kõiv, Vaino Vahing: "Endspiel, laskumine orgu" ({{commentsTotal}})

Madis Kõiv ja Vaino Vahing.
Madis Kõiv ja Vaino Vahing. Autor/allikas: PM/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1988.

Sel aastal toimus palju laias maailmas, aga eriti oluline on see aasta Eesti joaks. Liiguvad uued tuuled, inimesed olid ootusärevad. Aprillis teeb Edgar Savisaar ettepaneku moodustada Rahvarinne perestroika toetuseks. Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse taas avalikkuse ette Eesti lipu värvid. Samal kuul asutakse Eesti esimene aktsiaselts Baltservice. Juunis koguneb Tallinnas öölaulupidudele isamaalisi laule laulma ligi sada tuhat inimest. Kohe pärast seda peetakse Tallinna Lauluväljakul rahvakoosolek, kohtutakse NLKP konverentsi delegaatidega. Otepäält leitakse üles Vabadussõja mälestussammas. 11. septembril koguneb Tallinna lauluväljakule aasta suurim massiüritus, milleks on Eestimaa Laul 1988 kus osaleb ligi 300 tuhat inimest. Seal nõuabTrivimi Velliste esimesena avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Ja oktoobris toimub Tallinna Linnahallis Rahvarinde esimene kongress. Novembris võtakse vastu suveräänsusdeklaratsioon. See on Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareerib oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Sel aastal ilmub Madis Kõivu ja Vaino Vahingu romaan "Endspiel, laskumine orgu". Raamat maksab 80 kopikat. Kõigi nende eelloetletud sündmuste taustal mõjuvad mehed nagu UFO-d. Nad tegelevad vaid oma sisekaemustega ning selmet minna lauluväljakule isamaalisi laule laulma, suunduvad nemad hoopis orgu! Ühelt poolt on orgu minek sümboolne otsing kuhugi või millestki välja murdmine, teisalt minnaksegi Võrumaale.

Kunagi tundus mulle, et "Endspiel" on raamat, mida iga endast lugupidav humanitaar on lugenud. Jäi muidugi kahtlus, kui palju oli neist sügavmõtteliselt kaasanoogutajatest neid, kes olid tõesti selle raamatu läbi lugenud.

Hämarat ja segast on selles raamatus rohkem kui selgust. Psühhiaater P ja füüsik F vaevlevad oma ängide ja kriisidega, P jaoks on see spiel, F-i jaoks aga midagi muud. Asja teeb huvitavaks ja veel segasemaks, et kirjutajaid on kaks – Vahing ja Kõiv. Tekib häälte ja mõtete paljus, vahel räägivad need hääled koos ja ühest asjast, peamiselt aga tühistavad teineteist. Meenub multifilm Prostokvašinost, kus onu Fjodor kirjutab emale ja isale kirja ja sinna teevad lisandusi ka koer ja kass.

Aasta 88 on veel see aeg, kui raamatu lõpus on niiöelda sünopsis. Ja see annab teada, millest raamatus jutt:
"Romaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-nendate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.