Arvustus. Lugu sellest, kuidas mängida aja ja ruumiga ({{commentsTotal}})

"Süüria rahvalood" Autor/allikas: Mats Õun

Vaba Lava "Süüria rahvalood"
Lavastaja: Helen Rekkor
Dramaturg: Liis Väljaots
Kunstnik: Maarja Pabunen
Videokunstnik: Kristin Pärn
Osades Artur Linnus, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen ja Shannon Quinn
Esietendus 29. oktoobril Vaba Lava teatrikeskuses

Eestimaa sügis on vaatamata värvilistele langevatele puulehtedele kõle. Läbides Telliskivi Loomelinnaku tuulekoridore, jõuab rõsket ilma trotsiv inimhing Vaba Lava teatrikeskusesse, kust leiab tee palavasse Süüriasse. Selles Lähis-Ida riigis on inimõiguste olukord üks maailma halvimaid: Süüria on ISISe "häll“ ja seostub meile terroritegudega. Lavastaja Helen Rekkori loodud Süüria ei näita publikule kannatusi, vaid pakub hoopis tarkuseteri ja tõdesid elus hakkama saamiseks. Muinasjutud avavad ukse aforismide maailma, millest publik sõelub välja enda jaoks olulisema.

Selgub, et suurest vahemaast olenemata on Eesti ja Süüria vaimult sarnased. Süüria poeedi Samir Tahhani tegevuses võib leida sarnasusi Kreutzwaldi, Faehlmanni ja Hurdaga. Ka Tahhan oli mees, kes kogus rahvapärimust, tehes seda Süürias 1980. aastatel. Tõsi küll, eestlaste lood kipuvad olema raskemad, kohati morbiidsed ja õudsed. Ehk tuleneb see talupojakultuurist ja orjaikkest? Võiks ju oletada, et "Süüria rahvalugude" seast leiab samuti süngust, kuid tegelikult peidavad lood endas allegooriat, kavalust, kohati anekdootlikkustki. Lugude olemasolu ja nende väärtustamine näitab, et eri riikide rahvastel võib olla küll erinev kultuur, kuid rahvapärimus aitab siiski identiteeti määrata.

Viiteid Süüria hetkeolukorrale laval nähtus siiski leidub. Nii võib (rahu)tuvi ja varese võitlust maalapi pärast tõlgendada nii kodusõjana kui ka ülemaailmse terroriohuna. Samuti tundus väikese tüdruku ja tema rändkaupmehest isa loos peegelduvat vangisaatmise motiiv: inimesed Süürias kaovad jäljetult lisaks omavolilistele kinnipidamistele. Raskematest teemadest rääkides mõjuvad lood ikkagi siiralt ja inimlikult. Puäntlikud lõpud panid nii mitmeidki kordi saali muhelema, isegi naerma.

Vaba Lava teatrikeskuse kasutada on blackbox-lava, mis pakub ruumiga mängimiseks häid võimalusi. Etenduse alguses on laval telk ja tagapool valge lõuend, kuhu projitseeritakse telgis toimuv. Tekib veidi häiriv kinoefekt, sest telgitegevus ilmus lõuendile teatud viivitusega. Etenduse kulgedes paistab üha enam silma grandioosne lavakujundus. Astmeline lava ja sellel asetsevad eemaldatavad valged lõuendid pakuvad võimalust efektsele varjuteatrile, kus siluetid neelavad inimese alla või pühivad nad luuga minema. Vastavalt stseenile projitseeriti lõuenditele kolmemõõtmeline linnaruum, turuplats, palee või oliivisalu allee. Visuaalselt tabav lavakujundus annab mõista, et tegevus toimub ikkagi idas.

Ka heliloome täiustab atmosfääri. Esimese vaatuse avastseeni taustamuusika tundus kohati küll liiga vali, kuid Vaba Lava blackbox on siiski hea akustikaga. Etenduse arenedes saatis lugusid pidevalt idamaine muusika, mis lubas hetkeks silmad kinni panna ja kujutada end paleesse või linnatänavaile. Nii aitas muusika kaasa kulgemisele ajas ja ruumis. Humoorikalt mõjus aga Artur Linnuse loojärgset moraali või mõttetera lugev hääl. Ilmekas, vali, isegi veidi häiriv – selline, mida võiks telepoodide reklaamidele peale lugema panna.

Kümmet lugu mängisid neli näitlejat, kes pidid kehastuma ligi kolmekümneks eri tegelaseks. Kui lood tundusid kulgevat idamaiselt rahulikus tempos, siis näitlejate rolli- ja kostüümivahetuse kohta seda öelda ei saa. Vahvaim lugu rääkis hiirte kavalusest kassi jõu ja võimu üle. Ootamatu oli, et hiiri aitab surma eest põgeneda pesemine. Eelmainitud stseenis on peidus midagi eestlaslikku – väike, aga siiski võitlev ja tubli. Samuti näeb etenduses pürotehnikat, tossu ja käest purskavat verd.

Etenduse arenedes koorusid välja seosed lugude vahel. Oli positiivselt üllatav, kui etenduse lõpulugu sidus eelnevalt nähtud lood tervikuks. Helen Rekkor on suurepäraselt ühendanud visuaalsuse, näitlejamängu ja muusika: ehe näide, kuidas panna mängima aeg ja ruum. Rekkori "Süüria rahvalood“ on viimistletud ja mõjub värskendava vaatamisena. Lisaks annab boonuspunkte kena mõte: eri riikide kultuure tuleb tunnustada, mitte neid vihata riikide käekäigu pärast.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: