Arvustus. Lugu sellest, kuidas mängida aja ja ruumiga ({{commentsTotal}})

"Süüria rahvalood" Autor/allikas: Mats Õun

Vaba Lava "Süüria rahvalood"
Lavastaja: Helen Rekkor
Dramaturg: Liis Väljaots
Kunstnik: Maarja Pabunen
Videokunstnik: Kristin Pärn
Osades Artur Linnus, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen ja Shannon Quinn
Esietendus 29. oktoobril Vaba Lava teatrikeskuses

Eestimaa sügis on vaatamata värvilistele langevatele puulehtedele kõle. Läbides Telliskivi Loomelinnaku tuulekoridore, jõuab rõsket ilma trotsiv inimhing Vaba Lava teatrikeskusesse, kust leiab tee palavasse Süüriasse. Selles Lähis-Ida riigis on inimõiguste olukord üks maailma halvimaid: Süüria on ISISe "häll“ ja seostub meile terroritegudega. Lavastaja Helen Rekkori loodud Süüria ei näita publikule kannatusi, vaid pakub hoopis tarkuseteri ja tõdesid elus hakkama saamiseks. Muinasjutud avavad ukse aforismide maailma, millest publik sõelub välja enda jaoks olulisema.

Selgub, et suurest vahemaast olenemata on Eesti ja Süüria vaimult sarnased. Süüria poeedi Samir Tahhani tegevuses võib leida sarnasusi Kreutzwaldi, Faehlmanni ja Hurdaga. Ka Tahhan oli mees, kes kogus rahvapärimust, tehes seda Süürias 1980. aastatel. Tõsi küll, eestlaste lood kipuvad olema raskemad, kohati morbiidsed ja õudsed. Ehk tuleneb see talupojakultuurist ja orjaikkest? Võiks ju oletada, et "Süüria rahvalugude" seast leiab samuti süngust, kuid tegelikult peidavad lood endas allegooriat, kavalust, kohati anekdootlikkustki. Lugude olemasolu ja nende väärtustamine näitab, et eri riikide rahvastel võib olla küll erinev kultuur, kuid rahvapärimus aitab siiski identiteeti määrata.

Viiteid Süüria hetkeolukorrale laval nähtus siiski leidub. Nii võib (rahu)tuvi ja varese võitlust maalapi pärast tõlgendada nii kodusõjana kui ka ülemaailmse terroriohuna. Samuti tundus väikese tüdruku ja tema rändkaupmehest isa loos peegelduvat vangisaatmise motiiv: inimesed Süürias kaovad jäljetult lisaks omavolilistele kinnipidamistele. Raskematest teemadest rääkides mõjuvad lood ikkagi siiralt ja inimlikult. Puäntlikud lõpud panid nii mitmeidki kordi saali muhelema, isegi naerma.

Vaba Lava teatrikeskuse kasutada on blackbox-lava, mis pakub ruumiga mängimiseks häid võimalusi. Etenduse alguses on laval telk ja tagapool valge lõuend, kuhu projitseeritakse telgis toimuv. Tekib veidi häiriv kinoefekt, sest telgitegevus ilmus lõuendile teatud viivitusega. Etenduse kulgedes paistab üha enam silma grandioosne lavakujundus. Astmeline lava ja sellel asetsevad eemaldatavad valged lõuendid pakuvad võimalust efektsele varjuteatrile, kus siluetid neelavad inimese alla või pühivad nad luuga minema. Vastavalt stseenile projitseeriti lõuenditele kolmemõõtmeline linnaruum, turuplats, palee või oliivisalu allee. Visuaalselt tabav lavakujundus annab mõista, et tegevus toimub ikkagi idas.

Ka heliloome täiustab atmosfääri. Esimese vaatuse avastseeni taustamuusika tundus kohati küll liiga vali, kuid Vaba Lava blackbox on siiski hea akustikaga. Etenduse arenedes saatis lugusid pidevalt idamaine muusika, mis lubas hetkeks silmad kinni panna ja kujutada end paleesse või linnatänavaile. Nii aitas muusika kaasa kulgemisele ajas ja ruumis. Humoorikalt mõjus aga Artur Linnuse loojärgset moraali või mõttetera lugev hääl. Ilmekas, vali, isegi veidi häiriv – selline, mida võiks telepoodide reklaamidele peale lugema panna.

Kümmet lugu mängisid neli näitlejat, kes pidid kehastuma ligi kolmekümneks eri tegelaseks. Kui lood tundusid kulgevat idamaiselt rahulikus tempos, siis näitlejate rolli- ja kostüümivahetuse kohta seda öelda ei saa. Vahvaim lugu rääkis hiirte kavalusest kassi jõu ja võimu üle. Ootamatu oli, et hiiri aitab surma eest põgeneda pesemine. Eelmainitud stseenis on peidus midagi eestlaslikku – väike, aga siiski võitlev ja tubli. Samuti näeb etenduses pürotehnikat, tossu ja käest purskavat verd.

Etenduse arenedes koorusid välja seosed lugude vahel. Oli positiivselt üllatav, kui etenduse lõpulugu sidus eelnevalt nähtud lood tervikuks. Helen Rekkor on suurepäraselt ühendanud visuaalsuse, näitlejamängu ja muusika: ehe näide, kuidas panna mängima aeg ja ruum. Rekkori "Süüria rahvalood“ on viimistletud ja mõjub värskendava vaatamisena. Lisaks annab boonuspunkte kena mõte: eri riikide kultuure tuleb tunnustada, mitte neid vihata riikide käekäigu pärast.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: