Valner Valme: kelle või mille eest päästa maailma? ({{commentsTotal}})

"Kapten Ameerika". Autor/allikas: kaader 1944. aasta filmist

James Bond, Raudmees, Superman, Thor jne jne, lugematuid –man’e, kõik nad muudkui päästavad maailma juba aastakümneid. Huvitavamad oleksid filmid, kus maailma päästetakse reaalsete ohtude käest, millest praegu ei näi puudu tulevat.

Superagendid ja superkangelased on oluline osa filmikultuurist ja popkultuurist ning mingil määral võiks sellega isegi kursis olla, teine küsimus on, et keegi ei jõua kõiki koomiksifilme ära vaadata. Ka fännide elu tehakse ületootmise ja põimuvate süzheliinide ning üksteisega haagitud tegelastega raskeks. Selge ületootmine selles vallas on tekitanud üheülbaliste linateoste massi, kus on küll panustatud eriefektidele, aga seejuures jääb tagaplaanile ja pinnapealseks sisu ning karakteriloome.

Vaesed näitlejad, kes peavad lihtsameelseid joonistusi mängima! Vaesed nad muidugi pole, ja just sellepärast murdub pea iga lugupeetud draamakinonäitleja pakkumise ees kehastada ükskõik kas head või paha kangelast järjekordses Marveli või DC Comicsi rip-off’is. Mida teeb Michael Fassbender superkangelasefilmides? Kas keegi mäletab, et Hugh Jackman on mõnikord olnud hea näitleja?

Ma ei eita, et mitu Batmani-saaga filmi on kunstilised õnnestumised ja mõnigi "Terminaator" on popkultuuri klassik ja et nn fantaasiafilmide seas leidub tõelisi pärle, kuhu tõepoolest lisatud kuhjaga kujutlusvõimet, aga üldiselt võiks öelda, et maailm tuleks päästa koomiksi- jms "fantastiliste" filmide lakkamatust tulvast.

Teisalt, mainitud filmide üks läbivaid motiive, maailma päästmine, on õilis idee (raha teenistuses; aga miks peaks kommerts olema negatiivse sisuga, nii et see ei ole iseenesest probleem) ja loojutustamise seisukohalt võimas narratiiv: filmitegijaid võib mõista.

Aga mille või kelle eest päästetakse neis filmides maailma? Robotite või uforobotite või ufode või halbade koomiksikangelaste või mis iganes fantastiliste elukate eest? Kõige kaugemale läheb praegu kinos jooksev "Doktor Strange", mida millegipärast ülistavad kriitikud meil ja mujal. Maailm on vaja päästa Dormammu, mingi hiiglasliku jõuluehte käest. On siin mingi allegooria, varjatud ja spetsidele avatud sügavam tähendus?

Kindlasti mitte, maailm on vaja päästa järjekordse nõrgalt välja mõeldud musta jõu käest, kes paikneb kuskil ajaaugus või kosmoses või jumal teab, kus: filmi stsenaarium on üsna lohakas, jättes ka valgustamata, kuidas reageerivad filmi sündmustele inimesed, kes on taandatud pelgalt kulissideks Strange’i ja Ancient One’i ja teiselt poolt Dormammu jüngrite juhi Kaeciliuse kamba totrale jagelemisele, mille käigus sööstetakse läbi aja ja ruumi mingite sätendav-keerlevate saablite kaudu: see ei ole probleem, las möllavad (ei saa mainimata jätta näitlejate nimesid: Benedict Cumberbtch, Tilda Swinton ja Mads Mikkelsen, eks ole).

Ma ei räägi, et realism on kinos nõue, aga ajal, mil maailma ähvardavad tõelised ohud on märksa fantastilisemad kui järjekordsed koomiksmonstrumid või limakollid või jõulumunad, tahaks näha filme, kus maailma päästetakse ISISe või Putini või Trumpi või mis tahes äärmuslaste või diktaatorite või paduparempoolsete või paduvasakpoolsete käest. Või võideldakse suurkorporatsioonide ja nendega seotud poliitikute vastu, kes on põlismetsade kontrollimatu raiega, maailmamere saastamisega ja neetud lehmakarjade ja palmiõli tootmisega pannud meid siin planeedil süütenööri otsas elama.

Saaks päris põnevad filmid, mis võiksid isegi rohkem kassat teha kui geneerilised Doktor Strange’i ja Thori sundvärdabielud, oleks ainult filmitegijail julgust: a) riskida kobeda eelarvega, b) sõna võtta päriselt ohtlikel teemadel.

Või on dzhungliraiduritest veisekotletikasvatajate rahade ja filmimogulite vahel mingi seos? Ega ometi? Aga kuna mul pole aimugi, siis ei hakka vandenõuteooriaid arendama, aga isegi vandenõuteooriatest saaks huvitavamaid filme kui järjekordne "Thor 100" või "Doktor Strange 2" või "Kapten Ameerika 63" või "Tasujad: Dormammude ajastu".

 

Artikkel ilmus algselt edasi.org.



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.