Marju Kõivupuu: elukogemust ei anna ükskõik kui äge nutitelefon ({{commentsTotal}})

"Plekktrummis" vesteldi folklorist Marju Kõivupuuga surelikkusest ja surmakultuuri olukorrast tänapäeva ühiskonnas.

Marju Kõivupuu rääkis, et surma lahti mõtestamine on keeruline ülesanne ja sellel on palju tähendusi, mis on iga inimese jaoks erinevad: "Minu jaoks kunagi see tähendas täiskasvanuks saamist, see tähendab vastutuse võtmist, tagasipöördumatust, teinekord isegi mingeid jutte, mis on jäänud õigel hetkel rääkimata. See võib tähendada mingist hetkest ka elu jätkamist mingil muul tasandil. See sotsiaalne sfäär ja tundesfäär ongi väga isiklik."

Kõivupuu on uurijana surma teemaga palju tegelenud ja teda köidavad küsimused, kuidas surma mõtestatakse: "Mis aitab meil elada, hoolimata sellest, et me käime seda teed ja mõned inimesed jäävad meist maha? Mis aitab inimestel surmaga toime tulla ja mida inimesed selleks teevad? Mis on need rituaalid, mis aitavad meil meil endil saada hingerahu?"

"Suhtumine surma peegeldab meid ennast, meie ühiskonda, meie tõekspidamisi palju teravamalt ja valusamalt kui mõned muud aspektid," rääkis ta. Tänapäeva ühiskonna võõrandumine surma loomulikkusest on seotud mitmete ühiskondlike muutustega. Näiteks mõjutab seda meie noorust ülistav kultuur: "Popkultuuris ja selles kollaka võitu meedia vahendatud maailmas troonivad glamuursed, noored, edukad ja vananemine on kurb või isegi piinlik. Mul on selline tunne, et meil ei ole päriselt seisukohta. Ühest küljest me räägime palju, et ühiskond vananeb ja kordub see maagiline sõna "pension". Aga see küsimus ei ole hästi püstitatud, me peame küsima, mida see tegelikult tähendab. Väga suured muutused ühiskonnas paiskasid segamini senise mõtlemismustri, küpses eas inimesed ei ole enam autoriteedid. Mõned inimpõlved tagasi olid vanemad inimesed need targemad inimesed. Tänapäeval on küll noorematel inimestel hea infotehnoloogia arusaam ja nad valdavad väga erinevat teavet, aga on see miski, mis on elukogemus. Seda paraku ei õnnestu omandada, ükskõik kui äge nutitelefon sul on. Sa lihtsalt pead selles maailmas mingi aja elama, nägema ja kogema. On oluline, et ka vanemas eas inimesed tunneksid oma väärtust ühiskonnas ja saaksid anda oma elule mõtte."

Kõivupuu sõnul on reaalsete sotsiaalsete suhete lõdvenemine vähendanud ühiste sündmuste ja traditsioonide tähtsust. Nii ei oma ka surmaga seotud rituaalid enam niivõrd tugevat tähendust."Tänapäeval on matused toode matusekeskusest. Me tahame nende rituaalidega saada võimalikult kiiresti ühele poole, sest meil ei ole endal kogemust. Inimene tunneb ennast ebakindlalt rollis, milles tal ei ole kogemust ja seda ei saa talle isegi pahaks panna. Samas meie vanad matusetraditsioonid sobisid külakogukonda või linnaruumi, kus tempo oli hoopis teine. Oli aega mõelda, tuldi kokku ja vesteldi lahkunust. Tänapäeval see ongi mõeldamatu, sest meil on kõigil koguaeg kiire-kiire-kiire. Samas kõik need rituaalid on ju leina välja elamise viis, see on kogukondlik ja toetav," rääkis ta.

Ka tänapäeva meditsiinisüsteem on tema sõnul kaasa aidanud sellele, et surma ei osata enam nii loomulikult suhtuda. "Meie aparaadi meditsiin on samuti surma inimestest võõrandanud. Varem sünnitati kodus ja kodus ka lahkuti. Inimesed olid ümber ja enam-vähem teadsid, mida tuleks teha. Aga tänapäeval paljudel puhkudel tegelevad sellega meditsiinisüsteemi töötajad ja inimene vaatab seda kõrvalt ja ta ei saa päris hästi aru, mida see tähendab. See on ainut tehniline küsimus ja sealt jääb see filosoofia puudu," selgitas ta.

Samas ei peaks Kõivupuu sõnul surma üle liialt palju mõtisklema või selleks valmistuma. Kuid selle teadvustamine aitab mõista elu ajalikkust: "On oluline, et sa tajud seda, et sulle on antud teatud hulk päevi. Siis on kahju neid niisama raisata."

Toimetaja: Maris Valk, Valner Valme



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!