Marju Kõivupuu: elukogemust ei anna ükskõik kui äge nutitelefon ({{commentsTotal}})

"Plekktrummis" vesteldi folklorist Marju Kõivupuuga surelikkusest ja surmakultuuri olukorrast tänapäeva ühiskonnas.

Marju Kõivupuu rääkis, et surma lahti mõtestamine on keeruline ülesanne ja sellel on palju tähendusi, mis on iga inimese jaoks erinevad: "Minu jaoks kunagi see tähendas täiskasvanuks saamist, see tähendab vastutuse võtmist, tagasipöördumatust, teinekord isegi mingeid jutte, mis on jäänud õigel hetkel rääkimata. See võib tähendada mingist hetkest ka elu jätkamist mingil muul tasandil. See sotsiaalne sfäär ja tundesfäär ongi väga isiklik."

Kõivupuu on uurijana surma teemaga palju tegelenud ja teda köidavad küsimused, kuidas surma mõtestatakse: "Mis aitab meil elada, hoolimata sellest, et me käime seda teed ja mõned inimesed jäävad meist maha? Mis aitab inimestel surmaga toime tulla ja mida inimesed selleks teevad? Mis on need rituaalid, mis aitavad meil meil endil saada hingerahu?"

"Suhtumine surma peegeldab meid ennast, meie ühiskonda, meie tõekspidamisi palju teravamalt ja valusamalt kui mõned muud aspektid," rääkis ta. Tänapäeva ühiskonna võõrandumine surma loomulikkusest on seotud mitmete ühiskondlike muutustega. Näiteks mõjutab seda meie noorust ülistav kultuur: "Popkultuuris ja selles kollaka võitu meedia vahendatud maailmas troonivad glamuursed, noored, edukad ja vananemine on kurb või isegi piinlik. Mul on selline tunne, et meil ei ole päriselt seisukohta. Ühest küljest me räägime palju, et ühiskond vananeb ja kordub see maagiline sõna "pension". Aga see küsimus ei ole hästi püstitatud, me peame küsima, mida see tegelikult tähendab. Väga suured muutused ühiskonnas paiskasid segamini senise mõtlemismustri, küpses eas inimesed ei ole enam autoriteedid. Mõned inimpõlved tagasi olid vanemad inimesed need targemad inimesed. Tänapäeval on küll noorematel inimestel hea infotehnoloogia arusaam ja nad valdavad väga erinevat teavet, aga on see miski, mis on elukogemus. Seda paraku ei õnnestu omandada, ükskõik kui äge nutitelefon sul on. Sa lihtsalt pead selles maailmas mingi aja elama, nägema ja kogema. On oluline, et ka vanemas eas inimesed tunneksid oma väärtust ühiskonnas ja saaksid anda oma elule mõtte."

Kõivupuu sõnul on reaalsete sotsiaalsete suhete lõdvenemine vähendanud ühiste sündmuste ja traditsioonide tähtsust. Nii ei oma ka surmaga seotud rituaalid enam niivõrd tugevat tähendust."Tänapäeval on matused toode matusekeskusest. Me tahame nende rituaalidega saada võimalikult kiiresti ühele poole, sest meil ei ole endal kogemust. Inimene tunneb ennast ebakindlalt rollis, milles tal ei ole kogemust ja seda ei saa talle isegi pahaks panna. Samas meie vanad matusetraditsioonid sobisid külakogukonda või linnaruumi, kus tempo oli hoopis teine. Oli aega mõelda, tuldi kokku ja vesteldi lahkunust. Tänapäeval see ongi mõeldamatu, sest meil on kõigil koguaeg kiire-kiire-kiire. Samas kõik need rituaalid on ju leina välja elamise viis, see on kogukondlik ja toetav," rääkis ta.

Ka tänapäeva meditsiinisüsteem on tema sõnul kaasa aidanud sellele, et surma ei osata enam nii loomulikult suhtuda. "Meie aparaadi meditsiin on samuti surma inimestest võõrandanud. Varem sünnitati kodus ja kodus ka lahkuti. Inimesed olid ümber ja enam-vähem teadsid, mida tuleks teha. Aga tänapäeval paljudel puhkudel tegelevad sellega meditsiinisüsteemi töötajad ja inimene vaatab seda kõrvalt ja ta ei saa päris hästi aru, mida see tähendab. See on ainut tehniline küsimus ja sealt jääb see filosoofia puudu," selgitas ta.

Samas ei peaks Kõivupuu sõnul surma üle liialt palju mõtisklema või selleks valmistuma. Kuid selle teadvustamine aitab mõista elu ajalikkust: "On oluline, et sa tajud seda, et sulle on antud teatud hulk päevi. Siis on kahju neid niisama raisata."

Toimetaja: Maris Valk, Valner Valme



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.