Marju Kõivupuu: elukogemust ei anna ükskõik kui äge nutitelefon ({{commentsTotal}})

"Plekktrummis" vesteldi folklorist Marju Kõivupuuga surelikkusest ja surmakultuuri olukorrast tänapäeva ühiskonnas.

Marju Kõivupuu rääkis, et surma lahti mõtestamine on keeruline ülesanne ja sellel on palju tähendusi, mis on iga inimese jaoks erinevad: "Minu jaoks kunagi see tähendas täiskasvanuks saamist, see tähendab vastutuse võtmist, tagasipöördumatust, teinekord isegi mingeid jutte, mis on jäänud õigel hetkel rääkimata. See võib tähendada mingist hetkest ka elu jätkamist mingil muul tasandil. See sotsiaalne sfäär ja tundesfäär ongi väga isiklik."

Kõivupuu on uurijana surma teemaga palju tegelenud ja teda köidavad küsimused, kuidas surma mõtestatakse: "Mis aitab meil elada, hoolimata sellest, et me käime seda teed ja mõned inimesed jäävad meist maha? Mis aitab inimestel surmaga toime tulla ja mida inimesed selleks teevad? Mis on need rituaalid, mis aitavad meil meil endil saada hingerahu?"

"Suhtumine surma peegeldab meid ennast, meie ühiskonda, meie tõekspidamisi palju teravamalt ja valusamalt kui mõned muud aspektid," rääkis ta. Tänapäeva ühiskonna võõrandumine surma loomulikkusest on seotud mitmete ühiskondlike muutustega. Näiteks mõjutab seda meie noorust ülistav kultuur: "Popkultuuris ja selles kollaka võitu meedia vahendatud maailmas troonivad glamuursed, noored, edukad ja vananemine on kurb või isegi piinlik. Mul on selline tunne, et meil ei ole päriselt seisukohta. Ühest küljest me räägime palju, et ühiskond vananeb ja kordub see maagiline sõna "pension". Aga see küsimus ei ole hästi püstitatud, me peame küsima, mida see tegelikult tähendab. Väga suured muutused ühiskonnas paiskasid segamini senise mõtlemismustri, küpses eas inimesed ei ole enam autoriteedid. Mõned inimpõlved tagasi olid vanemad inimesed need targemad inimesed. Tänapäeval on küll noorematel inimestel hea infotehnoloogia arusaam ja nad valdavad väga erinevat teavet, aga on see miski, mis on elukogemus. Seda paraku ei õnnestu omandada, ükskõik kui äge nutitelefon sul on. Sa lihtsalt pead selles maailmas mingi aja elama, nägema ja kogema. On oluline, et ka vanemas eas inimesed tunneksid oma väärtust ühiskonnas ja saaksid anda oma elule mõtte."

Kõivupuu sõnul on reaalsete sotsiaalsete suhete lõdvenemine vähendanud ühiste sündmuste ja traditsioonide tähtsust. Nii ei oma ka surmaga seotud rituaalid enam niivõrd tugevat tähendust."Tänapäeval on matused toode matusekeskusest. Me tahame nende rituaalidega saada võimalikult kiiresti ühele poole, sest meil ei ole endal kogemust. Inimene tunneb ennast ebakindlalt rollis, milles tal ei ole kogemust ja seda ei saa talle isegi pahaks panna. Samas meie vanad matusetraditsioonid sobisid külakogukonda või linnaruumi, kus tempo oli hoopis teine. Oli aega mõelda, tuldi kokku ja vesteldi lahkunust. Tänapäeval see ongi mõeldamatu, sest meil on kõigil koguaeg kiire-kiire-kiire. Samas kõik need rituaalid on ju leina välja elamise viis, see on kogukondlik ja toetav," rääkis ta.

Ka tänapäeva meditsiinisüsteem on tema sõnul kaasa aidanud sellele, et surma ei osata enam nii loomulikult suhtuda. "Meie aparaadi meditsiin on samuti surma inimestest võõrandanud. Varem sünnitati kodus ja kodus ka lahkuti. Inimesed olid ümber ja enam-vähem teadsid, mida tuleks teha. Aga tänapäeval paljudel puhkudel tegelevad sellega meditsiinisüsteemi töötajad ja inimene vaatab seda kõrvalt ja ta ei saa päris hästi aru, mida see tähendab. See on ainut tehniline küsimus ja sealt jääb see filosoofia puudu," selgitas ta.

Samas ei peaks Kõivupuu sõnul surma üle liialt palju mõtisklema või selleks valmistuma. Kuid selle teadvustamine aitab mõista elu ajalikkust: "On oluline, et sa tajud seda, et sulle on antud teatud hulk päevi. Siis on kahju neid niisama raisata."

Toimetaja: Maris Valk, Valner Valme



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: