Valner Valme: kelle või mille eest päästa maailma? ({{commentsTotal}})

"Kapten Ameerika". Autor: kaader 1944. aasta filmist

James Bond, Raudmees, Superman, Thor jne jne, lugematuid –man’e, kõik nad muudkui päästavad maailma juba aastakümneid. Huvitavamad oleksid filmid, kus maailma päästetakse reaalsete ohtude käest, millest praegu ei näi puudu tulevat.

Superagendid ja superkangelased on oluline osa filmikultuurist ja popkultuurist ning mingil määral võiks sellega isegi kursis olla, teine küsimus on, et keegi ei jõua kõiki koomiksifilme ära vaadata. Ka fännide elu tehakse ületootmise ja põimuvate süzheliinide ning üksteisega haagitud tegelastega raskeks. Selge ületootmine selles vallas on tekitanud üheülbaliste linateoste massi, kus on küll panustatud eriefektidele, aga seejuures jääb tagaplaanile ja pinnapealseks sisu ning karakteriloome.

Vaesed näitlejad, kes peavad lihtsameelseid joonistusi mängima! Vaesed nad muidugi pole, ja just sellepärast murdub pea iga lugupeetud draamakinonäitleja pakkumise ees kehastada ükskõik kas head või paha kangelast järjekordses Marveli või DC Comicsi rip-off’is. Mida teeb Michael Fassbender superkangelasefilmides? Kas keegi mäletab, et Hugh Jackman on mõnikord olnud hea näitleja?

Ma ei eita, et mitu Batmani-saaga filmi on kunstilised õnnestumised ja mõnigi "Terminaator" on popkultuuri klassik ja et nn fantaasiafilmide seas leidub tõelisi pärle, kuhu tõepoolest lisatud kuhjaga kujutlusvõimet, aga üldiselt võiks öelda, et maailm tuleks päästa koomiksi- jms "fantastiliste" filmide lakkamatust tulvast.

Teisalt, mainitud filmide üks läbivaid motiive, maailma päästmine, on õilis idee (raha teenistuses; aga miks peaks kommerts olema negatiivse sisuga, nii et see ei ole iseenesest probleem) ja loojutustamise seisukohalt võimas narratiiv: filmitegijaid võib mõista.

Aga mille või kelle eest päästetakse neis filmides maailma? Robotite või uforobotite või ufode või halbade koomiksikangelaste või mis iganes fantastiliste elukate eest? Kõige kaugemale läheb praegu kinos jooksev "Doktor Strange", mida millegipärast ülistavad kriitikud meil ja mujal. Maailm on vaja päästa Dormammu, mingi hiiglasliku jõuluehte käest. On siin mingi allegooria, varjatud ja spetsidele avatud sügavam tähendus?

Kindlasti mitte, maailm on vaja päästa järjekordse nõrgalt välja mõeldud musta jõu käest, kes paikneb kuskil ajaaugus või kosmoses või jumal teab, kus: filmi stsenaarium on üsna lohakas, jättes ka valgustamata, kuidas reageerivad filmi sündmustele inimesed, kes on taandatud pelgalt kulissideks Strange’i ja Ancient One’i ja teiselt poolt Dormammu jüngrite juhi Kaeciliuse kamba totrale jagelemisele, mille käigus sööstetakse läbi aja ja ruumi mingite sätendav-keerlevate saablite kaudu: see ei ole probleem, las möllavad (ei saa mainimata jätta näitlejate nimesid: Benedict Cumberbtch, Tilda Swinton ja Mads Mikkelsen, eks ole).

Ma ei räägi, et realism on kinos nõue, aga ajal, mil maailma ähvardavad tõelised ohud on märksa fantastilisemad kui järjekordsed koomiksmonstrumid või limakollid või jõulumunad, tahaks näha filme, kus maailma päästetakse ISISe või Putini või Trumpi või mis tahes äärmuslaste või diktaatorite või paduparempoolsete või paduvasakpoolsete käest. Või võideldakse suurkorporatsioonide ja nendega seotud poliitikute vastu, kes on põlismetsade kontrollimatu raiega, maailmamere saastamisega ja neetud lehmakarjade ja palmiõli tootmisega pannud meid siin planeedil süütenööri otsas elama.

Saaks päris põnevad filmid, mis võiksid isegi rohkem kassat teha kui geneerilised Doktor Strange’i ja Thori sundvärdabielud, oleks ainult filmitegijail julgust: a) riskida kobeda eelarvega, b) sõna võtta päriselt ohtlikel teemadel.

Või on dzhungliraiduritest veisekotletikasvatajate rahade ja filmimogulite vahel mingi seos? Ega ometi? Aga kuna mul pole aimugi, siis ei hakka vandenõuteooriaid arendama, aga isegi vandenõuteooriatest saaks huvitavamaid filme kui järjekordne "Thor 100" või "Doktor Strange 2" või "Kapten Ameerika 63" või "Tasujad: Dormammude ajastu".

 

Artikkel ilmus algselt edasi.org.



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
Apollo avas Tartus kinoApollo avas Tartus kino
Galerii: Tartu kuulutati Eesti kinopealinnaks

Apollo Kino avas nädalavahetusel Tartus kinokeskuse. Pidulikul avamisel kuulutas linnapea Urmas Klaas Tartu Eesti kinopealinnaks.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk