Marju Kõivupuu: elukogemust ei anna ükskõik kui äge nutitelefon ({{commentsTotal}})

"Plekktrummis" vesteldi folklorist Marju Kõivupuuga surelikkusest ja surmakultuuri olukorrast tänapäeva ühiskonnas.

Marju Kõivupuu rääkis, et surma lahti mõtestamine on keeruline ülesanne ja sellel on palju tähendusi, mis on iga inimese jaoks erinevad: "Minu jaoks kunagi see tähendas täiskasvanuks saamist, see tähendab vastutuse võtmist, tagasipöördumatust, teinekord isegi mingeid jutte, mis on jäänud õigel hetkel rääkimata. See võib tähendada mingist hetkest ka elu jätkamist mingil muul tasandil. See sotsiaalne sfäär ja tundesfäär ongi väga isiklik."

Kõivupuu on uurijana surma teemaga palju tegelenud ja teda köidavad küsimused, kuidas surma mõtestatakse: "Mis aitab meil elada, hoolimata sellest, et me käime seda teed ja mõned inimesed jäävad meist maha? Mis aitab inimestel surmaga toime tulla ja mida inimesed selleks teevad? Mis on need rituaalid, mis aitavad meil meil endil saada hingerahu?"

"Suhtumine surma peegeldab meid ennast, meie ühiskonda, meie tõekspidamisi palju teravamalt ja valusamalt kui mõned muud aspektid," rääkis ta. Tänapäeva ühiskonna võõrandumine surma loomulikkusest on seotud mitmete ühiskondlike muutustega. Näiteks mõjutab seda meie noorust ülistav kultuur: "Popkultuuris ja selles kollaka võitu meedia vahendatud maailmas troonivad glamuursed, noored, edukad ja vananemine on kurb või isegi piinlik. Mul on selline tunne, et meil ei ole päriselt seisukohta. Ühest küljest me räägime palju, et ühiskond vananeb ja kordub see maagiline sõna "pension". Aga see küsimus ei ole hästi püstitatud, me peame küsima, mida see tegelikult tähendab. Väga suured muutused ühiskonnas paiskasid segamini senise mõtlemismustri, küpses eas inimesed ei ole enam autoriteedid. Mõned inimpõlved tagasi olid vanemad inimesed need targemad inimesed. Tänapäeval on küll noorematel inimestel hea infotehnoloogia arusaam ja nad valdavad väga erinevat teavet, aga on see miski, mis on elukogemus. Seda paraku ei õnnestu omandada, ükskõik kui äge nutitelefon sul on. Sa lihtsalt pead selles maailmas mingi aja elama, nägema ja kogema. On oluline, et ka vanemas eas inimesed tunneksid oma väärtust ühiskonnas ja saaksid anda oma elule mõtte."

Kõivupuu sõnul on reaalsete sotsiaalsete suhete lõdvenemine vähendanud ühiste sündmuste ja traditsioonide tähtsust. Nii ei oma ka surmaga seotud rituaalid enam niivõrd tugevat tähendust."Tänapäeval on matused toode matusekeskusest. Me tahame nende rituaalidega saada võimalikult kiiresti ühele poole, sest meil ei ole endal kogemust. Inimene tunneb ennast ebakindlalt rollis, milles tal ei ole kogemust ja seda ei saa talle isegi pahaks panna. Samas meie vanad matusetraditsioonid sobisid külakogukonda või linnaruumi, kus tempo oli hoopis teine. Oli aega mõelda, tuldi kokku ja vesteldi lahkunust. Tänapäeval see ongi mõeldamatu, sest meil on kõigil koguaeg kiire-kiire-kiire. Samas kõik need rituaalid on ju leina välja elamise viis, see on kogukondlik ja toetav," rääkis ta.

Ka tänapäeva meditsiinisüsteem on tema sõnul kaasa aidanud sellele, et surma ei osata enam nii loomulikult suhtuda. "Meie aparaadi meditsiin on samuti surma inimestest võõrandanud. Varem sünnitati kodus ja kodus ka lahkuti. Inimesed olid ümber ja enam-vähem teadsid, mida tuleks teha. Aga tänapäeval paljudel puhkudel tegelevad sellega meditsiinisüsteemi töötajad ja inimene vaatab seda kõrvalt ja ta ei saa päris hästi aru, mida see tähendab. See on ainut tehniline küsimus ja sealt jääb see filosoofia puudu," selgitas ta.

Samas ei peaks Kõivupuu sõnul surma üle liialt palju mõtisklema või selleks valmistuma. Kuid selle teadvustamine aitab mõista elu ajalikkust: "On oluline, et sa tajud seda, et sulle on antud teatud hulk päevi. Siis on kahju neid niisama raisata."

Toimetaja: Maris Valk, Valner Valme



Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Kalju Kruusa esitas kaks luuletust

Kalju Kruusa luges "Kirjandusministeeriumis" ette kaks luuletust kogust "Ühe inimese elu".

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?